esimene õitseja 2017
Eelmisel aastal siirdasin portsu lumikellukesi sinna, kus kevadel lumi esimesena sulab. Siin on neil ruumi ja pole ka nii hullu heinakasvu, et nad ei jõuaks oma sibulaid pärast õitsemist nuumata.
Avastasin u paar nädalat tagasi ühe sibula vedelemas ja mõtlesin, et hiired on kõik minema tassinud?
Eile rõõmustasin, et suurem osa on ikka alles ja ninad välja ajanud ja üksik üritaja oli end vaksakese kõrgemale upitanud.
Ega see nüüd nii soe kasvukoht ka pole nagu mõnel linnaaaias seina ääres, täitsa lagedal on ja veidi kõrgem koht ka. Igatahes olen väga rahul, et märkasin lõpuks ometi õige koha neile leida.
Õhtul tuli muidugi kiht lund maha ja täna suhteliselt külm tuul. Võtan hoogu, et õue minna ja üldse, aknast välja vaadates on ilmaolud alati kehvemad. Kättevõtmise asi. Suustada ma ei viitsi, aga üks laua lihvimine oleks küll asjakohane.
Lumest. Linnas oli kiht ühtlane, kodus on tuul vaalumustreid puhunud nii mugavasti, et sissesõidutee on lumevaba, mujal aias on veidrad kühmud. Mõne päeva pärast on märts.
Ahjaa, tomatid külvasime ja peruu füüsalit ka. Muude külvidega on nii, et keegi on kahes potis tärganud, aga mida ei ole, see on silt. :)
Ma olen ka viimastel aastatel lumikellukesi laiali paigutanud, neid pole kunagi liiga palju!
VastaKustutaei ole jah, ma loodan veel juurde saada :)
KustutaSilt ei tärganud!? :O
VastaKustutaArmas lumikellukeseõieke. Mul on millegipärast tavalised, need lihtsad, lumikellukesed aiast minema jalutanud. Aga ma nii igatsen neid.
kehv sildikülv on olnud jah :)
Kustutanende jagamiseg aon ju see häda, et suvel, kui rohevahetus käib on nad kõigil juba nagu peast pühitud :)
Esimesed õied on nii väärtuslikud.:)
VastaKustutakevade märk, eks ikka sellepärast :)
KustutaNo kas sa nüüd näed, mandril ka lumikellukesed täitsa olemas! Kibelen nüüd enda omasid nägema...
VastaKustutaMa olin ise ka ikka väga üllatunud, küllap sinu omad on juba priskemad :)
Kustuta