pühapäev, 30. aprill 2017

pole midagi paremat halvast ilmast?


Reede nüüd küll aprilli kõige soojem päev polnud. Laupäevaks lubati järjekordset jama ja nii see hommikul paistiski. Hiljem selgus, et meil läks hästi, õhtuks oli ilm päris viisakas ja soe, igatahes soojem kui täna. Põhjaosariigid olla saanud lund ja lörtsi.
Oli kuidas oli, tegime KSJ-ga laisa laupäeva hommiku ja vaat et oleks peaaegu Lätti sõitnud, otsustasime siiski Järvselja kasuks.
Koerailmaga puukooli külastamisel on palju häid külgi - meeleolu paraneb hüppeliselt ja ilm muutub teisejärguliseks, eriti veel siis, kui puukoolil on ka mõned kasvuhooned, millest ühte köetakse, aga teised on lihtsalt soojemad kui kodukasvukad. Samas ropud ilmaolud pärsivad veidi ostlemist, mis on ka hea, sest siis saab varsti jälle tulla. :)
Tänavu on Järvseljal päris palju huvitavaid okaspuu vorme ja mul oli hädasti vaja tagavara lumepuud ja nõiapuid on ka aias häbemata vähe. Mingi talv viis mu Hamamelis japonica parematele jahimaadele, eks ma istutan nüüd mõne värd-nõiapuu.(Oh, kas poleks juba aeg värd ümber nimetada nt poolnõiapuuks või ebanõiapuuks, värd seostub mul ikka rohkem ebaõnnestumisega).

Huvitav, kas lõhnad on kogu aeg olemas, aga minu nina tunneb neid alles siis, kui soojem on või ongi lõhnad ainult soojusega? Seisin Järvselja kasvuhoones lõhnapilve sees ja püüdsin aru saada, mis või kes lõhnab. Lõhna ma muidugi muud moodi kirjeldada ei oska, kui et see oli hea. Teised ei tundunud midagi, taimla perenaisel oli hääl ära või õigupoolest olevat just tagasi tulnud ja külmetusnähud pärssisid tundlaid. KSJ ütles, et tema ei tunne midagi. Lõhnasid aga epimeediumid! Ma tean, et nad lõhnavad, mõned sordid päris tugevalt, aga see oli ikka üllatav. Suureõieline epimeedium `Lilafee`.
Vaatasin teatud kadedusega, taimed olid väga ilusad, enamus neist õitses ja ma mõtlesin, et olen oma taimed ilmselgelt liiga suurde potti istutanud ja kasvuhoones oleksid nad ka juba teist nägu. :)  

Epimeedium grandiflorum ehk suureõieline epimeedium kasvab meie oludes hästi ja on üsna külmakindel. Tal on palju sorte ja valik on suur. Kui õitsemine läbi, siis noor lehestik pakub küllaga erinevaid variatsioone kuni külmadeni. Poolvarjus on nad muidugi õiterohkemad ja värvilisemad kui täisvarjus.  Tasub veel meeles pidada, et ei ole lubjalemb, eelistab hapukamat mulda, aga seda saab ka turbaga multsides pakkuda, turbapeenrasse  istutada pole vaja, lehekompost kärab hästi.
`Lilafee`ga on mul aga segane lugu, ta on mu nimekirjadest läbi käinud ja siis nimetuna aeda ära kadunud. Uuendasin siis koosseisu ja kellel pole, soovitan.
Nüüd lõhnab minu kasvuhoones ka :)

 Kodus mõtlesin, et keskendun kirjatööle, aga korraks käin õues ikka ka ära. Kummiülikond selga ja aidaa turvast laotama. Turvas oli kuiv ja vihmane ilm nagu tellitud. Tõsi küll,tunnikesest sai neli ja vihmast uduvihm ja nii läkski muu kirjatöö vett vedama. Ööseks katsin kasvuhoone elanikud kattelooriga ja olin päevaga ülirahul.


Minu reedene rõõm, avastasin, et kivilas hakkab õitsema Pulsatilla vulgaris `Red Glocke`. See punane on võimas, sügav toon, mis ilmselt hakkab hiljem heledamaks muutuma. Praegu on tal kaks õienuppu. Kuigi ma lubasin neist eraldi postituse teha, ei malda ma nii kaua oodata. Õitsema sätib ka liik ja P.turczaninowii ja P. ambigua ja lisaks veel vulgarise teised sordid.



