viimane 2016

2016 oli hea aasta. Tõsi küll, veidi sporaadiline nagu nt hiline, jahe kevad, põuane maikuu ja veerohke juuni-juuli, kuiv august september, oktoober. Lumine november ja vihmane, soe detsember. Tiigikalda taimed on kaks korda aastas üleujutatud.
(Postituse pildid on tehtud 31.12.2016 Hiiumaal, Ristnas veidi enne loojangut. )

2016 külvasin mägisibulaid jt paksulehelisi, tulemustega jäin rahule. Ühendasin paar aiaosa ja tegin veidi suuremaid ümberkorraldusi. Osalesin põhjaosariikide tuuril, juba traditsiooniks saanud Ellamaa aianduspäevadel. Tartu Botaanikaaia püsikute päev oli minu jaoks seekord hoopis teises võtmes nagu ka Võhma Juurikas. Blogijate kokkutulekule tänavu ei jõudnud, aga  sai osaletud paaril toredal talgupäeval.
Väga tore reis oli Tea ja Urmasega Lätti ja KSJ-ga sünnipäevatuur. 

2016 täiendasin sõnajalgade hulka ja see oli ka esimene põhjalikum süvenemine selle taimeperekonna esindajate hingeellu. Sügiseks sai valmis "Noa laev" lohuaia peenar, mille kuju tuleb uuel aastal muuta, sest see paadikujuline moodustis häirib silma. Mõned looked on vaja juurde luua. Põhiline on hoopis see, et siin sai pinnast parandatud ja loodud kasvukoht paljudele varjuarmastavatele taimedele. Uus kevad saab olema huvitav.

2016 katsetasin tiigikünka pinnase parandust, siin on on väga karm savi ja lokkab võilill ja ohakalised. Siia tahaksin rohkem põõsaid istutada ja okaspuudest sabiina kadakaid jm. Multšisin umbrohu matmiseks paksu niiduse kihiga. Töötas paremini kui mitte midagi :)

2016 teisest suve poolest hakkasime mutijahti pidama ja seekord edukamalt. Milline kergendus, kui käike vähemaks jääb ja taimed saavad rahus kasvada. 2016 talv oli õpetlik, kitsed tegid palju pahndust enne kui mu linnukale võrgu ümber panin.

Lisandus palju uusi puid-põõsaid, mõned said jaanuaris-veebruaris pihta nagu nt tulbipuu ja tähtmagnoolia. Külmakahjustused olid ka lumepuul, mis õnneks suve jooksul taastus. Epimeediumite aasta oli rõõmustav, õitsemise aeg jäi küll ülisooja maikuusse ja oli selle võrra ka lühem, aga kogemusena oli see võrratu - näha neid järjest õitsemas, suur rõõm.

 Köögiviljanduses oli ka hea aasta, tomatit sai küll veidi palju ja veidi hilja külvatud, aga füüsal andis terve suve saaki, kurgid oli viksid nagu eelmiselgi suvel ja tomatit jagus ka, kuigi jäi veidi puudu. KSJ-le oleks neid suuremas koguses vaja. Valitud sortidega jäin rahule.Arbuusikasvatusest ei saanud tänavu asja, aga eks aastad ongi erinevad. Viinamarjadele leidsin lõpuks koha ja Hiiumaale viidud viinamari oli küll kenasti kasvanud ehk saab sel suvel saaki ka. (Viinamarju ma kasvuhoones ei kasvata ja pole plaanis ka).


Õppisin aasta jooksul palju ja minu jaoks oli ka väga hea aianduskirjanduse aasta. Põhiliselt küll ingliskeelsete väljaannete osas ja peamiselt alpitaimi puudutav kirjandus. Eesti keeles ilmus ka mitu head raamatut, ilma milleta ma oma raamatukogu ette ei kujuta. Maailm on endiselt põnev ja huvitav. Olen selle aasta eest tänulik ja rõõmus.

Aed hakkab aia nägu minema ja kui kitsed lõpetaksid lääneküljes elupuuheki järamise, oleks juba päris tore.