esmaspäev, 8. august 2016

augusti I nädal

Hajutan aiatöid õhtustele tundidele ja nii palju on mul vedanud, et sel sadunädalal on vihm selleks ajaks läbi saanud, kui mina koju jõuan.

(esimene foto on tervituseks Tistoule - pääsusaba ennast pole ma kohanud, aga tema tegevuse jäljed on selgelt nähtavad. )

Laupäevaseks reisiks oli plaanitud üks pojengijuurikas ja posu hostasid välja kaevata ja et pojenge tuleb tänavu ümber istutada nagunii, siis tegelesin õhtupoolikutel läänepeenra laiendamisega. Esimene vihm (1.august?) tegi siin mulla mõnusaks ja hullunud mutid olid kõikvõimalikud taimevahed üles ajanud, peenras rohimine jms värk oli kerge. Uue osa kaevamine läks iga vihmaga raskemaks, sest mätas oli juba pehmelt öeldes vettinud. Kui ma hiljem oma kätetööd takseerisin, siis oli hästi näha, et kaevajal sai siiber. Ots kiskus trapetsiks. Ma olen otsustanud, et siin aias tehakse ja rajatakse rõõmuga, kui ikka motivatsioon saab otsa, tuleb vahelduseks teise alaga tegeleda. Hiljem saab trapetsist teha mingi muu kujund. Sõnaga - läänekas on nüüd üks korralik songerdis ja püsib selline ilmselt septembrini.

pantrilill, Belamcanda chinensis, ei ole veel ära uppunud, õhtuvalguses on ikka väga uhke.
Reedel rõõmustasin päikese üle, aga jokutasin nii kaua, et jõudsin vaid tiigi kaldalt veidi niita, siis lasti uus vesi kaela. Loojangu eel hakkas hullusti kallama, tõstsin taimekotid vee eest koridori.
Sademete kogus on tänavu ikka rekordiline, kui ma eelmisel suvel mõõtsin veetaset tiigis valge kivi järgi, siis nüüd on uus mõõdupuu - kas pumba põikpuu on vee all või vee peal või kui kõrgele kasvuhoones pinnasevesi tõuseb kui tiiki enam ei mahu. Kasvuhooneid on meil nüüd kaks, põllupealses veel ei uputa :)

Eile, pühapäeval sadas hästi. Päeval sain õues olla, keebita ja keebiga, istutasin kivilasse uuekesi ja puhastasin saunamäe külge, mu lapsed armastavad nõmmliivateed ja ma lasen sel vohada, et oleks mida korjata, aga eks ta kipub ikka umbrohtu minema. Õnneks ta külvab end ja siis saab uued laigud paika, sest vanade harutamine ja istutamine on ikka paras nikerdamine. Mingi madar kipub sinna pesa tegema.

Kivila II osa ees lõunalohus oli korralik loik, kopatöö jms , kuhugile peab see vesi ju kogunema, aga ei midagi dramaatilist, hilisõhtuks oli see peaaegu kadunud, mida ei saa öelda lohuaia veeloikude kohta.
Nüüd lubatakse tuult, see peaks ehk meil maad ka kuivatama. Uskumatu, aga praegu ei istuta ma epimeediumeid kohale sellepärast, et nad mädaneksid seal ära. See suvi on väga huvitav,  saaga jätkub.

Mul on väga hea meel, et pätsid said paika nii siin kui seal, sellised veed uhavad ikka hoolega pinnast. Kui see vesi ükskord maa sisse vajub, siis jääb käigurajale ikka päris ilus huumuse kiht.

Õhtul tuli päike jälle korraks välja. Muide, toomingal on esimesed lehed punased.


See pilt on juba Futu aias tehtud, rukkilillesinine lauk.

Kus me käisime ja mida nägime, sellest juba järgmises postituses

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar