kolmapäev, 29. märts 2017

nädalad lendavad, aga ikka on veel märts

Ma peaks selle märtsi endast vabaks andma, muidu ongi aasta kõige pikem kuu ja nagu Tistou tabavalt ütles, aiatöödeks ei peagi kevadet ootama ja ei pea isegi mitte pausi pidama :)

Külastasin eile põgusalt botaanikaaeda. Ilm oli päikseline, aga tuul teadagi külm. Botaanikaaed on juba esimese kevadkoristuse läbinud ja kõik on puhas. Nibin-nabin, aga see on selline pidev töö. Aed uueneb omas rütmis ja mina avastan ikka veel uusi soppe ja nõlvasid, treppe ja radasid. Parasjagu tehti epimeediumitele kevadkoristust, vanade lehtede tagasilõikust.

Kodus siis 1h valget aega rohkem. Sel kevadel oli saunavälja esimene õitseja amuuri adoonis, lumekupud olid kadunud. Eile leidsin üles, oli end kuuse taha külvanud. Transilvaania sinilill kasvab mul põhjanõlval, üllatav, et oli juba üsna õiterohke.
Müürikas oli vahepeal teadagi veekihi all, krookusi nähes meenus, et õige küll, kolisin nad läänekast ära ju. Minu jaoks nimetud, ema tõi mulle peotäie sibulikke.

Tiigis sulas jää juba esmaspäeva õhtuks ära, tuul on küll tugev olnud, aga lõhkunud pole midagi. Reedeks lubatakse väetise sadu, lörtsi vm, eks siis ole näha. Kivilas hüppelisi muutusi ei ole, aga eks need jäävadki sinna aprilli lõppu pigem.




alpi näsiniin `Alba` müürikal. Kivilas ei kõssagi, see on küll huvitav, müürikal on ta lagedal ja peaks nagu hoopis kehvemates tingimustes kasvama.


Eile hilisõhtul, kui lipsasin kuuri, kostis tiigi suunast veidraid helisid ja alguses arvasin, et midagi peab seal tagaaias lendama, siis kuulsin juba prääksumist ja sai selgeks, et pardipaar on kohal. Ikka need, kes kevadest sügiseni mu tiigis käivad siis, kui mind tagaaias näha pole. Päris tore, kevadine linnupusle hakkab kokku saama, nüüd on veel jääpõrutajat oodata.


esmaspäev, 27. märts 2017

26.03.2017. tuul puhus aiakäru ümber :)

Tore, et kell suveaja peale keerati ja sinna võiks see jäädagi. Ma olen nagunii rohkem varahommikune ärkaja, mis ei tähenda, et ma kohe hommikul ärkvel oleksin, käivitumine võtab aega u kohvikruusi jagu või veidi rohkem. (body on ärkvel, mind magab).
Pühapäeval ärkasin päikesesse ja optimist nagu ma olen, haarasin taimekastid ja viisin kasvukasse, et nad päikesevanne saaksid. Kusagil üheksa paiku läks taevas pilve, mina kerisin ilmaprognoosi lahti. 3-6 m/s. Koristasin aiast mudru ja likvideerisin vaatest komposti hunniku. Kelts on läinud ja aed tahenenud. Peaaegu.
Vaatasin ilma, et kas hakkab looma... aga ei,  hullemaks läks ja aina hullemaks. Lisasin riietusse mõned tuulekihid.
Pärastlõunaks olin juba väga kuri, mis sest, et ilma peale pole mõtet kuri olla ja üldse tuul kuivatab maad isegi siis, kui vihma sajab :)
Vaatasin kasvukasse ja nägin, kuidas epimeediumite õied tuules lehvivad ning otsustasin nad tuppa tagasi transportida. Aialihased on veel suht nörgukesed, 8 kasti vastu tuult suruda oli üks jõu- ja ilunumber. :)

Pühapäevaks oli planeeritud paar ruutmeetrit tellise- ja põldmarjavabaks teha. Tellis on hea ka selleks puhuks, kui tuul peaks veel tugevnema. Ausalt öeldes puhus see tuul lõpuks mu aiakäru koos puruga pikali ja siis ma otsustasin, et tänaseks on küllalt räheldud.  Esimest korda üle pika aja jõudsin tuppa varavalges :) mis on ilmselge raiskamine. Ilm ei olnudki külm, tuul oli lihtsalt raju.

P.S. külvasin kasvukasse redised ära.
Tomatid pikeerisin eelmisel nädalal. Viimane aeg on külvata punase viljaga tomateid ka. Rõdutomateid sel aastal ei külva.

Kui KSJ mu raami korda saab, võtan kraavikaldapealse hunniku ette, et teise kasvukasse uut mulda lisada. Uurisin turba tellimise variante, üks läheb töösse.
Märts saab varsti läbi. Talikülvid on endiselt õues, ei taha neile veel vunki sisse anda, muidu peab nendega ka hakkama edasi-tagasi jooksma.

Jeffersonia dubia otsakesed on muide juba 2 nädalat turritamas, lisasin veidi mulda, aga see neid ei pidurda. Laugud u 7 cm pikkused. Võrkiirised on tänavu hilisemad, lumekupp ilmus ka välja.
Lumikellukesed ja märtsikellukesed on õunapuu all ka valendama hakanud. Lumeroose on tänavu rohkem õitsemas, eks oligi juba aeg, kolmas aasta. Hääd pikka päeva, aednikud :)





esmaspäev, 20. märts 2017

kevadine pööripäev

Minu kevad algab kalendrivabalt ja juba paar aastat pole ma ennast manitsustest  häirida lasknud, igal aednikul oma elurütm. Esmaspäevi pööripäevani lugesin küll. Muigamisi meenub mulle mõneaastatagune hämmeldus, kui jaanuaris sai müürika juures maad sonkida ja telliseid koristada, võttis ikka paar päeva aega enne kui aru sain, et nii saab ka :) või kui ma suurest aiaigatsusest tuhaga peenra piirjooni aeda vedasin. :)
Iga kevad on isemoodi, nt eelmisel aastal istutasin märtsis mõned maasikataimed ja need taimed olid tugevamad kui hilisema istutuse taimed, mis ei tähenda, et olekski mõistlik märtsis selliseid töid teha, mõni kevad sobib selleks, mõni mitte.
Taimekalender on ka kordustega, aga sellegipoolest teevad esimesed tulijad rõõmu. Mõtlesingi just, et kas tänavu on kivilas esimene õitseja kevadik või ümaralehine kivikress. Võitis kivikress, tema õienupud olid juba suuremad ja sel kevadel ei ole talv talle auke ka sisse määndanud või päike söövitanud.
Talve viimane nädalavahetus oli mõnus, laupäevaga jäin rahule, sest lubatud lörtsi ei tulnud ja vahepeal oli korraks päikest ka näha.  Lindude vidin oli juba hoopis uute nootidega, kes on lisandunud, sellest ei saanudki kohe sotti, lõokest kuulsin küll. Pühapäev oli nii mõnus, rähklesin põldmarjaga, tegin lõket. Põldmarja ei saa lokkama jätta ja ei saa ka komposti visata, seal võib sinder juured alla võtta. Nii tulebki lõikuda, kakkuda, kokku korjata ja lõkkesse ajada. Niitmine on ka lahendus, aga kivide ja kändude vahel ei niida. Kuni pärastlõunani sai jope ka nurka visata ja piisas õhemast õueriidest. Kella kolme paiku saabus jäine tuul, puhus paar tundi ja siis jäi vaikseks ja päike tuli taas välja. Nägin hanesid üle õue lendamas ja ossa, see tegi küll rõõmu.

