esmaspäev, 28. november 2016

neli kevadet saunaväljal

Piltide sortimise aeg ja mis sellest novembrist siis ikka väga vahtidagi. Aia nö kõige vanem osa on see ala, mida nimetan saunaväljaks. Nüüd hakkab kõik kuidagi kokku sulanduma ja varsti on raske öelda, kus on saunaväli ja kus lohuaed. Algusajad on tagantjärele ikka armsad ja veidi naljakad ning muidugi ka see, kui kiiresti kõik ikka kasvab.
Päris, päris alguses mõtlesin, et teeks siia toa, jätaks lepavõsa vitsad kasvama ja teeks kardina. Ei jätnud, juurisin kõik puhtaks. Esimeste aastate eesmärk, et saaks ometi vikatilt niidukile üle minna ja et oleks trepilt vaadates ometi üks koht ja vaade, mida mööda saaks pilk rändama minna ja hunnikutest ning aukudest üle hüpata. Minu jaapani enelased ja helmikpöörised :D

2013 mai seis. Helmikpöörised ja tiarellid aitasid mu hädast välja, neid oli palju. Siberi iirised alles hakkasid kasvama. Siin olen päris palju katsetanud, hariliku elupuu `Sunkist`tited on tänaseks läänekülge okaspuude juurde istutatud, kus kitsed neid tublisti pügasid.

Saunavälja ots, vasakult teine kast tähistab musta leedrit (Sambucus nigra) `Aurea`2013 aastal, mille kõrgus on 2016.a. veidi üle kahe meetri. Musta leedri teised sordid ei ole sellist kasvu viskamist näidanud, ausalt öeldes rohkem hingitsevad. Harilik sarapuu `Fuscorubra`kolisime Tartu aiast ja tema juurekava sai välja kaevamisel tublisti kannatada, aga kohanes. Ma ei hakanud võra vähendama, see tundus mulle lihtsalt lisatrauma tekitamisena. Nüüd mühab kasvada ja annab teist aastat järjest hea pähklisaagi. Vahepeal nimetasin teda tondiks, sest õigupoolest õpetati meile koolis, et vaate lõppu pole soovitav selliseid tonte istutada. `Aurea`saigi kontrastiks kõrvale istutatud. See koht aga pole tegelikult nii vaate lõpp kui arvata võiks, sest lõunapäikeses lööb sarapuu särama ja sügiseks on ta juba üsna roheline. Istutasin ka siberi kontpuu `Variegata`sarapuust vasakule, aga tema pole end veel pildile kasvatanud.

2014 mai lõpp. Võimalik, et hea kasvu tagas naaberlepiku maha võtmine, valgusolud olid head, samas 2013 talv oli see koht igasuguste talvetuulte eest kaitseta.

Muidugi on siin miniatuurne looduslik muhk, mida ma ei hakanud lammutama. Huvitaval kombel ei ole näha kaljukadakat `Skyrocket`. 2015 vaates juba on nähtavam. Ükski lumekiht pole tema võra laiali ajanud, läheb iga aastaga ilusamaks. Roomavat kadakat pidin tänavu tuulutama. Selle muhu peal kasvavad ka põõsasmaranad. Kevadel neid eriti tähele ei panegi, nende aeg on suve teine pool hiliskülmadeni välja.

2015 mai

Kevadisest värvigammast saab sügiseks rahulik roheline, 2016 augustis korrastasin nii sarapuu kui ka musta leedri võra ja paremale poole, kus siiani oli niidukiga rähklemise koht sai tekitatud kivila laiendus/ühendus muu aiaga. 2017 tuleb saunamäe(kese) mudru ette võtta ja lasta nõmmliivateed ja karukellad lahti.

