esmaspäev, 8. august 2016

kuidas me ilusa ilma koju tõime, sõpradega aedlemas

Esimene sihtpunkt oli muidugi Futu kodu. (Põhjaosariikides on kaks põhilist peatuspunkti - kas Futu aed või Linnametsa aed Nõmmel.)
Selle reisi ajal otsustasin, et edaspidi, mida iganes ma kodus ka ei arvaks selle kohta, et mul ei ole rohkem kavas hamsterdada jne jne, ajan ma tasku kilekotirulli. Leiba see ju ei küsi, aga vähemasti ei tühjenda siis teiste aednike kotivarusid.

Ma nimelt arvasin, et mul ei ole vaja mägisibulike uusi sorte juurde, aga kohapeal selgus, et hädasti on vaja :)

Me tegime pika ja põhjaliku aiatiiru ja saime kuulda Futu uue hooaja plaanidest ja oh, järjest lahedamaks läheb! Teiste plaanidest räägin lihtsalt kiusu pärast, et kõik, kes Futule külas pole käinud, kibedasti kahetseksid :D või Saku poole ajama pistaksid.

Futule: seda hostade juttu rääkisin ma ilmselgelt meeltesegadusest ja sellepärast, et see tinistas mu korraks veidi, khm, juhmakaks :) Ühe paberiportsu avastasin oma fotoka kotist, selle saab ehk veel sulle tagasi toimetada.

 Futu oli ümberkorraldusi teinud ja mõned hostad olid saanud solisti kohad ja olla nüüd hoopis uhkema moega. Mina olen helmikpööristest praktiliselt loobunud, aga Futu aia pööristenurk meeldib mulle sellegipoolest väga, kõik nad pildile ei mahtunudki.

Sõnaga -uimasime seal toredas aias ja kuulasime vaguralt Tii torinat, et kuidas meil nii vale ajakava on, aga Lilleralli lõppkellaaeg survestas omajagu.
Edasi sõitsime Mare Metsaaeda. Sinna on väga lihtne sõita, meil oli kaart ja puha ja mina olin kaardilugeja ja kõige olulisemat viita me ei leidnudki ja siis edasi sõitsime juba otseste juhtnööride järgi, mis kõlasid umbes nii, et keerad paremale, siis sõidad, sõidad vastu seina, sealt keerad 90 kraadise nurga alt vasakule ja siis möödud viinaköögist. Ei , ei hakka jooma, kui sa just viiendat korda mööda ei sõida,  sõidad edasi ja keerad vasakule või oli see paremale  ja siis veelkord paremale ja oledki kohal. Naksti.

See aed on tundunud kõikse kaugem ja nii huvitav, sest perenaine muudkui rajab ning rivistab taimejõgesid Tuhala jõe kaldal. (Minu esimene mõte: tahaksin maad juurde ja teine mõte - kui merd ei saa, siis jõgi sobib ka hästi).
Jõe äärest me oma ringkäiku alustasimegi. Jõgi on suvel külm, talvel soe ja siin talus on karmid külmad.

See on metsik õunapuu, kelle viljad on magusad! Mul on kahju, et ma puuvõrast pilti ei teinud, (huvitav miks?), see oli üks ilusama võraga õunapuu, väga lahedasse vormi lõigatud.

Märkasin üle jõe toomingat, jah, paistab, et suvi saab varsti läbi, toominga lehestik hakkab hõredaks muutuma. Tuhala jõgi pakkus nii palju kauneid vaateid ja üldse ilm oli päikseline ja soe ja ei tuulepoegagi.

Nii nagu perenainegi ütles, nad armastavad selle koha avarust ja hoiavad vaated avatuna.
Avatud vaadete juurde kuuluvad salapaigad ja rajad, vana park ja uus park. (see oli see koht, kus mul oli maad juurde vaja, eksole).




