Hooaja kokkuvõtteid on veel vara teha, aga kuna suvel oli see blogimine veidi närb, siis nüüd võib hakata järgi võtma.
Müürikas, teine aasta. Aprilli esimesel nädalal oli siin veel suhteliselt unine olek, mõned laugud. Teisel nädalal hakkas õitsema palu-näsiniin `Alba` ja hajusalt istutet võrkiirised. Aprillis oli vara kadusid lugeda, aga näha oli, et suurem osa miscanthustest talve üle ei elanud. (Little Kitten) Küsimus võib siiski olla rohkem karmis pinnases, kui talveoludes. Mõne sordiga katsetan kunagi hiljem uuesti.
Räsida sai ka
Pinus densiflora `Golden Ghost`, aga tema on nüüdseks kosunud. Kitsede tõttu tuli suurem osa okaspuid ära võrgutada, suve edenedes korjasin need jälle ära.
Mais istutasin altai tondipea `Altai Blue`, suve teises pooles kolisin ta ümber kivilasse. Vale õis, s.t. taim oli pärit Kristiinest ja kasvuhoones oli õitsema läinud, torkasin siis maha, et värviga teaks arvestada.
Mai oli meil teadupoolest sademetata ja päikseline. Õnneks ei ole see ala terve päeva täispäikeses, ikka u neli tundi järjest ja siis paus. Võpsik kasvab, vari süveneb, kasvuks vajaliku koguse saavad okaspuud kätte.
Ühte taime tahaks väga kiita : Clematis integrifolia, tervelehine elulõng. Tema ainuke häda on see, et kipub pikali viskuma ja teod jumaldavad seda taime. Hakkas õitsema mais ja on ilus siiani. Toestusidee puksisin Helenilt, aga see võrgundus pidanuks rohkem maa sees olema, sest need meie kandi tuuled ...
Esimese aasta veetis ta mul lohuaias, astilbede vahel, kus teod sõid ta kiilaks, kolisingi müürikasse ja olen väga rahul. Suvehaku õitsejate hulgas on astrid, lasen neil olla ja kui aeg läbi lõikan tagasi, muidu lähevad nirakaks ära. Sel hooajal ostsin uue sordi lisaks.
`Double Blue`
Laugud on ilus täiendus mistahes peenrasse, aga müürikal hakkasid nende lehtede kolletamine mingil hetkel segama, neid võib mujal aias ka kasutada või rohkem mõne kivi taga.
Mais-juunis näitas end kõige paremast küljest Salix helvetica, kuigi ega see kuivus teda just kõige õnnelikumaks ei teinud, fantastiline lehevärv.
Alguses oli mul kavas lahendada see peenar lihtsas võtmes: okaspuud, kõrrelised, sabadikud nii, et värvid oleksid valge, sinine, roheline, hall. Esimene kõrvalekalle tekkis nimetute nõmmenelkidega, aga seda mitte nii suurel määral, et see mind seganuks, (pildil paju taustaks). Tegelikult on astrite sees ka üks penstemon, mis õitseb ebamäärase määrdunud kollasena?, aga temaga ma veel mõtlen, kas ja kuhu kolin.
Roomav kirsipuu läks tänavu veel "lopsakamaks" kui eelmisel suvel, kirsse oli paksult, ikka väga paksult, nii et mustas.
Tänuväärne tegelane, seni olen üsna lihtsalt teda ohjeldanud, rohides ümber ja põõsa alt on oksad kergelt murduvad. Katsub järgmisel kevadel ta ümber istutada, et ta terava nurga ära kataks.
Müürika puhul mängivad mitmed asjaolud, tegemist on ju ikkagi vana vundamendiga, mis jätkub maantee poole ja naaberkrundilegi. Pikemaks pole ma seda puhastanud puude pärast ja hooldamise mõttes on ka lihtsam, kui kusagile jääb niidumasinale juurdepääs. Pilte läbi vaadates avastasin, et jätan pidevalt ühe nurga kaadrist välja, just selle, mis mind kõige rohkem häirib. Ma üritasin augustis nurka mahendada, plaanisin sinna mõnd mägimändi, aga labidas ei lähe lihtsalt maa sisse ja kogu lugu või kui läheb, siis on seal endiselt palju telliskiva, mis tasandamisega 2015 maetud sai :) .
