kirjutamisest ja vaikusest ja kiidetud olgu makinoi emajuur `White Magic`

 Annan aeg-ajalt kergekäeliselt lubadusi, mida on hiljem raske täita ja vähe sellest, tulemusega ka rahul pole.
 Kuidagi kustunud on see loominguline palang viimasel ajal :) Sirvisin uuemaid ja vanemaid pilte, süüvisin oma valikutesse ja kui järje peale saada, siis kirjutadki. Järgmisel päeval loed kõike nagu võõrast teksti ja pgn, see seletamatu miski on kadunud. Halvimal juhul nõretab tekst mingist hõredast paatosest ja seda ma oma teksti juures kohe üldse ei salli. Teine äärmus on Holy canasta!- hüüded ja kilked,seda ma harrastan ka rohkesti. Vahel on seda tore lugeda, aga kogu aeg ka ei taha. Nt süvenesin hiljuti ühte käsiraamatusse, mille sissejuhatus oli kirjutatud hüüdvas kõneviisis. Andis sealt ikka end läbi närida, et aru saada, millest jutt käib. Õnneks oli edasine osa juba asisem.

Olin eile oma töötulemustest üsna masendatud ja mõtlesin, et miks nii pöördes? Välja mõtlesin - see, mis mulle aiandamise juures meeldib on kõikehõlmav keskendumine - ma mõtlen taimede olemuse peale, selle peale, milline ta oli kevadel, suvel, aasta tagasi. Mis talle meeldiks ja kellega ta sobiks, kas uues kohas kohaneks? Oo, kui ilus ta on ja kes pgn on lehti närinud. Kui eemaldun, siis on juba vaated meeles või vaatan, miks mu koerad-pääsukesed vidistavad, kas keegi on külla tulnud? Aias on mul nagu tuhat mõtet ja sada tunnet korraga ja kogu aeg on huvitav! Kui juba sellele teemale läks, siis hommikut alustades on nagu orkester häälestaks ennast, isegi siis kui mul on õhtul päevaplaanid paika pandud. Samas olen ma käesolevas hetkes täiesti kohal. See seisund on keskendumine ja see annab võimsa energia või lihtsalt jõu. Mis mind masendab on see, et ma ei suuda seda tunnet edasi anda, ei oska taimedest ruumiliselt või ... ei leia seda õiget sõna praegu.

Mõistagi on igasuguseid tekste vaja - taimekirjeldused on vägagi vajalik kraam, loen Sterni monograafiat epimeediumitest ja kohtan juba tuttavat teksti - selle mehe tööd on palju kasutatud, aga vähe viidatud. Mulle meeldivad ka igasugused mõttekäigud, mis aednikud üles tähendanud on, huvitav lugeda. Ainult ilmeksimatud on veidi igavad ja moraliseerijaid ma ka väga ei armasta, aga see pole nüüd see kõige olulisem. Vinguv kõneviis teeb nõutuks, siin pole ju midagi teha, see on kirjutaja valik asju ja ilma just sellises valguses vaadata. Suhtumine, seda ollagi kõige raskem muuta.  
Tagasi tulles lubaduste ja tulemuste juurde - ega siin polegi muud teha, kui et järgmine kord teha paremini või nii nagu endale rohkem meeldib, sest kui sulle ei meeldi, kuidas siis see teistele meeldida saab :) või siis valida vaikus. Vaikus on hea. (taimi täis :D).

Talv ja pimedus muudab ajataju, ma ei adu kellaaega. Aiahooajal tekib mul oma rütm ja kui ma õues toimetan, siis on omad märgid, mis loojangule viitavad, nt suve teises pooles muutusid sääsed pool tundi enne  päikese loojumist eriliselt näljaseks ja tigedaks. Varju liikumise järgi oskasin ka kellaaega öelda. Nüüd on hommik ja pärast loojangut pole mul õrna aimugi palju kell on. Väsimus on ka petlik.

Blogistamisest. Mul oli plaanis teha hulk ülevaateid, et mis ja kuidas siin läinud on - müürikast ja lohuaiast ja linnukast ja kivilast. Maacki kuslapuu kasvas sel hooajal pool meetrit! Üksjagu mustandeid seisab. Olgu siis järjele aitamiseks kiitus Makinoi emajuurele, kellest ma mingit mõistlikku eestikeelset liigikirjeldust ei leidnud. Õnneks on Annist oma kodukal emajuurtest ka kirjutanud, sh Makinoi emajuurest, kes meie talve ei pelga.

Makino emajuur (Gentiana makinoi) `White Magic`on saadud sordi `Blue Magic` loodusliku mutatsioonina. Täpse sordi kirjelduse leiab sellelt lingilt., sest tegemist on patenteeritud sordiga.

Liik, makinoi emajuur pärineb Jaapanist.`White Magic`erineb oma ülalnimetet sordist nii õite rohkuse kui ka õitsemise aja pikkuse poolest.(Alusatb juuli lõpust, augusti algusest ja õitseb külmadeni)

Calmia kodulehelt: "Jaapanist pärineva Makino emajuure (G. makinoi) hübriidne sort ´Royal Blue´ on kogunud kuulsust sellega, et tema puhmikust saab lõigata kuni 10 poolemeetrist säravsiniste õisikutega vart, mis vaasipanduna kestavad kaua ja rikastavad siniseõieliste lõikelillede kasinat sortimenti. Harvemini on liikvel veel teinegi Makino emajuure sort,  elektersiniste õitega `Marsha´. Makino emajuur ei pelga külma talve. Teda liigitatakse 3…4 kliimatsooni taimede hulka. Ta tuleks istutada viljakasse mulda, mis oleks neutraalne või pisut happeline. Pinnase püsiv niiskustase tuleb talle kasuks. Liigvett ja põuda see aiakaunitar ei talu. Kasvukoht olgu päikseline või kerge keskpäevase varjuga. Nagu emajuured ikka, edeneb seegi liik aeglaselt."

Mina ostsin selle emajuure paar aastat tagasi Ellamaa aianduspäevadelt ja toona oli mul selle taimeperekonna suhtes mitmeid kõhklusi, et on teised sellised erilised ja igas kohas ei kasva. Igas kohas tõepoolest ei kasvagi ja hoogu võtavad ka aasta kuni kaks enne kui kohanevad. `White Magic`läks uhkeks ja ilusaks juba järgmisel aastal. Mõtlesin küll, et tuleb teine väetise pealt ja kas üldse talvitub ... valisin kohta ja puha. Nõlvakule, et vesi ei koguneks, aga kuivale ka ei jääks. Nüüd vaatan ja mõtlen, et olevat teine kääbussort (?!) ja kas ta mul mitte välja veninud pole? Samas aasta oli talle hea ja õisi oli ikka palju nagu kirjelduses lubatud. Seda peab küll ütlema, et esimesel aastal ootasin ja teisel ka, et õied rohkem avaneks, aga ei, jäid poolavatuks.
Kevadel, mai lõpuks on tal juba arvestatav puhmas loodud, püstine isegi kallaku peal. Väärib tähelepanu nagu paljud teisedki emajuured.

Sestap ostsin portsu seemneid ja teen talikülvi. Küll oleks tore kui õnnestuks, valisin paar põnevat sorti ja liiki.

P S Lumi sulab, täna sadas tihedat vihmaudu. Tore on, millalgi tuleb ju uus lumi.