detsembri II nädal ja kaheksas päev

Hommikul kell 8 aknast õue vaadates oli tunne, et valgeks ei lähegi. Kell 9 ikkagi läks, mis on ütlemata tore.  Piirasin põldmarja ja asjatasin õues paar tundi, plusskraadid tuli ikka ära kasutada.
Sadu püsis taevas seni, kuni linna poole liikuma hakkasin.

Laenasin 2013 aasta aprillist ühe vaate, mis on mõnevõrra muutunud, samas annab hästi edasi tänast seisu. Tiik on nimelt triiki vett täis ja pajud mõistagi jalgupidi vees ning jääs.
 

Ilm teeb hüppeid, teisipäeva õhtul oli külmakraade -11, järgmisel päeval juba leebem, -4 kuni -5. Eile õhtul puhus tuul nagu rannikul. See on tavaline edela ja läänekaare tuulte puhul, ilmateadet lugedes: saartel, rannikul ja Pmäel 20 m sekundis. :)

Vaatasin täna seda vett ja mõtlesin, et huvitav, mis kevadel saab või kas jaanuaris tuleb sademetega paus?
Maa oli igatahes veel külmunud, pealmine lopakiht välja arvata. Lohuaias veel vett polnud nagu nt suvel ja kasvuhoones ka mitte. Aias rohetavad talihaljad sõnajalad ja lohuaia epimeediumid on minu üllatuseks ikka veel rohetamas/kolletamas. Pihku jäi ka `Hot Lava`seemnetutid, ma pole kindel, kas nad küpsuseni jõudsid, aga kes teab...

Kivilast voolab vesi õnneks alla.
Mõeldes nüüd enese ja teiste kogemuse peale, kui nii edasi läheb, kolin talvituma pandud potid kõik kasvukasse. Praegu haljendavad seal hilissügisel saabunud epimeediumid.

Iga päev, mis kevadele lähemale viib on hea :) nagu seegi, et kitsed pole veel alla aeda sattunud.

Tihased on tänavu nagu koerad, vaat et õlale ei lenda, kui söögimaja täidan. Mul on nende tarvis pikk ja lühike söögimaja. Lühikest täidan nii, et igal hommikul oleks kuhi käepärast, pikk on metallist söögikera, mille saab täis laadida ja nii ei teki tapvaid pause ja puukoristajad ei saa tihaste ninaalust puhtaks trügida.  Vaatamata söögimajadele on neid aias ka näha ja kivilas ja linnukas ja põõsalaboris, igal pool. Vahel tunnen ennast nagu Sammalhabe, päris tore tunne.