teisipäev, 12. detsember 2017

suvejutud. kuidas ma puulausujatega saarel käisin I puuosa

See ei ole nüüd otseselt suvejutt, aga kaudselt küll, sest septembris nii ilusa ilmaga päevi rohkem polnudki. Pööripäeva päike, kvalifitseerub suveks küll :)

Ma ei ole dendroloog, aga kahtlemata on minu huvi puude ja põõsaste vastu suur vaatamata sellele, et mu aed on väike.*
22. ja 23.sept. toimusid Eesti Dendroloogia Seltsi suvepäevad Saaremaal ja Muhus ja sügis algas ka. (Tänan jälle Kaiet, kes mu kaasa võttis).
Ilm oli kuldne, reedel veidi pilvine, aga sügiseks puhus selgeks. Etteruttavalt olgu öeldud, et eriti puhus Rannametsa arboreetumis, sest see asub mere kaldal.
Puhus umbes nii:



Imelik on muidugi see, et ma seda üldse märkasin, sest põhiliselt püsisin peremehe kannul ja imasin infot nagu käsn. Kusjuures käsn ka lõputult ei mahuta, midagi voolas maha ka, sest hiljem ma paari olulist nime ja fakti meenutada ei suutnud.
Mitte märkamine on muidugi kirjanduslik liialdus, sest see oli tegelikult esimene asi, mida ma autost välja tulles tundsin ja esimene mõte oli ka, et siin on veel tuulisem kui minu juures põldude vahel, ometi kasvab siin igasuguseid "hellikuid". Sügis on pikem ja leebem kui meil siin, kevaded aga hilisemad.


Algusest. Esimene koht oli Mati Lehise dendroaed, kus ma avastasin, et heina sees kasvavad kuuseriisikad või porgandiriisikad ja ma astusin neile peale! !! Ikka needsamad riisikad, mille kasvukohti ma oma seenemetsas eriti ei tea, aga väga tahaks küll. (Vihjed Tartumaa leiukohtadesse palun lisada kommentaaridesse).  Äärepealt oleks kohvipuu koju toonud, aga õnneks meenus õigeaegselt, et minu tarekeses talveaeda veel pole.


Aed oli lahedalt isepäine ja igasuguseid vahtraid kasvas siin-seal ja ohtralt nulgusid. 



 Mets oli aiast eraldatud käepäraste lahendustega ilmselt selleks, et kitsed omapäi sisse ei jalutaks.



Pärast esimest metsa käisime söömas Anseküla Teelistemajas. Soovitan väga, ainuke hoiatus, et portsud on ikka suured, võtab ägisema. Koht ise hubane ja mõnus, kokale ainult kiitust!

Rannametsa arboreetum i kohta saab lugeda nende kodulehelt. Sügisvärvide mõttes oli meie külastus varajane, põhiline värvide mäng alles algab ent sellegipoolest oli huvitav.


jaapani mänd, Pinus parviflora. mulle tuttava olemisega, mul ju sort `Shirobana`. Päris hea tunne oli teda kohata nagu sugulashinged või nii :) ja mõistagi üks vähestest puudest, mis seal pargis tuttavad olid.

Teine kohtumine ja äratundmisrõõm - harilik lõunapöök, Nothofagus antarctica, mul on kolmandat aastat paar oksakest elus. 



Kikkapuid ja vahtraid ja veelkord vahtraid. nt Acer robustum



Acer argutum
Acer distylum Siebold

Veidi tuttavama olekuga vahtraid


 Kikkapuud (nimesid ärge küsige)


Eonymus sachalinensis

Eonymus phellomanus




Mul oli reisile kaasa pandud märkmik, kuhu olulised asjad üles tähendada, aga muidugi jäi see autosse ja ma ei raatsinud juhtgrupist maha jääda. Kaie laenas mulle pärastpoole oma märkmikku, kuhu ma kirjutasin üles, mida jõudsin ja õhtul hotellis püüdsin lahti mõtestada, mida sinna tähendet on. :)





Väga tore koht arboreetumis oli siis nö väikese aia eri, s.t. nagu peremees muigamisi ütles, et siin on mõned okaspuu vormid, mis mahuvad aeda, kus üldse ruumi pole. Pildil on Eestist leitud hariliku kuuse vorm `Ahvisaba`. Nii kasvabki!



kalifornia ebaküpress, Chamaecyparis lawsoniana `Ush`is Curtains`


hariliku kuuse vorm

Rääkimata metasekvoiast





Üks selle arboreetumi vahtra seemik kasvab ka minu Linnukas, kolmas aasta läheb. Esimene mõte oli, et mul oleks maad juurde vaja, teine mõte oli, et mul on veidi mänguruumi, eriti, mis puudutab neid puid, mis meie oludes puude mõõtu ei saavuta. Hiljem koduaias ringi vaadates tekkis mitu vaba kohta, kuhu võiks istutada raudpuu, ebasarapuu või seitsme poja puu. Vahtratele meie kandi pinnas sobib, nii et halli vahtra saaksin istutada küll. Tema tüvi!


Seitsmepojapuu. Heptacodium Rehder.  Neid põõsaid, mis õitsevad hilissügisel meil just palju pole. 


raudpuu, Parrotia persica





Viigilehe saaks selle põõsa küljest. No ei kata oluliselt või mis :)


ameerika sarvpuu, Gymnocladus dioicus




ebasarapuu,  Corylopsis Siebold




Seda mändi on mul küll hädasti vaja. soomusmänd, Pinus heldreichii `Aureospicata`


Parrotia subaequalis




Cornus cousa, eksole










 Wilsoni kuusk, Picea wilsonii. 






Fothergilla monticola
 Parrotia

See nimi lipsas tuulde, pean reisikaaslastelt küsima, ma olin pastaka sättimisega liiga ametis.





See oli siis osa sellest, mida nägime esimesel päeval. Ma olin sellest käigust nii  laetud, et seda on raske kirjeldada. Rääkimata pererahvast, kes meid nii hästi vastu võtsid ja seltskonnast, mis oli ütlemata tore. Mul on hea meel, et jätsin selle postituse hiljemaks, korraks oleks nagu tagasi Saaremaal. Nii et head sõbrad, kellel on võimalik Ants Metsa arboreetumit külastada, tehke seda ilmtingimata, aga varuge aega. 


ja külvama peab rohkem ja katsetama rohkem ja maad oleks hädasti juurde vaja, sest ei ole elu ilma pargita, ei ole ;)