Lähivaate selgituseks - see roheline värk on murulaadne,s.t. siin peaks aasta paari pärast roheline vaip olema, mida siis niidetakse ja nii 300 aastat järjest. :)
Seda vaadet ma armastangi
2016 september

2014 mai

 2015 mai. Kevadel õitsevad floksid on kindla peale minek, selle sinisega saavad ehk võistelda vaid siberi iirised ja tore kurereha. Üks miinus neil on, südasuvel on üsna tüütu nende seest umbrohtu välja noppida, aga sinna sisse külvatakse seda tuulte poolt kohe kindlasti. Kui su aed asub sellises kohas nagu mul, siis seda lendavat külvi jagub ikka aastateks. Katsetasin ümber paigutamisega, aga tulemus polnud nii hea. Võib-olla kombineerida hariliku kadakkaera ja nõmmliivatee sortidega saunamäel, teeks sinise muhu?, mis hiljem oleks violetne ja siis lihtsalt rohelise ja hõbehalli kombinatsioon. Mänguruumi on.


 Vaated vaadeteks - viimase kahe aastaga on kooslused muutunud, kuigi oleks ka imelik kui poleks. Saunaväli on hea koht, eriti keskpaik, siin on hea pinnas ja vahelduv valgus, paistab, et külmakohti ka pole. Ma olen siin sussutanud uusi epimeediumeid ja nüüd ka paari lumeroosi hübriidi, sest linnukasse praegu rohkem lumeroose ei mahu. Okaspuude väikevorme on lisandunud ja lehtpõõsaid ka. Enelate hulka olen vähendanud. 2014.aasta oli tore aasta, lohuaia poolset nõlva oli vaja haljastada, võtsin siis seda, mida kõige rohkem ja tegin massistutust:tipmine puksrohi - roheline, helmikpööris- violetne, harilik nõianõges - pärlhall. Päris "huvitav" tulemus oli, paistis maanteele välja :)

Miinus - tõmbas liiga palju tähelepanu ja pealegi oli mul ruumi vaja uutele taimedele, sest ma likivideerisin suurema osa tammealusest turbapeenrast. Nõianõgese välja juurimine osutus päris karmiks ettevõtmiseks, neile ikka meeldis seal väga, põhjalik juurdumine. See taim võib ju täispäikest taluda, aga poolvarjus ja priske pinnase peal ... võtab tublid mõõdud. Muide, pilte uurides avastasin, et olin `Jolly Bee`suhtes veidi ülekohtune olnud, leidsin 2014 a pildi, kus nimetet kurereha õitses ikka väga uhkesti.

 Saunamäe lehtpõõsastest. Harilik ebajasmiin `Snowbelle`pidavat olema kompaktne ja aeglasekasvuline. Võimalik, et minu ebajasmiin on liba-snowbelle, sest ta ei ole ei kompaktne ega ka aeglasekasvuline ja on põhipõõsast ühe haru kaugemale ka juba sokutanud. Oli üks haraline sasipusa ja ma ei hakanud teda lõikama ka, et küll talv korrigeerib. Seda ei juhtunud, õitseb igal kevadel rohkesti, kui püüdsin ta vormi lõigata, siis kasvatas kohe uued võrsed ja õitses järgmisel kevadel ikkagi. Käisin botaanikaaias vaatamas, seal on ta tõepoolest väike ja kompaktne ning õitses sama kaunilt kui minu wannabee.

 Ta õitseb ja õitseb ja siis puistab kogu selle kraami lohuaia nõlvakule epimeediumitele kaela. Enamasti korraga ja siis kõik valget täis.

Veel üks valgeõieline lehtpõõsas, kellega olen väga rahul on nipponi enelas `Snowmund`. Ta soleeris mitu aastat saunavälja veerekese peal kuni tuli kopasuvi ja ma pidin ta ümber istutama. Uus koht oli karm ja seal õitses tagasihoidlikumalt. Ma loodan, et kohaneb ja uuel kevadel on täies ilus. Üks enelas, mis on ilus ka pärast õitsemist. Esiplaanil on laiaõieline kellukas, mida ma olen kolinud ja kolinud. khm.


Kui nüüd aga tagasi pöörduda saunavälja tagumise poole juurde, siis siin on pinnas liivasem ja siin olen pikalt pusinud. Toominga all on igasugust mudru. nt alpikannid, kes ei ela ega sure ja sel suvel liiliaid vähendades jätsin mõned alles ja said liivasema kasvukoha. martagonid kolisin varjulisemasse kohta. Siin kasvab sügisese emajuure taim nr 2. Nr 1 on kivilas. Sel suvel harvendasin siberi iiriseid, nad hakkasid pisut laiali vajuma ja targemad soovitasid jagada. Jagasin siis.

