laupäev, 31. detsember 2016

viimane 2016

2016 oli hea aasta. Tõsi küll, veidi sporaadiline nagu nt hiline, jahe kevad, põuane maikuu ja veerohke juuni-juuli, kuiv august september, oktoober. Lumine november ja vihmane, soe detsember. Tiigikalda taimed on kaks korda aastas üleujutatud.
(Postituse pildid on tehtud 31.12.2016 Hiiumaal, Ristnas veidi enne loojangut. )

2016 külvasin mägisibulaid jt paksulehelisi, tulemustega jäin rahule. Ühendasin paar aiaosa ja tegin veidi suuremaid ümberkorraldusi. Osalesin põhjaosariikide tuuril, juba traditsiooniks saanud Ellamaa aianduspäevadel. Tartu Botaanikaaia püsikute päev oli minu jaoks seekord hoopis teises võtmes nagu ka Võhma Juurikas. Blogijate kokkutulekule tänavu ei jõudnud, aga  sai osaletud paaril toredal talgupäeval.
Väga tore reis oli Tea ja Urmasega Lätti ja KSJ-ga sünnipäevatuur. 

2016 täiendasin sõnajalgade hulka ja see oli ka esimene põhjalikum süvenemine selle taimeperekonna esindajate hingeellu. Sügiseks sai valmis "Noa laev" lohuaia peenar, mille kuju tuleb uuel aastal muuta, sest see paadikujuline moodustis häirib silma. Mõned looked on vaja juurde luua. Põhiline on hoopis see, et siin sai pinnast parandatud ja loodud kasvukoht paljudele varjuarmastavatele taimedele. Uus kevad saab olema huvitav.

2016 katsetasin tiigikünka pinnase parandust, siin on on väga karm savi ja lokkab võilill ja ohakalised. Siia tahaksin rohkem põõsaid istutada ja okaspuudest sabiina kadakaid jm. Multšisin umbrohu matmiseks paksu niiduse kihiga. Töötas paremini kui mitte midagi :)

2016 teisest suve poolest hakkasime mutijahti pidama ja seekord edukamalt. Milline kergendus, kui käike vähemaks jääb ja taimed saavad rahus kasvada. 2016 talv oli õpetlik, kitsed tegid palju pahndust enne kui mu linnukale võrgu ümber panin.

Lisandus palju uusi puid-põõsaid, mõned said jaanuaris-veebruaris pihta nagu nt tulbipuu ja tähtmagnoolia. Külmakahjustused olid ka lumepuul, mis õnneks suve jooksul taastus. Epimeediumite aasta oli rõõmustav, õitsemise aeg jäi küll ülisooja maikuusse ja oli selle võrra ka lühem, aga kogemusena oli see võrratu - näha neid järjest õitsemas, suur rõõm.

 Köögiviljanduses oli ka hea aasta, tomatit sai küll veidi palju ja veidi hilja külvatud, aga füüsal andis terve suve saaki, kurgid oli viksid nagu eelmiselgi suvel ja tomatit jagus ka, kuigi jäi veidi puudu. KSJ-le oleks neid suuremas koguses vaja. Valitud sortidega jäin rahule.Arbuusikasvatusest ei saanud tänavu asja, aga eks aastad ongi erinevad. Viinamarjadele leidsin lõpuks koha ja Hiiumaale viidud viinamari oli küll kenasti kasvanud ehk saab sel suvel saaki ka. (Viinamarju ma kasvuhoones ei kasvata ja pole plaanis ka).


Õppisin aasta jooksul palju ja minu jaoks oli ka väga hea aianduskirjanduse aasta. Põhiliselt küll ingliskeelsete väljaannete osas ja peamiselt alpitaimi puudutav kirjandus. Eesti keeles ilmus ka mitu head raamatut, ilma milleta ma oma raamatukogu ette ei kujuta. Maailm on endiselt põnev ja huvitav. Olen selle aasta eest tänulik ja rõõmus.

Aed hakkab aia nägu minema ja kui kitsed lõpetaksid lääneküljes elupuuheki järamise, oleks juba päris tore.

teisipäev, 27. detsember 2016

mõned päevad normaalse jaanuarini

Soe on see detsember olnud, pärast kerget lumekirmet saabusid plusskraadid. Maa on aias sulanud, vesi läheb pinnasesse, lompe pole juurde tekkinud nagu vahepeal keltsa ajal.
Küllap talv saabub jaanuaris või kui siis ka mitte, eks siis veebruaris.
Hea seeneaasta. Sellises koguses kändude ja nottide ja vana puidu seenetamist polegi ma viimase viie aasta jooksul täheldanud.
26.detsembril tegin botaanikaaias jalutuskäigu ja ka seal torkas silma kuidas radade ja nõlvade kindlustamiseks kasutatud puunotid seenetavad.

