teisipäev, 4. oktoober 2016

kuuvahetus ja nibin-nabin

Oktoober siis, esimesed  öökülma jutud ja täna peab ilmaennutus kahjuks paika, põhja- ja kirdetuul. Ma peaks vilkamalt blogima, nüüd muutub ju kõik päevadega. Kaugusest paistev haavavõsa oli juba vägagi alasti moega, umbes nii, et lehed veel näpus, aga mitte kauaks. Tore on, et mul vaid kaks haaba kasvamas on.
Võiks ju nii olla, et tänavu ei tule öökülm oktoobri esimese kümne päeva jooksul. Kaks viimast sügist on see siin põldude vahel käinud nagu kellavärk - plats puhtaks ja siis kes unne ei läinud võib edasi kasvada.

Pühapäev: September olla keskmisest soojem olnud, küllap oligi. Teise ringi õitsejaid on varemgi olnud, tänavu on valik laiem, nt ebajasmiin `Snowbelle`. Miinuskraade pole olnud, aga õhus midagi on, värvumine käib üleöö ning esimesed hostad on läinud, vahtrad leegitsevad. Reedel oli tuuline, laupäeva hommikul pidas pausi, lõunast hakkas taas puhuma, aga muidu oli ju soe, soe.
Härra südajas aktiniidia sai endale sel sügisel kaks mulgi naist, loodetavasti saab maikuus pulma ka.

Põõsalabori väravate ees on üldse üks mõnus nurgake ja nii kahju, et siia rohkem kedagi sokutada ei saa, ruumi pole.  See on koht, kus kevadel lumi sulab kui nõiaväel ja päike paistab siia pikalt, aga mitte piinavalt. Piisavalt niiske on siin ka, mis iganes põhjusel, kuigi suured kuused peaksid vee ju ära tarbima. Must muld, veidi liivasegune ka, savi algab u poole meetri sügavuselt. Kes seda teab, võib-olla seisid siin sõnnikuhunnikud?
Siia tegin mustikatele pesa, juba eelmisel aastal muide. Poolega läks nihu, sest üks mustikas jäi külmavoo sisse, pool põõsast läks niuh, aga taastus.

Veidi edasi kasvab suureviljaline aktiniidia, aga vaevaliselt, eks ta oli üks viiekümnene taimetitt ka. Seni kasvavad siin lillherned. Ma suvelilledest oma aias väga ei hooli kui just KSJ-i rõdukastide elanikud kõrvale jätta. Lillherneid peab mu aias olema, mulle meeldib nende lõhn ja see värviküllus. Tänavu külvasin nii ja naasuguseid, õisi on jätkunud läbi suve. Peaaegu siniseid nende hulgas.

Veidi kaugemal  peaaegu nimekaim, karoliina haleesia, tema sügisvärv on üheks hetkeks kuldkollane, praegu veel pole. Tal on nüüd juba kasvutasku, raagremmelgas `Bullata`paneb viimase põhjatuule kinni. Külvasin ka Halesia monticolat, esialgu tulemusteta, eks ma katsetan edasi, mul aega on.

Hea koht, kusjuures alguses oli see tõeliselt kole ja kole ja tarna-päideroo-naadi segu. Kaks aastat niitmist on siin imet teinud, kuigi mulle tundub, et tiik peaks olema u viis meetrit tee poole ja võib-olla veidikese vasakule, sest siin on maa pidevalt märg,(seal `Bullata kandis).

Mitu päeva tahtsin siniseid pildistada, aga ikka kas hämar või tuuline või öö. Nüüd läheb juba kell seitse õhtul pimedaks. Linnas ilmselt varem.
Karuputkelehine elulõng õitsebki kõige uhkemalt septembris kuni külmadeni välja, sinine läheb aina eredamaks ja see korvab taime harali olemise. Siin ta on päikeses ja tuules, paksult õisi täis. Järgmisel hooajal hakkan paljundamise peale rõhku panema. Kui oleks nt kolm taime reas - meri või taevas :)












Sibulilled on maha pandud ja mõned hilisemad saabujad jaotatatud nii potti kui aeda. Jaapani vahakübara sort `Auriovariegata`, mõned sõnajalad ja koidumagun. Kuidas talvituvad, saame näha. Komposti laotamine on jätkuvalt pooleli ja paar okaspuud on vaja veel istutada ja üks ala tulevikuks ära katta. Oktoober on mõnus.







11 kommentaari:

  1. Huvitav, meie haavad veel ei värvu, rääkimata lehtede langetamisest.
    See karuputkeline on tõeline aiapärl, saagu teda palju. Mulle tundub, et meie oma on palju heledam.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen kuulunud-lugenud, et neid liigub kahte sinist, üks on heledam, teine tumedam või mine sa tea, äkki sõltub pinnasest. Samas meil on see ju üsna sarnane. Võib-olla on asi ka õite vanuses, s.t. lõpupoole muutuvad nad heledamaks, aga muidu vastab see sinine peenrapildile hästi kui just kuvar ei valeta :)

      Kustuta
  2. Hea soe sügis, midagi pole kosta. Tavaliselt on meil selleks ajaks juba mitu öökülma olnud.
    Karuputkelehine elulõng paistab olevat tõeline aare, sest ega neid oktoobrikuised õitsejaid nii väga palju olegi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. mina olen ka rahul, päris mõnus on, et veel ei krabise :)

      Kustuta
  3. Oi, kui ilus see karuputkelehine on! Kuidas teda oma aeda saab?
    maurus

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina ostsin 3 aastat tagasi Erika Mahhovilt Ellamaa aianduspäevadel. Olen väga rahul.

      Kustuta
  4. s.t. ma ei tea, kes veel pakub :(

    VastaKustuta
  5. mina sain oma karuputkelehise eelmisel aastal Mildalt, kasvas hoogsalt aga õisi veel ei andnud, järgmine aasata siis, ma loodan. OKTOOBER ON MÕNUS :D

    VastaKustuta
  6. Selle kolm karuputkelehist hea môtte vist peaks kaaperdama:)

    VastaKustuta
  7. Meil viimased päevad aina tormab, kõik asjad lendavad, väljas ei taha üldse olla.

    VastaKustuta
  8. Jaa, see elulõng on ikka väga ilus! No mulle üldse sinised lilled meeldivad! :)
    Sügis on nüüd kiirelt minema hakanud ja näitab igasugu nägusid.

    VastaKustuta