Mis mulle veel väga meeldis - siin talus on kive hästi kasutatud - seintes, peenras,  vana kaevukoha lipuplatsiks muutmisel või on mõned lihtsalt nii eksponeeritud, et jääd vaatama. Uurisime ka vahtraaluste uut projekti - mnjaa, hullult tööd veel teha, mõnest minikopast oleks tõepoolest abi. Sirelijuured  -karm värk. Suurte kivide hunnikust koorub ägedaid mürakaid.


Mare juures oli väga huvitav, aednikul plaane jagub ja olemasolev on ilus ja hästi kombineeritud. Suhteliselt piiratud liikidega on väga ilus tulemus saavutatud ja ma ootan huviga, mis veel tulemas on. Nii et sõbrad, kui hakkate hostasid jagama, mõelge selle talu peale ka :)
Tegime aiale tiiru peale ja siis oli aeg teele asuda, sest tahtsime jõuda Sadeväljale ja Tõnise puukooli, aga kusagil oli kirjas, et üritus toimub kella viieni õhtul. Saime uued juhtnöörid, mis koosnesid väga palju vasakust ja siis kohe paremast, me jõudsime päris kähku õige teeotsani ja siis juba siirdusimegi Sadeväljale.

Selle talu jaoks tuleks rohkem aega võtta, me tegime suhteliselt kiire külastuse. Etteruttavalt nii palju, et ma ostsin sealt kaks mustikapõõsast, sest ma olen tüdinud ootamast, millal minu omad nii palju suuremad on, et kandma hakkavad.
Mul on oma erihuvid ja nii ma pildistasin detaile enda tarbeks ja KSJ-le näitamiseks. Lauspäikeses on veidi nadi pildistada, ma pean veel õppima seda värki.


Need kuivojad meeldivad mulle väga, aga ma olen ikka veel skpetiline selles suhtes, et kuidas ma nad puhtad hoian. On küll must kile all, aga kõik see lendlev sodi, see maandub ju ka kividele. Esialgu loobun, kui kunagi rohkem aega, siis ehk. Ilus vaadata.

Maja on vähe öeldud, rohkem häärber või nii.






Kõige rohkem meeldis mulle turbaala jõe ääres, osaliselt kallaku peal, trepid, kivid, kännud, kaikad ja taimedel oli seal hea, seda oli näha. Pildistada ei jõudnud, vaatasin niisama.



Erinevaid taimede kasvukohti, roose, püsikuid, kõrreliste ala ...

 üks ülevalgustatud vaade




mustikad ;)

väga ilus kiik.






Sellise töö puhul võiks meistri nimi ka juures olla. Sarnast kiike, ainult ilma katuseta nägime hiljem ka Roosoja talus.




Maja ees saime kokku Triinuga, emblesime ja siis juba edasi Roosojale.

Siin hakkas parasjagu nii palju tibutama, et pildistada ei saanud. Silmailu oli palju. nt `Matador`


Mul on nüüd müürikal lihtõieline pinnakatteroos `Juanita` :) ja üks lihtõieline on veel, aga sellest mõni teine kord.
Meie reisi veel üks olulisemaid sihtpunkte oli Tõnise puukool ja eelmisest suvest jäi see keldrimäe teema kummitama. Tõnis ise küll ütles, et ta pole veel tulemusega rahul, aga eks te kaege pilte. Mina mõtlen oma tiigikünkale.




Uus osa


Mõni üksik püsik on ka, aga põhiliselt on haljastatud lehtpõõsastega, varjupoolel on hortensiad ja ühe hortensia järele me läksime, aga sel aastal veel ei saa, peab ootama. :) Tõnise juures oli Ahto parasjagu loengut lõpetamas ja ajasime veidi juttu ja mina kui sularahatu reisija jäin ostlemisel viisakaks :) Mõned toredad saxifragad, kelle saan varsti ette näidata, sest istutasin and juba kivilasse ära. Loniciera procumbens, roomav kuslapuu rändas katsetuseks ka minu aeda. Istutasin ka kivila ruumikamasse ossa, s.t. et ta võib seal laiutama hakata ja uue enela hübriidi, kelle kõrgus peab :) jääma 1,5 m peale.