Ma ei ole veel nii osav, et suudaksin seemikute lehtede järgi neid määrata, aga täna koukisin kivilast isekülve ja potistasin need ära. Kui palju neist ellu jääb, pole teada, sest ega nad sellist õmber istutamist ei armasta, juur võib viga saada. Kuna tegemist on ikka väga tittedega ja eelmisel aastal jäid mõned seemikud sel moel ellu, siis ära ma neid ju ka viskama ei hakka, mul on plaanis neid siin-seal kasutada. Katrinilt sain ka aasta ?/kaks tagasi seemikuid, need jäid ka ellu :)
 


 Täna olin päris pikalt kasvukas, potistasin taimi ja asjatasin külvidega. `Marietta`külv on tärganud ja mitte vähe, Scabiosa oli juba tärganud, mulle ta meeldib, leherosett pole suurem asi, aga õite värvikombinatsioonid on ilusad ja sobivad hästi siilkübarate vahele.Reanimeerisin mulluseid pelargoone ja rõdukastidesse istutasin raudürdid. Kaks Järvselja tomatitaime sai ka katsetuse korras maha istutatud. (`Terma`). Minu toamtitaimed on kohati jahedusest lillad. Sooja oleks vaja. Tänane tuul oli külmem kui eile, brrrr.
Jeffersonia dubia näitb õite värve ja kevadmagunal on nupud väljas. Istutasin ümber roomava kirsipuu. Enne loojangut lendasid haneparved üle õue nagu aprillis ikka. Juhtusin nägema, kuidas varesed kulliga lahingut lõid ja pardid sattusid selle kakluse alla (kohale?) ja pagesid nii kuidas jaksasid. Kullilisel oli midagi küünte vahel, aga mis see oli, seda mu silm ei seletanud. Varesepoja moodi küll ei olnud. Loojanguks tuul vaibus ja oleks tahtnud veel õues olla, aga pimedaks läks.

Järvseljal käik oli tore, hooaeg on alanud. Pole midagi paremat halvast ilmast ;)

 












kolmapäev, 26. aprill 2017

päev hiljem #thuuul

Täna õhtul oli vaja õues liikumiseks rakendada märkimisväärset jõudu ja korraks tundus, et tellis taskus oleks hea mõte.
Katuseid ei lennanud, aga kõik muu, mis vähegi maast lahti, lendas küll, toas nt puud korstnasse jne.

Sain sms-i, et nad olla teadlikud, et elektrit pole ja siis olid nad teadlikud, et elekter on tagasi.(Siinkohal tervitused EE robotile).
Tuul püsis latvades ja vana kuusehekk osutus paindlikumaks kui ma eales arvanud oleks. Nii palju siis pärast tööpäeva aias müttamisest. Oleks ma kergekaalus, siis oleks pigem lendamine kõne alla tulnud.

Mõnes kohas puhus vähem. Lohuaia nõlva kurvis kasvab üks eriti vapper tegelane - Jefersonia dubia. Tõsi küll, eriti roppude ilmaprognooside korral olen talle purgi peale pannud. Maacki kuslapuu alt leidsin mingid laugu kriipsud, koonuslaugul kulus aasta kriipsukesteni, külvasin nad 2015.a. Õiteni jõuavad nad ilmselt järgmisel aastal, aga muidu täitsa rõõmsad kriipsukesed olid.

Pulsatilladest teen eraldi postituse kui ülejäänud ka õitsema hakkavad. nt järgmisel nädalal.
Igatahes oli tuul täna nii valju ja külm, et vihm, mis näkku sattus oli kui nõeltest. brrrrrrrr.
Kuidas saab veel paremaks minna? :P