Samblaaed oli kaunilt roheline ja seda on tublisti laiendatud. Väga uhke! Ilm oli nagu viimastel päevadel ikka, tuuline ja hetkeks viskas päikest ka.


Botaanikaaed oli puhas nagu prillikivi :) Praegu on hea aeg seal jalutada ja märgata seda, mis suvel rohelusse sisse ära kaob. Kivid muidugi ei kao :)



Koduaias on nii ja naa. Eile puhastasin müürika kõrvalt põldmarju vähemaks. "Talvine" aeg on selleks kõige sobivam - ogad ei torgi, varred on suhteliselt siledad. Tasapisi nende hulk kahaneb. Komposti ma neid vista ei saa, pean kokku korjama ja lõkkesse, sest muidu sindrinahad hakkavad kompostis taas kasvama. Suvel saab niitmisega neid ohjeldada, aga kivide vahele niidukiga ei pääse ju.
Tuul oli üsna vali, aga ilm oli uskumatult soe. Nakitsesin pärnatüvede kallal, suurel tüvel tuli koor hästi maha, see, mis on välja koorunud on päris lahe.
Kaktused on kivilas igatahes veel kortsus ja kui hakata õisi otsima, siis pisikellukad ei ole veel ära koolenud. Hakkan lähipäevil külvidega tegelema. Varsti on ometi normaalne jaanuar käes ja korraks jääb kõik vaikseks nagu päris talvel.

pühapäev, 11. detsember 2016

neljapäev, 8. detsember 2016

detsembri II nädal ja kaheksas päev

Hommikul kell 8 aknast õue vaadates oli tunne, et valgeks ei lähegi. Kell 9 ikkagi läks, mis on ütlemata tore.  Piirasin põldmarja ja asjatasin õues paar tundi, plusskraadid tuli ikka ära kasutada.
Sadu püsis taevas seni, kuni linna poole liikuma hakkasin.

Laenasin 2013 aasta aprillist ühe vaate, mis on mõnevõrra muutunud, samas annab hästi edasi tänast seisu. Tiik on nimelt triiki vett täis ja pajud mõistagi jalgupidi vees ning jääs.
 

Ilm teeb hüppeid, teisipäeva õhtul oli külmakraade -11, järgmisel päeval juba leebem, -4 kuni -5. Eile õhtul puhus tuul nagu rannikul. See on tavaline edela ja läänekaare tuulte puhul, ilmateadet lugedes: saartel, rannikul ja Pmäel 20 m sekundis. :)

Vaatasin täna seda vett ja mõtlesin, et huvitav, mis kevadel saab või kas jaanuaris tuleb sademetega paus?
Maa oli igatahes veel külmunud, pealmine lopakiht välja arvata. Lohuaias veel vett polnud nagu nt suvel ja kasvuhoones ka mitte. Aias rohetavad talihaljad sõnajalad ja lohuaia epimeediumid on minu üllatuseks ikka veel rohetamas/kolletamas. Pihku jäi ka `Hot Lava`seemnetutid, ma pole kindel, kas nad küpsuseni jõudsid, aga kes teab...

Kivilast voolab vesi õnneks alla.
Mõeldes nüüd enese ja teiste kogemuse peale, kui nii edasi läheb, kolin talvituma pandud potid kõik kasvukasse. Praegu haljendavad seal hilissügisel saabunud epimeediumid.

Iga päev, mis kevadele lähemale viib on hea :) nagu seegi, et kitsed pole veel alla aeda sattunud.

Tihased on tänavu nagu koerad, vaat et õlale ei lenda, kui söögimaja täidan. Mul on nende tarvis pikk ja lühike söögimaja. Lühikest täidan nii, et igal hommikul oleks kuhi käepärast, pikk on metallist söögikera, mille saab täis laadida ja nii ei teki tapvaid pause ja puukoristajad ei saa tihaste ninaalust puhtaks trügida.  Vaatamata söögimajadele on neid aias ka näha ja kivilas ja linnukas ja põõsalaboris, igal pool. Vahel tunnen ennast nagu Sammalhabe, päris tore tunne.