esmaspäev, 20. märts 2017

kevadine pööripäev

Minu kevad algab kalendrivabalt ja juba paar aastat pole ma ennast manitsustest  häirida lasknud, igal aednikul oma elurütm. Esmaspäevi pööripäevani lugesin küll. Muigamisi meenub mulle mõneaastatagune hämmeldus, kui jaanuaris sai müürika juures maad sonkida ja telliseid koristada, võttis ikka paar päeva aega enne kui aru sain, et nii saab ka :) või kui ma suurest aiaigatsusest tuhaga peenra piirjooni aeda vedasin. :)
Iga kevad on isemoodi, nt eelmisel aastal istutasin märtsis mõned maasikataimed ja need taimed olid tugevamad kui hilisema istutuse taimed, mis ei tähenda, et olekski mõistlik märtsis selliseid töid teha, mõni kevad sobib selleks, mõni mitte.
Taimekalender on ka kordustega, aga sellegipoolest teevad esimesed tulijad rõõmu. Mõtlesingi just, et kas tänavu on kivilas esimene õitseja kevadik või ümaralehine kivikress. Võitis kivikress, tema õienupud olid juba suuremad ja sel kevadel ei ole talv talle auke ka sisse määndanud või päike söövitanud.
Talve viimane nädalavahetus oli mõnus, laupäevaga jäin rahule, sest lubatud lörtsi ei tulnud ja vahepeal oli korraks päikest ka näha.  Lindude vidin oli juba hoopis uute nootidega, kes on lisandunud, sellest ei saanudki kohe sotti, lõokest kuulsin küll. Pühapäev oli nii mõnus, rähklesin põldmarjaga, tegin lõket. Põldmarja ei saa lokkama jätta ja ei saa ka komposti visata, seal võib sinder juured alla võtta. Nii tulebki lõikuda, kakkuda, kokku korjata ja lõkkesse ajada. Niitmine on ka lahendus, aga kivide ja kändude vahel ei niida. Kuni pärastlõunani sai jope ka nurka visata ja piisas õhemast õueriidest. Kella kolme paiku saabus jäine tuul, puhus paar tundi ja siis jäi vaikseks ja päike tuli taas välja. Nägin hanesid üle õue lendamas ja ossa, see tegi küll rõõmu.

Rohelisel lepal on nummid urvad ja pungad juba rohelised, Maacki kuslapuul on ka pungad kohe-kohe puhkemas, armsalt helerohelised. Hariliku lepa urvad olid juba lahti, sarapuud veel ei kõssa, kuigi päälinnas nägin neid Kadriorus juba tuules lehvimas. Põnev-põnev on igasuguste põõsaste ja peenemate pajudega, et kas on elus. Daphnedest on alpi näsiniin `Alba`müürikal kohe puhkemas, kivilas magab. D. cneorum `Variegata`on ilus ja päikesekahjustusi pole.

Ängelheinad on kivilas oma violetsed otsakesed välja ajanud, imepisikesed. Kivirikud on päikesest punaseks värvunud.


 Mõned on veidi nässakamad ka
Karukellad ja sügisene emajuur ka otsad väljas

ka siin näikse elu olevat

ja siin - jänesekapsast pole kunagi liiga palju :)

Heitlehised epimeediumid ja igihaljad sõnajalad hoian endiselt kiivalt tammelehtedes, enamus  epimeediumitest ajavad ju esimesena välja oma õienupud ja siis võib õitsemine olla hilisem ja hõredam.


Ootan teatud kärsitusega küll, terve talve olen pilte vahtinud ja plaani pidanud, tahaks pätsiprojekte jätkata ja lõpetada ja oh, teha oleks palju. Mõnuga.



ja ma tahaks teada, kes on minu lumeroosi õienuppe jõhverdanud?!

Kaunist kevadet !

4 kommentaari:

  1. kena kevadet :) kui 20 aastat Peedimäel oled ära mütanud, võtad kevadeootust juba rahulikumalt :P

    VastaKustuta
  2. Mu meelest ei peagi aiatööde tegemiseks kevadet ootama. Isegi üldse pausi ei pea tegema. Ega kontakti aiaga kaotama. Täitsa vabalt võib olla pidevas kulgemises. Ja kui midagi teha polegi, võib niisama olla ja vaadata ja tunda. Kasvõi ainuüksi ääretut lund. Ah ma tean, et Sa tead!
    Aga see roositõbras püüa kinni ja pane väljanäitusele! :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah, ma tean, aga sa oled selle mõtte nii hästi sõnastanud :)

      Kustuta
  3. Ilusat, tegusat kevadet Peedimäele.
    Aed ärkab igal aastal isemoodi ja eri aegadel ja see eelkevad laseb agaramatel aias mütata, rahulikemal lihtsalt ringi vaadata.

    VastaKustuta