teisipäev, 25. aprill 2017

vihhhhhm

 Teisipäev, 25.aprill. Aprill täies ilus - 3 sooja ilma, ei mäleta küll enam, millal täpselt, aga vist oli nii, et mingil päeval koorisin kihte vähemaks ja oli päris lämmi. Eile paistis päike ja tuuletas, õhtuks vaibus ära nii umbes enne loojangut tund või kaks. Noh ja siis oleme lörtsi saanud või hoolund ja rahet. Pean rahulolevalt nentima, et muhud ja lohud aias on suureks trööstiks, vesi voolab tiiki ja kui sinna enam ei mahu, siis kasvuhoonesse ja läbi katkiste saapataldade varvaste vahele. ! Täna viskan vanad saapad nurka, sest mul on nüüd uued aiakäimad :)
Vihhhhmmm.
Kui ta nüüd niimoodi laussajab, siis on see ehk isegi hea, külm ei pääse läbi vee? Alati võib unistada ka sellest, et ilmateade on nihkes ja soe saabub päevakese varem. Lõpuks ei ole meitel enam talv, -25 oleks ikka väga ropp ju.Selle kõrval on 0 kuni +3 kuni +4 kõva sõna, väheamasti nii ma endale kinnitan, kui õuevatte selga ajan. 
 Täna sordin seemnekasti ja nokitsen märkmetes. 

Esmaspäev, 24.aprill.
Kui juhtud maastikke vaatama alla päikest ja eriti sünkjate lörtsipilvede taustal, siis näed, et puud on hiirekõrvul ja saabunud on rohelise vine aeg.
Ilus on, aga tüütult külm ja tuuline. Eriti nörritav kui nädalavahetusel on koerailmad. 

Laupäeval käisin talgutel ja meid oli ikka üllatavalt palju :) ja tööd said kuidagi sips-niuh tehtud. KSJ tuli mulle poole päeva pealt järele ja teel koju põikasime  võssa sinilillele. Muidu sügelen igal kevadel, et läheks ja vaataks, nädalavahetusel saigi siis käe sinivalgeks. Huvitava tooniga heledaid õisi oli ja paar puhast valget ja siniseid igas mõõdus ja variatsioonis. Istutasin neid hiljem kerges lume vms sajus. Linnuka lõunaküljele ja sarapuude alla ka mõned.  Sinililledega on see huvitav, et kuigi nad on nii imeväikesed, varakevadel kaugelt vaadates paistab see sinine nagu suurendusega. Roosasid olen toonud Häädemeestelt, koduaia sarapuude alt. Eelmisel kevadel kogusin nad linnukasse kokku. Tänavu alustasid nad varakult ja mõnda õit on need külmakraadid ka pruunistanud või hakkavad nad lihtsalt lõpetama juba.


Siia tulevad sinilille pildid, kui ilma ja aega on.

Pühapäev, 23.aprill

Eelmisel kevadel kavatsesin kraavikalda "karma" ette võtta, aga ei jõudnud. "Karma" koosneb mu esimeste aastate (komposti)hunnikutest.  Mul on vaja marjapõõsastele ruumi ja siia-sinna mulda, nii võtsingi selle virna ette. Tubli 2, 5 meetrit on läbitud. Esimene soe vihm lööb selle mulla ilmselt haljendama, pealiskihis oli ohtralt juuri, küllap ka seemneid. Lõpuks saabus turvas, kasutan seda multsimiseks ja siin-seal pinnasesse segamiseks.


P.S. järgmine läpakas saaab olema Mac, mul on sellest värvide korrigeerimisest absoluutselt villand.

Lehtimiseni, hääd sõbrad ;)


P.S. P.S.

mis kasvab?
võilill
naat
nõges
ja siis see salaohakas
toomingad
ja mägisibulad
ja see suviumbrohi kivilas, mille nimi mul meeles ei seisa
mustsõstrad
ja
hain, mis ta nimi nüüd oligi- teeb mättaid ja on tüütu. Kui sa ta ümber keerad, siis ei näe ta enam kasvada, aga Kesse jõuab neid pöörata.
ja toas
epimeediumid ja südajas lursik ja tomatid
ja kasvukas sibul ja redised
ja õues tegemata tööde nimekiri
ja kaevamata peenrade hulk
ja hulk toredaid otsakesi ei pursku maa seest, hoopis ilmuvad ja nende turbaga katmisest pole kasu, sest nad imbuvad sealt vahelt ikka välja vaatamata külmale.

Kui homme ei saja, siis on tore ja hea, et on kevad, mitte vember või oktoober. Lähen viskan nüüd need vanad saapad ära.












esmaspäev, 17. aprill 2017

kevadpühade külmalaine

Kui meil muidu on tavaline, et aprillis tuleb mõnepäevane kuni nädalane soojalaine, siis nüüd oli soe ära jagatud üksikute päevade peale ja kevadpühad tõid kaasa külmalaine.