Ma armastan siniseõielisi. Jäin mõtlema, et saaks kombineerida sinise ja valgega kuni hiliskülmadeni välja. Alustaks kevadfloksidega, siis hakkavad siberlased õitsema, verev kureraha `Alba`annaks oma panuse, kui pügada, pikendaks õitsemist. Tore kurereha `Rosemoor`võtaks järje üle, `siis Hookus-Pookus vms, suve teises pooles, kurereha `Jolly Bee`ja mailased, sügisel emajuured ja karuputkelehine elulõng, võrdhammas ja valgeid flokse on meil ju ka. Veaks välja küll. :) Käokingad unustasin. :)

Lehtpuudest veel. Harilikud sarapuud eelistaksid vist teist kasvukohta, lubjasemat. 2014.a aeda toodud sort `Aurea`hakkas lõpuks kasvama, venitas esimese meetri täis.

Kui ta kasvab sama suureks nagu punane sort, siis on selle kohaga muretu, sarapuude alla mahub karulauku ja sinililli ja mõni tutsakas võsaülaseid. Faasseni naistenõgese võib siis põllule paljunema panna. :)

Saunavälja taimekooslus on lihtsamat sorti, olen valinud siia rohkem vormi ja värvi järgi, et kaugelt vaadates oleks silmarõõmu. Järgmine kord jõuan ka ehk selle kohani, mida olen mitu aastat suhteliselt ühe koha pealt pildistanud.

järgneb...






10 kommentaari:

  1. Sa oled ikka tõeline südamega Aednik, au ja kiitus

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Aedlemist ma armastan tõepoolest ja naudin ka.

      Kustuta
  2. Taimede ja nende kasvukohtade ning kolimiste kirjeldus on väga hariv ja eluvajalik, sest sellest saab teine aednik õppida ;)
    Ilusad ja sisukad pildid ka.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pean end parandama ja rohkem asjalikku juttu ajama, kipub lira-loraks kätte ära :)
      Tundeline värk ikkagi.

      Kustuta
    2. Aga aianduse oluline osa on ka tunded. Seda enam, et see on ju SINU aed.
      Ja muu lora lisab plogile kirjanduslikku väärtust, lisaks tehnikale ja tehnoloogiale. Aednik on ju muuhulgas ka poeet ;)

      Kustuta
  3. Aeg kaob ikka väga kiiresti. Mäletan hästi nii selle "tondi" istutamist kui vestlust neile koha valikuks.
    Nii ongi, 5.aastal hakkad nägema aia nägu, edasi toimub küpsemine :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui sa mulle ütlesid toona, siis see lubatud 5 aastat tundus niiiii pikk aeg olevat ja ma tahtsin ju, et oleks kohe :) Nüüd aga avastasin, et magasin selle 5nda sünnipäeva maha ja unustasin arvepidamisest ühe aasta ära nagu naksti. Kuus on ka ilus number ja eks mul on siin alles üheaastaseid kohti küll ja hukas nurgataguseid on ka. See on tore, arenguruumi jätkub.

      Igatahes aitäh sulle,oled hea õpetaja :)

      Kustuta
    2. Neid "üheaastaseid" jagub kümneteks aastateks :D

      Kustuta
  4. Kõik need arengud on vahvad vaadata ja lugeda. Mis kõik veel võib olla järgmise 5 aasta pärast...!
    Sinised õied meeldivad mulle ka. Aga ma panen neid rohkem kokku roosade toonidega. Sinine valgega on ilus ja puhas, kuid veidi liiga kirgas minu silmale.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma püüan nüüd rohkem kolekohti pildile jäädvustada, silm otsib muidu ikka ilusamaid vaateid. Mulle endale on see alati tundelisem teekond kui kõrvaltvaatajale ja eks ma seda iseenda tarbeks teengi. Õpin oma kogemusest. Aed kestab ju vaid viivu ja siis juba ongi uus.

      Kustuta