pühapäev, 22. jaanuar 2017

alguses oli varvasadiantum

Alguses oli varvas-adiantum (Adiantum pedatum) ja kuigi mu taimetabelis on tema saabumise aastaks 2014, kaldun ma arvama, et ta oli minu juures juba alguses. Kahjuks ei ole ma üles kirjutanud, kellelt tema tuli.(aiman)
Oli kuidas oli, igatahes oli see armastus esimesest silmapilgust ja kui tema sai lohuaeda ära istutet, siis ta hakkas mu aia külastajaid tinistama, sest adiantumid on oma põhiolemuselt õhulised ja vastupandamatud. Kuna ma olin sunnitud ta teisel aastal ümber istutama - parandasin pinnast ja tegin lisaastangu, siis jagasin ta kaheks ja selle teise jagasin omakorda, et saaks paarile sõbrale jagada. Rohkem ma teda kiusata ei kavatse.

Kuna ta on endiselt minu lemmik, siis saagu ta lahkelt ruumi siin postituses ka laiutada, aga et postitus ei läheks lappama, kasutan parimat eestikeelset sõnajalgade käsiraamatut "Sõnajalad looduses ja aias". Autoriks on Kai Rünk.

Adiantumeid tuntakse u 150 liiki. Varvasadiantum kasvab Põhja-Ameerika idaosa ja Ida-Aasia lehtmetsades huumusrikastel muldadel, sageli ka mullaga kaetud mäenõlvadel. Risoom lühiroomav, pruunide sõkalsoomustega. Tuntumad sordid on `Subpumilum`kuni 15 cm kääbusvorm; `Imbricatum` kuni 20 cm kõrgune lainjaservaliste, tihedamalt asetsevate ja üksteise peale ulatuvate hallikasroheliste  sulglehekestega; `Japonicum`- roosakaspunaste või punakaspruunide noorte, hiljem roheliseks muutuvate lehtedega.

`Imbricatum` on mul alles nooruke, linnukasse istutatud 2015 a.




Tagasi lemmiku juurde, sinna, kus ma ühest mitu tegin. Istutasin ühe varvasadiantumi linnuka madalamasse ossa, lootuses, et temast saab selle koha nael, aga ei saanud. Koht osutus liiga tuuliseks ja kuu ajaga oli ta päris armetuks tuuseldatud. 2016 kolisin ta lohuaeda nn "Noa laeva". (ei mingit seost viimsepäevaga, peenar on lihtsalt väga paadikujuline ;) ). Tegin seda juulis ja juba septembris oli taim teist nägu, milline rõõm! Emataim aga valmistas mulle omakorda üllatuse - sügisel avastasin, et turbapätside alt trügib kaks sõnajalga ja üks neist oli varvasadiantum. Targemad aednikud jahutasid mu õhinat, et see ei saa olla eostega paljunemine, selleks on liiga vähe aega möödunud, pigem on tegemist risoomi trügimisega.  On kuidas on, varvasadiantumil on titt ja mina jälle kümme korda rõõmsam. :)

Siit tema tuli. Ma roomasin küll, et pilti saada, aga noh, ära tunneb ikka.

Mõned meetrid kaugemal kasvab Himaalaja adiantum (2015) Ta on jäänud veidi teiste taimede varju, aga esialgu tundub, et koht sobib. Pildistatud pärast vihma, õhtuvalguses.

Himaalaja adiantum (Adiantum venustum) kasvab looduslikult Himaalajas ja Afganistani mägedes varjulistes mägimetsades maapinnal ja päikesepaistel kivide vahel, teda võib leida kuni 3200 m kõrgusel.Risoom on peenike, roomav. Istutamisel jälgida, et risoom ei jääks liiga sügavale mulda, vaid oleks otse mullapinna all. Aeglasekasvuline.

Kuigi alguses oli varvasadiantum, siis enne teda oli tegelikult veel üks liik, mis on mul siiani määramata. Küllap on tegemist mõne laialtlevinud sõnajalaga, sest minu juures ta levib ja ma ütleks, et küllaltki laialt levib, vaatamata sellele, et ma teda ohjeldan.


Tärkab varakult ja juba septembris läheb koledaks, sätib lahkuma.

Tõenäoliselt kolin ma ta siis ära kui ruumiga päris kitsaks läheb. Kui keegi nende piltide järgi ära tunneb võib liigi nime välja pakkuda.

2015 aastal hakkasin linnukat rajama, sest varjuarmastavaid taimi, mida tahaks kasvatada on palju, lohuaias hakkas teatud kitsikus ilmnema. Pinnase poolest on mu aed sõnajalgadele sobiv ja nii vaatasin veidi ringi ning tõin aeda sõnajalgu juurde.

Kui sõnajalgade vastu on tõsisem huvi, siis neist on oma blogis põhjalikumalt kirjutanud Muhedik.

... järgneb



4 kommentaari:

  1. Sõnajalad on isiksused, salapärased ja lummavad.
    Pilk jäi peale parema veeru kasvusubstraatide sügavusele, jumpsus, mul ei tohiks ühtegi taime kasvada, heal juhul on mul kivide peale veetud 20 cm mulda. Õnneks taimed pole seda raamatut lugenud ja siiski kasvavad,

    VastaKustuta
  2. Jah, need Sõnajalad :) Kui kõik muud taimed võtavad lihtsalt nõrgaks, siis need õtavad südame ja mõistuse ;) Pildi järgi taimi määrata, tead ju isegi aga see levija on ehk Matteuccia struthiopteris

    VastaKustuta
  3. Sõnajalad on imelised.:) Kirjutan kahe käega alla.

    VastaKustuta
  4. Mul on kindel plaan 2017. aastaks sõnajalgu istutada siia ja sinna! Küll saab tore olema! :P

    VastaKustuta