Laupäeval oligi kuidagi eriti veider, ilm oli päikese käes üsna soe ja siis sekka sibistas lund. Kuiva lund :) Korraga siis nii soe kui külm. Toominga on õienupud pungades ootel ja osaliselt nähtavad. Linnuka tagaküljel on toomingad väikeselt lehes ja veidi kõrgemal valendab lumi. Tunne selline nagu oleks maikuu lumi.

Laupäeva õhtuks läks karmiks ja pühapäeva hommikul olin üsna kindel, et enamus väljatrüginud ninadest on klaasistunud. Oma hingerahu nimel panin jeffersooniale purgi peale, sest tal on tõepoolest imeväikesed õienupud stardivalmis. Seni on külma saagiks langenud kolm lauku, mis olid ka muidugi juba märkimisväärse kõrgusega.

Kivilas hoiavad kivid ja kurvid ja päike temperatuure veidi kõrgemal. Küllap mõned taimed on tardunud ka. Opuntiad läksid jälle kortsu. Eelmisel aastal rõõmustas silma lõheroosa õiega h. karukell `Papageno`. Õitseb ka tänavu ja üks isekülv passib ka kõrval, aga kas temast saab roosaõieline, see pole teada. Taim on noor ja siiani on ponnistanud kaks õievart, korraks mõtles vist isegi avanemise peale, aga siis tõmbas õie kinni tagasi.


 Pulsatilla turczaninovii


Kivirikud omas rütmis:
teravatipuline, Saxifraga  x apiculata

Saxifraga `Haagii`
Saxifraga  grisebachii


Tänavu on eriti aeglaselt end ilmutanud võrkiirised ja lumekupud. Nüüd nad siis tulevad ja kuna olen neid laiali paigutanud, siis ikka paari kaupa. Sortidele pole rõhku pannud, neid võiks lihtsalt silmarõõmuks ohtralt olla. Lisaks jeffersooniale on end ilmutanud ka kolmiklilled. Aarumid on end käigurajale külvanud.

Laupäeva õhtul sadas maha lumi, nii u 3-5 cm otsustades kihi järgi aialaual. Pühapäevane päike sulatas enamuse lumest lõunaks ära, aga pärastlõunal hakkas puhuma eriti vastik põhjatuul ja linnuka lumi enam ära sulada ei jõudnud.

Pühapäeval külvasin kasvukas vaba käega suvelilli ja noid, kelle tärkamist tuleb kauem oodata nagu nt lumepuu, lainjas kolmiklill jms, talikülvide ajal olin nende seemned kuhugile ära toppinud. Pikaajaliste külvidega on ju see jama, et sa ei tohi neil läbi kuivada lasta, suvel on see aga kiire juhtuma. Oma aia seemnetest laikellukat ja karpaadi kellukat jne jne sõnaga - lustisin. Mõned seemned külvan otse peenrasse. Varsti. Epimeediumi külvist on üles tõusnud 2 udet, aga kas tegemist on epimeediumitega, seda ma veel ei tea, potid polnud ju nii kindlalt kaanetatud ka. :) P.S. lõpuks märkasin jääsalatit ka külvata, kippus meelest minema.
Kasvukas on kõik rivis, kuumaasikal on 2 esimest õit, külm, see -6 pole siin õnneks mõjule pääsenud. Mõned sügisesed sõnajalad hakkavad ka siin rullima. Oh, olen vahapeal nagu kanaema, et suruks nad kõik mulla sisse, et ärge veel trügige eksole :)  Samas on see üks huvitavamaid kevadeid.