Ahto ütles, et huvitav on see, et mägisibulad on oma sügisvärvuse peale tõmmanud ja siis mulle meenus, et kui ma seal kodus liivaga mängisin, siis tundus kivila jah kuidagi teise tooniga, pean eelmise aast augustikuu pilte vaatama. Mnjah, loed juba sügise märke ja vaatad seda sademete hulka, et kas sügis tuleb kuiv ja lühike või pikk ja tuuline ja kuiv. ? Saame näha.

Reis oli väga tore ja seltskond oli mõnus, aitäh Annele, et ta mind kaasa kutsus, Jaanale toreda seltskonna eest ja võõrustajatele aitäh! Kuna Annel olid kaasas kuivad riided, vihmavarustus ja Jaanal kummikud, siis saimegi kuivalt koju ja jõudsime minu kivilast ka läbi sörkida :)

11 kommentaari:

  1. Need seltsis käimised on toredad. Ja südamega tehtud aiad on alati ilusad ning köitvad. Selline ilus aeg ka vaatamiseks. Mina olen paljudesse kohtadesse liiga varasuvel sattunud. Futu aed südasuvel on mu kindel unistus ja Mare metsaaed ilmselt ka mulle väga meeltmööda. Sadeväljale sattusin suure vihmaga eelmisel suvel. See oli ilmne nöök. Tõnisega läks veidi paremini aga fakt on, et Karla küla tuleb põhjalikumalt uurida :D

    VastaKustuta
  2. Tahan ka... /käin jätkuvalt blogisid lugedes end kordamas/. Nii tore, et teil on tore.

    VastaKustuta
  3. Mõnus rallimine teil. Mina olen viimasel ajal nädalavahetusteks nii kutu, et ei jaksa kuskile minna. Tõnise keldrimäge peaks vaatama minema küll.

    VastaKustuta
  4. Sinu piltidel on Mare aiast üles leitud need vaated, mida ta ise kunagi ei näita. Väga ilus aed, oleks jõuaks ise ka sinna.
    Ja need Karla küla aiad on omaette klass. Aga kas te Roogojale ei jõudnudki?
    Aitäh! Ilus reis on teil olnud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Roogojale ei jõudnud jah, ikka see kellaaja värk. Roogojal käisin kolm aastat tagasi, koos botaanikaaia rahvaga. Karla küla vajaks jah omaette päeva.

      Kustuta
  5. Mina käin aeg-ajalt Sadeväljal kui palverännakul. See talu oma otsata avarusega on nii müstiline. Mul on seal minu jaoks erilised aiasopid, kus meeldib lihtsalt istuda, mõtiskleda ning hingerahu koguda. Roogoja ka justkui järjest laieneb. Nüüd ulatuvad alad kolhoosi aiandini välja, kus Uno kunagi vägesid kamandas. Aili tegeleb viinamarjadega, Taavi elulõngadega. Roosoja on paari viimase aastaga tublisti kosunud. Enam ta ei olegi lihtsalt suur lage plats, vaid kaunis värviküllane roosiaed.

    VastaKustuta
  6. Minu pikad reisid sel suvel on tehtud, aga võttis täitsa kohe kripeldama teiste seiklusi lugedes.:)
    No aga eks eespool on ju veel Ellamaa ja Võhma püha juurikas. Tänud tulemast ja olemast. Ka väikesed aiad rõõmustavad kui keegi neid vaatama tuleb.:)

    VastaKustuta
  7. Seltsis käia on tore tõepoolest, juba hea seltskond on omaette rõõm

    VastaKustuta
  8. Tore aiatiir on teil olnud! :)
    Mul need paigad kõik käimata! Ai, Futulandias olen ikka päris mitu korda käinud! :P

    VastaKustuta
  9. Korra juba kirjutasin, aga kadus kuhugi. Panen siis uuesti, et tänu Su kirjutisele ja piltidele tegin ka teiega selle toreda tripi kaasa

    VastaKustuta
  10. Kui ise ei saa, tulebki teiste muljetusi nautida.
    Ilusad ja huvitavad pildid, aitähh!

    VastaKustuta