Rohelisel lepal on nummid urvad ja pungad juba rohelised, Maacki kuslapuul on ka pungad kohe-kohe puhkemas, armsalt helerohelised. Hariliku lepa urvad olid juba lahti, sarapuud veel ei kõssa, kuigi päälinnas nägin neid Kadriorus juba tuules lehvimas. Põnev-põnev on igasuguste põõsaste ja peenemate pajudega, et kas on elus. Daphnedest on alpi näsiniin `Alba`müürikal kohe puhkemas, kivilas magab. D. cneorum `Variegata`on ilus ja päikesekahjustusi pole.

Ängelheinad on kivilas oma violetsed otsakesed välja ajanud, imepisikesed. Kivirikud on päikesest punaseks värvunud.


 Mõned on veidi nässakamad ka
Karukellad ja sügisene emajuur ka otsad väljas

ka siin näikse elu olevat

ja siin - jänesekapsast pole kunagi liiga palju :)

Heitlehised epimeediumid ja igihaljad sõnajalad hoian endiselt kiivalt tammelehtedes, enamus  epimeediumitest ajavad ju esimesena välja oma õienupud ja siis võib õitsemine olla hilisem ja hõredam.


Ootan teatud kärsitusega küll, terve talve olen pilte vahtinud ja plaani pidanud, tahaks pätsiprojekte jätkata ja lõpetada ja oh, teha oleks palju. Mõnuga.



ja ma tahaks teada, kes on minu lumeroosi õienuppe jõhverdanud?!

Kaunist kevadet !

harilik lumikelluke (Galanthus nivalis)

Huvitav, et mu lemmikutel on nii ilus nimi nagu Galanthus nivalis, see kõlab juba nagu Pulsatilla vulgaris. :)

Kahjuks ei ilmunud nähtavale topeltõielist lumikellukest, aga ega ma väga ei kurvasta, liik on lihtne ja ilus ja paljuneb hästi. Teisel pildil on näha üks ebamäärane valge laik - seal kasvavad pooled minu lumikellukestest, teine pool on õunapuude all. Saagu neid palju, nad on nii ilusad.














esmaspäev, 13. märts 2017

See hetk. soe märtsine pühapäev

Foto: epimedium.com
 Kasvuhoones oli täna soojem, kui mul toas ja vedasingi neli kasti taimi kasvukasse päikesevanne võtma. Õhtul vedasin muidugi tagasi.:)
Käes on SEE HETK ja tulgu neid lörtse või lörinaid - läbi on see talv ikkagi, isegi kui kusagil kõrgustikel saab maikuus veel suusatada.
Plusskraadid teevad rahulolevaks ja  õues on  õnnis olemine. Laupäeval tegin, (koristasin), kasvuhoone töökorda, panin veel mõned lisaplaadid ja tõmbasin pinnad siledaks, et kohe kui uus mullahunnik tekib, seame rauad valmis ja püüame selle talvise muti kinni. Kuumaasikad lõikasin tagasi, sügisel istutatud noored taimed olid veel täitsa rohelised. Talisibul mühistab kasvada. Talvituma toodud taimedest sai pool tuppa viidud juba nädal varem ja uueks hooajaks ka ära jagatud. Selle hooaja valikus on mitmeid uusi epimeediumi sorte ja paar liiki lisaks. Tähtjas epimeedium (Epimedium stellulatum) `Ykiko`hakkas toas ootamatult õitsema, püüan ta lähipäevil pildile, seniks kasutan laenatud fotot. Muide, tähtja epimeediumi tuntuim sort on `Wudang Star`. Loodetavasti saan neid kevadel omavahel võrrelda.

KSJ tegi mulle 2 taimelampi ja nüüd võib asja rahulikumalt võtta, et ei kaldu need taimed kooldu ega midagi. (Rõõmutants).