"Minu linnud" ehk sinikaelpardid, õhtul õnnestus nad teolt tabada, peigmees on uhketes värvides, pruut aga täiesti nähtamatu, tiigikaldaga ühte tooni. Lähemale ma ei pääsenud ja polnudki vaja. faunast veel nii palju, et üks priske sisalik noristas müürikas magada, sättisin talle kivi tuulevarjuks.(kogemata segasin teda ju).


purpur lumeroos õhtupäikeses. Lumest on nii villand, et neid kaadreid ma vältisin :)

hakatagu nüüd soojemaks!

esmaspäev, 10. aprill 2017

aeglaselt varane kevad

Hakatuseks veidi rõõmustavas ja hüüdvas kõneviisis:

Pulsatilla turczaninovii
Vihmaussid on kõrgemates kihtides!
Vesilik käib kasvuhoones end soojendamas!
Esimesed paiselehed, õnneks mitte peenras.
Redised on kasvukas juba täitsa suurte lehtedega.
Kivilas algas pulsatillade tulemine!
Gentiana on laienenud!
Linnud on kohale jõudnud ja hommikud on eriti rõkkavad.
Kolmapäeval saabus jääpõrutaja, linavästrik.


Aprilli esimene nädal on ikka mõnusalt vaheldusrikas olnud. Mõnel päeval tuuline, aga talutavalt ja algavad need õhtud, kui loojangu eel tuul vaibuma hakkab.
Alustasin kaevetöid päris karmis kohas, mis oli osaliselt katte all. Harilik kerahein selges savis, öak.Tuuseldan puhtaks ja jäägid tagurpidi aukude tasandamiseks. Kuna hetkel veel padukiire pole, siis tasapisi teengi, meeter igal õhtul, ok, liialdan, meetrit vahel ei jõua, eks ma teen siis pool rehkendust.:)  Üks tihane passib mu järel, et hakka nüüd minema ükskord, ma tahaks ka seal mullas tuuseldada.

Pulsatilla ambigua, kahtlane karukell, ostetud P. turczaninovii nime all, eks ma saan neid nüüd võrrelda.
Ühel päikselisel õhtul kui bussiaknast üle põllu võsa vaatasin, nägin  aimatavat rohelist vinet, mõtlesin, et ei saa veel olla ju? Kodus läksin ringile ja nii ongi - toomingas läheb ilmselt esimese soojaga ja lehisel olid ka pungad rohelised. Amuuri toomingas ka harilikust eriti maha ei jää, kui, siis mõne millimeetri. Kevad on tänavu aeglaselt varane.

Eile kaameraga tiirutades ja pungi sihtides turgatas  pähe, et mul on aias palju kuslapuid. Harilik kuslapuu kasvas siin juba enne ja ta meeldib mulle oma okste värvuse poolest, muidu on rohkem selline juhuslik ja läbipaistev räga teine. Peitõieline kuslapuu, Maacki kuslapuu, viimatinimetatud on üldse üks varasemaid lehtijaid, tal on pungad juba varakult valmis ja seda igal kevadel. Lonicera crassifolia on igihaljas ja vaatamata hiirte räsimisele siiski elus. Eelmisel suvel lisandus Lonicera prostata, katseks ja selle talve katse on tal siis edukalt läbitud. Linnukas on kolm kuslapuud, väänduvad, ei hakka neid siinkohal üles lugema, pungad on neilgi suured ja kohe-kohe lahti minemas. Söödavaid kuslapuid on kolme sorti, need on juba ammugi udusulis. Harilik ebajasmiin `Nana`aga on puhta roheline, kõik kolm põõsast, isegi jaapani enelas on tänavu vähem silmapaistev nendega võrreldes.

Kirju püvilill


`Pulsatilla vulgaris`, harilik karukell `Papageno`6.04.

ja 9.04

Campanula ciliata


Saunaväljal ilmusid välja veel kahe adoonise pesakonnad, ikka need, mida sügisel jagasin. See oli tore, sest ausalt öelda arvasin, et tapsin nad jagamisega ära, aga ei, elus on. Nüüd saab ehk võrrelda ka Savisaarelt ostetud adoonisega, mulle ikka tundub, et nad on erinevad. Esialgu on nad veel nii väikesed, et siin ei aita kõhuli viskamine ka, pildile ei jää midagi. Märtsikellukeste aeg.


Aiatöödega olen esialgu graafikus, paar kohta, üks suunaga läände, teine suunaga põhja, on veel unes.
Laupäeval ei pidanud vastu, panin linnukas paar pätsi paika, et tulemus ei oleks liiga staatiline. Paar pätsi oli parasjagu, ei olnud just veega mängimise ilm, kuigi päikseline. Üldvaated on veel valdavalt pruunid, igihaljaste rohelise ja lumi- ning märtsikellukestega. Sinililled nagunii.