Müürika üks ots jääb kahe tiigimuhu kõrvale ja seal, kus praegu vohab põldmari, hakkab tulevikus midagi muud kasvama. Ühe ümberkorralduse jõudsin ära teha, järgmisel hooajal saab see külg ka klaarimaks ja minu nurgaplaan ka.
Müürika põhjakülje taust on roheline ja sinna on istutatud harilik vaher `Drummondii`ja har. ebajasmiin `Variegata`. Viimati nimetet oleks pidanud sel aastal uhkelt ja lopsakalt kasvama hakkama, aga võta näpust, kiratseb.
Müürika taga on kaks kibuvitsa, millest üks tuleb ilmselt paremasse pinnasesse istutada, ka ei edene. Hooaja tegijad olid muidugi sabadikud. Kassisabadega on mul selline kogemus, et kui ma neid tagasi ei lõika, siis nad kasvatavad sellise hooga seemneid, et taim jääb väga armetuks. Lõikan tagasi ja nad jõuavad uueks hooajaks vormi ja tegelevad sügise poole lehestiku loomisega. *märkus: soovijad saavad omad sabad kätte järgmisel kevadel.
Muidugi pikalehine mailane,
Veronica longifolia, kelle olen päritolu tõttu `Kaieks`ristinud. Ta on praegugi veel nii ilus, et ei raatsi tagasi lõigata, mõned üksikud õiedki veel. Ta kipub oma puhmiku suurusega mägimändi `Sunshine`varjutama, aga pole viga.
Pinus densiflora `Vibrant`
pikivaade juunis
Harilik kribulill, siin on mitmes vanuses taimi. Ootan huviga, millised mõõdud saavutab nt 5 aastane taim. Nüüd on juba õisikute asemel seemned ja Mati Rang soovitas need isekülviks lasta. Külvatagu siis.
vaade teisel poole. Kõige kogukam mänd selles vaates on mägimänd `Carsten Wintergold`, suvel mõnusalt roheline. Rohtne laiutaja keskel ongi kassisaba.
Mõned sibulilled, mis pärast õitsemist ilma suurema kärata tagasihoidlikuks muutuvad ja sügiseks oma maapealse osa märkamatuks muudavad.
`Sunshine` juunis
Siin on nüüd põhjakülje taust näha ja ilmselt oleks see rahulikum ja rohelisem kui okaspuid kasutada ja seda ma olen ka teinud, ainult et nad on praegu veel kaugel taga ja poolemeetrised. Võsa kasvab lihtsalt selleks, et mul on vaja heki sirgumiseni mingeid kardinaid. Tasapisi kultuuristan. Mõned muudatused on tehtud ka selles vaates, kolitud kõrrelised ja siberi elulõng.
Paika on jäänud kastik `Overdam`
Vaade nurgast lohuaia suunas, astilbede kõrgajal.
Müürika taustad põhjas ja läänes on problemaatilisemad kohad algusest peale, s.t. siin olen kõvasti vaeva näinud põldmarja, telliste ja kändudega. Esmane eesmärk need kohad niidetavaks muuta on tänavuseks hooajaks saavutatud. Mõnda aega saab seda taset hoida, siis saavad ka istutatud põõsad hoo sisse ja kõik muutub. Kui ma mõtlen ülejäänud osale, mis on saare juurikaid jms täis, judin tuleb peale. Laupäeval kolisin ümber aedhortensia `Annabelle` ja istutasin ta kohta, kus kolm aastat tagasi oli auk, vesi ja sinine savi ja põldmarjad. Palju ei puudu minu 2012 a algsest plaanist müürikale hortensiate ala teha ;) ega nad väga kaugele jäägi.
...
järgneb