Siis asjatasin õhtuni õues, mõnus-mõnus, udune ja soe ja miskit udu-seenevihma sadas vahepeal, aga see ei mõjunud küll kuhugile. Pidasin plaane, luristasin kohvi ja korra üritasin paar kivi paigutada, aga ei õnnestunud. :) Ma siis turnisin kivihunniku otsas ja valisin  kive välja. Kasisin mõned nurgatagused puhtaks, et kui päriskevad tuleb, siis on lihtsam.

Uusi jalavarje oleks vaja, aiasaapad on omadega õhtal, ei pea vett ega midagi. Neli aastat savi, vett jms teenisid mind päris hästi. Kusagil nägin pilti, lugu vms , kus oli alles hoitud kõik saapad, mis ühe aia rajamise ja hooldamise käigus ära kanti. Töösaapad olid kenasti ritta seatud... Mul seda plaani pole. Muid plaane on seevastu ohtrasti.

Mägisibulad on hakanud tasapisi kevadisi toone võtma, `Kobajashi Red`oli uskumatut värvi, liivakarva beež vms. `Dorlet`polegi ma nii punasena näinud, kaitsereaktsioon märtsipäikesele.

 Pühapäevane päike oli nii ere, et ega ma suurt pildistanudki.
`Pacific Tart`on end juba lahti kerinud. Kõik mullused istutatud mägisibulate külvid on heas seisus. Kivirikud ja harilikud karukellad.

Linnukas kõik magab ja magab veel pikalt kui lumeroosid välja arvata, neid õitseb tänavu rohkesti, taimed on suureks kasvanud. Põhjakülge avanev lohuaed on endiselt jäine, veetase peenarde vahel kord vajub, siis tõuseb. Lõunakülge avanevad lumikellukesed on juba päris arvestatava suurusega ja juba paistavad kaugele, just nii nagu tahtsin.  Öeldagu mistahes, märts on kevadkuu :)


reede, 10. märts 2017

katmisest ja katmisest, igihaljad kevadtalvel

Käisin nädala alguses tööasjusTallinnas. Ilm oli jäiselt tuuline, aga päikseline. Tegime sõbraga tiiru Kadrioru pargis ja külastasime jaapani aeda. Kui ma seal viimati käisin, oli loomine kusagil kolmveerandi peal, nüüd oli kõik tervikuks saanud ja see tervik on ilus mistahes aastaajal.
Suurt ei pildistanud, aga enda tarbeks tegin paar klõpsu rodode varjutamisest.

Mõistan, et päikesekaitse on vajalik, aga seni olen oma aias püüdnud seda olukorda vältida, et talvisel perioodil, kui kõik on ühtlaselt valge või ühtlaselt pruun, on igihaljad põõsad millegisse mässitud ja lisavad vaatele veel ühe troostitu ja vormitu lisandi.
Selleks, et mitte katta, peab olema hea kasvukoht, mis talvel taimi peopesale ei jäta või tuleb sellistest taimedest loobuda. Olen mõned ümberkorraldused teinud ja mõnest igihaljast rodost ka loobunud.

aga
Kadrioru pargi jaapani aias oli huvitav lahendus, mis silma ei riivanud.

 Aitäh sõbrale, kes mu Kadriorgu meelitas :)





esmaspäev, 6. märts 2017

vaprad ja ilusad :) märtsi esimesed päevad

Märts on käes ja päev pikem. Laupäeva hommikul oli maas mingi lumekiht, mis kella 11 olematuks muutus. Ilm oli soe ja pärastlõunal tuli isegi päike korraks välja. Lõikasin oma kõrrelised tagasi, kastikuga olingi juba hilja peale jäänud, uued otsad väljas, palmilehelise tarna lõikasin sel aastal hoopis varakult, puhmik on nii tihe, kui märtsis-aprillis lõigata on juba uued võrsed ees.