Maasikaid olen harinud ja veel nipet-näpet. Kivila esimene "rohimine on tehtud". Mägisibulad on seda nägu, et tahaksid sooja kevadvihma, tõenäoliselt sajab varsti midagi muud :)

Kasvukas tärkasid esimesed talikülvid, varsti hakkab see loor peale, loor maha periood. Mõnus, mõnus, mõnus.


reede, 7. aprill 2017

südajas lursik, (Beesia calthifolia), sellel taimel on lugu

Paar-kolm aastat tagasi tegime sõpradega ühistellimuse Inglismaalt ja mulle hakkas silma üks huvitava lehekujuga taim, õied olid ka päris armsad. Tuleb tunnistada, et ma väga ei süvenenud, tundus lihtsalt nummi tegelane olevat. Toona sellel taimel veel eestikeelset nime polnud.
Sõber palus enda kasuks loobuda ja leppisimegi kokku, et deponeerin ja kui kosub, siis saab ju jagada. Mõtlesin veel toona, et kui jagada ei saa, siis tellin uue.
Siit hakkaski lugu hargnema :) 2015 kammisin kataloogid läbi ja mõnes kohas leidsin ka, aga kui tellima hakkasin, oli otsas ja nii kaks aastat järjest. Sel kevadel läksin uuele katsele ja sain jälle vastuseks, et kahjuks otsas. Ma küsisin siis uuesti, et kas ühte, väikest taimepojukest ikkagi saaks :D Tollel kaugel aednikul hakkas minust ilmselt kahju, sest andis teada, et üks väike äbarik on ja selle taime saan tellimuse eest peale kauba. :) Nüüd on mu lursik taimelambi all kenasti kosunud ja ma loodan, et sellega on mu trahvirood ka läbi ja taimeneedus murtud :) Külvasin ka, nii et igati lootusrikas väljavaade.

Nüüd aga südajast lursikust lähemalt. Robbie Blackhall-Miles on öelnud, et inimesed suhtuvat sellesse taime kahte moodi - nad kas armuvad esimesest pilgust või jalutavad teda märkamata mööda. Kui neid aga lursiku juurde tagasi tuua, siis armuvad nemadki. :)
Kui tema lehti lähemalt vaadata, siis saate aru, sellist ilusat mustrit annab otsida. 


foto: Special Plants Nursery
Lursiku  "leidmise" lugu ulatub peaaegu sajandi taha.  George Forrest, kes oli palgatud  Artur Kiplin Bulley poolt uusi taimi jahtima/hankima,  leidis selle tulikaliste hulka kuuluva taime Hiinast. Kuna leitud taim ei sobinud ühegi selle sugukonna liigikirjelduse alla, nimetati ta 1915.a Beesia cordataks. (Täna tuntud kui Beesia calthifolia.) Nimi on tuletatud aiandi nimest - "Bees nursery of Chester." Nimetajateks olid  Andrew Balfour ja  William Wright Smith.
Mõnda aega hiljem avastas taimekütt Frank Kingdon Ward Burmast teise beesia liigi - kes nimetati Beesia deltophyllaks. Viimatinimetatu sarnaneb B calthifoliaga, aga taime lehed on vähemhambulised ja nende tekstuur pole nii efektne. Neid kahte liiki aetakse omavahel segi ka tänapäeval.
Beesi poolt lääne aianduses tutvustatud südajas lursik vajus mõneks ajaks unustuse hõlma. Alles 1996.aastal tõid Bleddyn Wynn-Jones ja  Dan Hinkley need taimed uuesti inglise ja ameerika aedadesse.

Meie oludes vajab südajas lursik varjulist kuni poolvarjulist,  külma eest kaitstud kasvukohta. (Z6)
Muld parasniiske, huumusrikas. Kasvab puhmikuna, kõrgus õitsemise ajal u 40-50, õied valged.
Noored lehed võivad olla pronksja värvusega nagu nt Special Plants Nursery pildil.

