laupäev, 25. veebruar 2017

esimene õitseja 2017

Talv jätkub samas rütmis - miinus, pluss, miinus, lumi päevaks, vihm, jää, lumi, päike jne jne.
Eelmisel aastal siirdasin portsu lumikellukesi sinna, kus kevadel lumi esimesena sulab. Siin on neil ruumi ja pole ka nii hullu heinakasvu, et nad ei jõuaks oma sibulaid pärast õitsemist nuumata.
Avastasin u paar nädalat tagasi ühe sibula vedelemas ja mõtlesin, et hiired on kõik minema tassinud?

Eile rõõmustasin, et suurem osa on ikka alles ja ninad välja ajanud ja üksik üritaja oli end vaksakese kõrgemale upitanud.

Ega see nüüd nii soe kasvukoht ka pole nagu mõnel linnaaaias seina ääres, täitsa lagedal on ja veidi kõrgem koht ka. Igatahes olen väga rahul, et märkasin lõpuks ometi õige koha neile leida.


Õhtul tuli muidugi kiht lund maha ja täna suhteliselt külm tuul. Võtan hoogu, et õue minna ja üldse, aknast välja vaadates on ilmaolud alati kehvemad. Kättevõtmise asi. Suustada ma ei viitsi, aga üks laua lihvimine oleks küll asjakohane.
Lumest. Linnas oli kiht ühtlane, kodus on tuul vaalumustreid puhunud nii mugavasti, et sissesõidutee on lumevaba, mujal aias on veidrad kühmud. Mõne päeva pärast on märts.
Ahjaa, tomatid külvasime ja peruu füüsalit ka. Muude külvidega on nii, et keegi on kahes potis tärganud, aga mida ei ole, see on silt. :)

pühapäev, 19. veebruar 2017

kui kivila õitseb III, suvejutud 2016

Nädala algul oli kaks täiesti kevadise ilmaga päeva nagu suur lubadus. Nautisin päikest. Laupäeval oli ka päikseline, aga meil siin tuul nagu ikka rannikul :)
Kodus vaatasin kivila üle, paari sentimeetrine kiht sulas ju kohe ära. Esmasel vaatlusel on Lonicera crassifolia pihta saanud, need oksad, mis maa kohal. Eks näis. 
Nagu ma suvel lahkelt lubasin, mõned jutud jäävad talveks. Kivilas oli erakordne suvi selle poolest, et õitses rekordarv mägisibulaid. Monokarpsed nagu nad on, aga õnneks ei jäänud ühtegi tühja kohta.

Esimene esitletav on mägisibul `Frodo`, kes kuulub võrk-mägisibulate (Sempervivum arachnoiddeum) hübriidide hulka.
 Mägi-võrksibulad moodustavad tihedaid väikseid 2-3 cm läbimõõduga juurmisi lehekodarikke, mis on pealt kaetud ämblikuvõrgu taoliselt pikkade hõbehallide karvadega, niiskustundlikud.  Minu kogemuse kohaselt armastavad kivi külge  ja võimalikult head kaldenurka. 2015 a talve järel olid need mägi-võrksibulad, kes kasvasid horisontaalis kordades kehvemas seisus kui poolvertikaalis talvitunud.
 Ostetud puhtalt nime pärast, sest ma olen Tolkieni fänn. `Frodo`värvus on huvitav roheline, kui talle liik särtsuks kõrvale istutada, siis väljenduks see toon ehk selgemaltki.

  1. `Frodo` 2014 koosnes kahest sibulikust, paari aastaga on saanud tubli pesakond, ka olen teda jaganud.

`Frodo` 2016 juuni 3. nädal


`Frodo` kõrvale sobib pilt võrk-mägisibula liigist. Liik on tänuväärne kontrasti tekitaja mistahes värviliste hübriidide vahele, väga massiliselt mul teda veel pole, aga siia-sinna jagub.


Mägisibul `Kappa`, aretajaks David T.Ford 1969. Vana ja tuntud sort. Lehekodarikud on suuremad kui liigil, tänavune õitsemine oli metsik :)
juuni 2015, istutamisejärgne pilt. `Kappa`värvus süveneb juunist augustini.

2016 juuni 3.nädal


Võrk-mägisibulate hübriidide hulka kuuluvad ka `Daniela`ja `Spiralnebel`(pildil), kes on suurema aja hooajast tagasihoidlik, juunis-juulis värvuvad lehekodariku välised servad punakaks. Lehekodarik on veidi suurem kui liigil.
Pildil on ka Tolkieni tegelastelt nime saanud `Faramir`, kes sel suvel õnneks keskendus laienemisele.
Pildi esiplaanil `Godaert`suurema lehekodarikuga, värvus oluliselt ei muutu, tekib kergelt kollakas toon. `Godaert`laieneb suhteliselt kiiresti.