Vaatasin valdused üle. Aias, eriti lohuaias oli palju külmakergitust. Käisin põllul mutihunnikud üle, kogusin sealt nii palju kui sain ja lappisin, mida sain. Turvas on veel tellimata (tellitagu kohe!) ja külvimulda selleks ometi kasutada ei saa. Mul on kivila juures liivaauk, mis on nii sügav, et seal püsib liiv külmumata, kasutasingi liiva. Hiljem saab selle pinnasesse segada, mis siin hädaga teha, arvata on, et nüüd tuleb neid sula-külm-sula ridamisi. Suurem osa seisvast veest vajus päevasoojaga pinnasesse. Kivila ees oli korralik lomp ja vett nirises aina juurde, see on pärast eelmise aasta kopatöid lõunalohu üks madalamaid ja hõredamaid kohti. Lõpuks turgatas mulle pähe, et saab väikese kraavi uuristada ja veed edasi juhtida. Väga sügavale ei pääsenud, maa külmunud, aga veed sain nirisema küll ja juhtisin nood hiirte käiku.

Kivila on nii nagu igal aastal see koht, kus kevad algab. Mis mulle aga tõsist meelehärmi valmistas - katsin L crassifolia `Little Honey`kuuseokstega, suhteliselt kõrgelt, et ummuksisse ei jääks ja pagana hiired jõhverdasid suure osa taimest juppideks ja sättisid enda tarbeks kenasti riita. Kõike nad õnneks nahka ei pannud ja need jupid korjasin ka kokku, ehk saan mõnele juured alla, aga masendav oli küll. Minu aias pole mõtet katta, ikka on sellega mingi jama. Päikesepõletuski on üsna müstiline, sest päikest pole nagu olnudki ja kivila sulab üsna kiiresti.

Mägisibulate hulgas esialgu kahjustusi ei paista, mida ei saa öelda rosulaaria kohta. Rosulaariad on mul kahte liiki, R.pallida on ok, aga viimasel nädalal, ilmselt siis,  kui +8 peale miinused tulid, silostus osa korea nulu all kasvavast rosulaariast, mitte küll täielikult, aga üsna põhjalikult. Kaks mägisibulat olid veidi klaasja värvusega, aga siin on veel vara järeldusi teha.

Järgmine sihtpunkt oli kasvuhoone, siin on teised temperatuurid ja sõbrakesed ajavad juba käike. 2016 sügisel istutasin liiga hilja saabunud uued epimeediumid kasvuhoonesse ja katsetasin nii potiga kui potita istutamist. Laupäeval veendusin, et kõik on naksis, kasvupungad trügimas. Selle peale tegin tiiru aias ka ja avastasin, et suurel osal epimeediumitest olid pungad lehtede all stardivalmis ja mitte ainult epimeediumitel. Lumeroosid ja alpikannid, viimastel on lehed väljas, õisi ma väga ei ootagi, väga kauni lehega on ning muidugi amuuri adoonis, mille ma kaheks jagasin, oligi esimese nupu välja ajanud, nii et see jagamine õnnestus. Teine nupp ka.

Mis on saanud ülejäänud adoonistest ehk saan näha.
Ninakestest veel nii palju, et lumi-ja märtsikellukesed nagunii, aga Camassia leichtlinii on end välja ajanud, samal ajal kui lumekuppudest pole märkigi ja võrkiirised on ka ikka väga väikesi otsi näitamas. Ilmselt on asi selles, et nad said mulda septembris. 2015 a. sügisel maha pandud laugud olid 2016 a ka õige varajased. Saunavälja lillepeenar on üsnagi külma koha peal, tuuled lõõtsuvad jne.
Igatahes on isemoodi kevad.
Pühapäeval oli maa külmunud ja sellest oli nii palju kasu, et sain adoonised pildile - ilma kõhuli viskamiseta poleks see õnnestunud. 

Nii et seis on endine, lund pole ja millal soojaks minema pidigi?
Aknaalused on taimi täis ja neid aina lisandub. Varsti saab kasvuhoones kaevamistöödega alustada, nt kahe nädala pärast? ;) 

P.S. Öösel hakkas sadama ja nüüd ON lumi maas.