Kuigi südajat lursikut on ingliskeelsetes allikates soovitatud pinnakatte taimena, tuleks oma ootusi kärpida, ta kasvab aegamööda laiendades puhmikut ent kahtlemata on tegemist ühe ilusa ja omapärase taimega.








esmaspäev, 3. aprill 2017

märtsist aprilli


Neljapäev - rookisin peenrad puhtaks, et nad saaksid selle lubatud lume, täitsin lindude söögimaja, et linnud lörtsis kuivale ei jääks. Reede - ma ei tea, kuhu see õhtu kadus, sahmerdasin müürikal. Hommikul tuli lumi maha, linnas sulas pärastlõunaks ära, kodus püsis lumekiht laupäeva hilishommikuni. Laupäeval jätkasin sealt, kus pooleli. Pühapäevaks lubati +15 ja sedapuhku pidas ilmaprognoos paika. Meitel muidugi tuul nagu rannikul. Kui ma mustsõstraid ümber istutasin, siis võsa ääres oli ikka päris lämmi, sinna tuul ei ulatunud. Päevitasin oma näo kogemata triibuliseks. :)
Päeva sisse mahtus ikka palju - istutasin mustsõstraid, rookisin maasikapeenart, tassisin taimed kasvukasse, vedelesin aiakiiges ja vahtisin mesilasi. Lumikellukesed olid neid paksult täis. Päiksega ei saanud neid pildistada ka, alles pärastlõunal jäi üks uimerdaja kaadrisse. Esimene liblikas oli päeva paabusilm, mis oli üllatav, enamasti on esimesed ikka koeraliblikad.

Igal pool on otsakeste meri: kevamagun, koidumagun, jeffersoonia, see kaheldav, jaapani metsmagun ja sibullilled. Võrkiiristest ikka veel mitte midagi märkimisväärset.

Mis on huvitav - lapsepõlvest on meeles, et kollased ülased alustasid võsaülastest hiljem, aga juba teist kevadet järjest on kollane ülane varasem. Mitte küll õitsemise poolest, aga lehed aetakse varakult välja. Ülased tõin maanteeäärselt kraavikaldalt ja istutasin sarapuu alla. Siin on mõned sinililled ka, aga enamus sinililli sai linnuka lõunapoolsele küljele ja pühapäeval avastasingi, et osa juba õitseb ja osa sätib.
Liivane pinnas on soojem ja sestap need ülasedki nii vara alustavad. Kollane ülane on juba nädalajagu end näidanud, märtsi lõpust siis. Linnukasse viisin ka mõned, aga need ilmuvad hiljem, sinna hommikupäike nii väga ei ulatu.

Ülaseid võiks linnukas rohkemgi olla, sinililledele seltsiks. Lõunapoolsel küljel on muidu põhiliselt põõsad veel ja mõned pinnakattetaimed. See ala on noor ka alles, kujuneb veel.

Harilik sinilill




Võsaülane 


Suurem aiakoristus lohuaias, saunaväljal ja linnukas on tehtud, tahaks väga multšima hakata, aga turvas on ikka veel ostmata. Lääneka kolimiseks on vaja maa ette valmistada, praegu veel ei saa, vara. Redis kasvukas on juba üles tulnud, tomatitaimed pikeeritud, ühte sorti tahaks veel külvata.
Talikülvid võiks hakata ka end ilmutama :)

Mingi kerge kärsitus on ka kusagil pinna all, tahaks uued epimeediumid aeda istutada, nad kipuvad kõik õitsema. Müüginimekiri mullu sügisel jagatud epimeediumitest on osaliselt kokku pandud, osa ootel. Aias on neil juba kasvupungad ootevalmis, kõik on hästi talvitunud, vähemasti esmapilgul näib nii, isegi see suur veehulk pole neid kahjustanud.
Minu isiklik eelistus on valgeõielised, sest poolvarjus on valge ja rohelise kombinatsioon nii ilus ja valge aitab ka teistel värvidel särada ja esile tulla, aga valikus on ka värvilisemaid sorte ja liike. Pildil on igihaljas epimeedium `Okuda`s White`üks  suurima puhta valge õiega epimeedium, varajane õitseja.

 `Wudang Star`

Uus hübriid `Moonlight`

Arusaadav, et tahaks juba mõnusalt mullas sonkida ja üldse, uued ja vanad alad peaks hakkama kokku ka kõlama, seda tahaks näha ja lihtsalt kevadsoojas püherdada.
Aga on nagu on, eks ma tasapisi toimetan.