Kõigi mägisibulate puhul tuleb rõhutada seda, et mida päikselisem on kasvukoht, seda kirkamad on ka toonid.









2015. a lemmikute hulgas oli mägisibul `Elf`. (Andre Smits) Talvitumine läks üle noatera ja siis ta võttis kätte ja hakkas aasta hiljem õitsema.

2015 august kas pole ilus? :)


juuni 3.nädal




augustis
kasvama jäi üks väike sibul, paremal nurgas :)

Üllatajad. `Tambora` (Martin Habere, 1984) kuulub väiksemate mägisibulate hulka ja tema värvikombinatsioonid on roheline-punane ja üldiselt paistab ta vaatamata oma väiksusele kaugele.



Üllatas ta mind kontrastiga, nii väikesel mägisibulal nii tugevad õievarred ning õite toon oli intensiivne ja ilus.
2016 juuli 2.nädal




 `Magic Spell`saabus kribalana ja ma istutasin ta sisuliselt kiviääre alla, kus tal tänavu lõplikult  kitsaks läks ja olin sunnitud ta ümber istutama. Õige nimi sellele hübriidile, sest tema värvumist tasub jälgida.

 aprill 2015

august 2015

Uues asukohas 2016. Tagantjärele tarkusena tundub, et uus koht pole just kõige õnnestunum.


2016 juuni 4.nädal
Mägisibulad `Dorle`ja `Debile`on kaks suurema lehekodarikuga sorti ja nende õitsemist kirjeldaksin lihtsalt  - vägev.





`Debile`


`Pacific Blazing Star`, nimetan teda endamisi PBS-iks, kuulub minu esimeste leekivate hulka. Kasvab mitmes asukohas ja talvitub hästi.suvel õitsesid muidugi kõik pesakonnad.

 Kui muidu on sempervivumid kompaktsed ja vormis, siis õitsemise ajal nagu valguksid laiali, et sügisel end jälle kokku tõmmata. Olen nendega erinevalt toimetanud, mõnel sügisel olen õitsejad välja korjanud, mõned alles jätnud ja kevadel koristanud.

Vanadest olijatest õitses mõistagi `Kobayashi Red`. Mõned sibulad jäid ikka alles ka:)
(Nimesilt tahab parandamist )
juuni 2.nädal
august 2016


 2015.a. suvel Haide aiast ostetud `Sven`
juuni 2. nädal

`Hart`juuni 2.nädal
Lihtsam oleks muidugi üles lugeda need mägisibulad, kes ei õitsenud :) `Sioux`õitses ka.

Minu meelehärmiks valmistus suve teisel poolel õitsema mägitähk Orostachys japonica, sest juba siis oli arvata, et seemneid ta valmis teha ei jõua. Jääb üle loota, et selle aasta Tartu Botaanikaaia püsikute päeval saab ehk uued taimed osta.




2014.a suvel jõudis mägitähk kasvatada end 45 cm pikkuseks



Nüüd on mu süda rahul, lõviosa õitsejatest on ette näidatud ja aiapäeviku pildigaleriis koha leidnud. Kivila suvi 2016 oli hea.

esmaspäev, 6. veebruar 2017

suve sisse toomine

Laupäeval, 4.veebruaril oli uskumatu ilm, meil oli täiesti tuulevaikne ja soe : 0°C. Õhus oli peaaegu- lõhnu. Mulle saabus koorem küttepuid ja riida ladumiseks oli ilm ideaalne. Toores puu lõhnab hästi. Tõstsin linnumaja teise kohta, kuuseheki poole ja kus seal läks siis alles sebimiseks. Kui pausi tegin, siis vaatasin seltskonna üle.

Pühapäeval hakkas lund sadama ja see kiht oli vajalik, sest täna on üle pika aja miinused, lumi krudiseb jalge all. Päike paistab.

Mitte et ma oleksin maailma kõige kannatlikum aednik, aga mõned asjad on ootamist väärt. Ma kogusin sel suvel oma epimeediumitelt seemneid, need tuleb teadupoolest kohe külvata. Ausalt öelda pole mul õrna aimugi, kas seemned olid valmis saanud ja võimalik, et sealt ei tule midagi jne jne. Külvid võisid ka läbi kuivada jne. Korjasin potid õuest kokku ja viisin tuppa.

Nii lihtsalt see käibki, see suve sisse toomine. Kevadeni on jäänud 6 esmaspäeva. Puhkuseni mitu rohkem. :)