kolmapäev, 31. august 2016

sporaadiliselt. augusti II pool

Igasugune blogistamine on soiku jäänud,
mõned  hilinenud ülestähendused.


August on sel aastal augusti nägu, ei mingit lõõskamist nagu eelmisel suvel. Viimased puhkusepäevad said läbi ja olen endaga üldiselt rahul. Sel hooajal jõudsin ära teha kaks olulist täiendust ning need suures osas ka ära  korrastada/viimistleda. Poolvarjutaimed on väga lopsakad ja ilusad, ei kolleta ega kõdu siin veel midagi. Korea kitseenelas on küll värvi muutunud, täitsa salaja. Sõnajalad ja epimeediumid on fantastilised. Näiteks punaloor-sõnajalg. See pole sügisvärvus, uued lehed on puhkedes punased.


Esmaspäeval lõikasin pisut lehtpuid ja saunaväljale tekkis uus vaatenurk, teistmoodi ja selgem. Muidu näeb kõik üsnagi metsik välja. Olen istutanud hulgaliselt põõsaid linnukasse  ja uus hooaeg saab olema väga huvitav, siis saab aed 5 aastaseks ja peaks olema juba aia nägu. Jess!
Sain korda ka saunavälja peenra otsa, millel eelmisel aastal seoses kopatöödega polnud ei tegu ega nägu. Rehabiliteerisin helmikpöörised, `Palace Purple`on end tõestanud ja üks nimetu rohelistes toonides seemik. Kombineerisin neid väikeseleheliste bergeeniatega ja sain enda jaoks rahuldava tulemuse.

Lohuaias on ka pilt rahulikum, kui mitte öelda lagedam,  lõikasin käokingad tagasi ja siis juba ühe jutiga püstise elulõnga ka. Järgmisel suvel on siin juba kõik muutunud, rohkem põõsaid. Leidsin kohad kolmele parukapuu sordile :  ´Royal Purple`, `Young Lady` ja `Golden Spirit`(`Ancot`). Esimene neist olevat kõige külmakindlam. Näis, üks talv on tal juba selja taga. Mulle meeldib see puu just oma ümarate lehtede pärast.

Eile hommikul ilma päikeseta. Nädalavahetuse laupäeva kulutasin niitmise peale, ilm oli soe ja tuul oli nii tugev, et niiduk sobis raskuseks päris hästi, ei viinud lendu ega midagi. Pühapäeval tühjendasin kompostikasti, jäi veel vaatesse vedelema. Pilt on tehtud tiigikünka otsast, vaevalt see kõrvaltvaatajale nii selgelt  ära paistab, aga nüüd on okaspuid juba üksjagu ja erinevad rohelised on minu jaoks nagu aastate maamärgid. Hallid nulud 2013, kaljukadakas 2012, mägimännid 2014 jne. ja siis hullunud Maacki kuslapuu - mis on vaates veidi harali, aga muidu väga ilus, ei näri teda keegi ega augusta ega miskit.





Esiplaanil mikrobioota. Nelja aastaga on päris hästi kasvanud, nii et unustage ära see laius 1,5 m - 2, siit tuleb rohkem ja mulle meeldib. Peetakse küll tavaliseks, aga ütlemata ilus ja kellel pole, sellel olgu kahju, sest talvevärv on tal ka ilus.Tagaplaanil on üks minu lemmik-kooslustest - kukeharjad, kaljukadakas ` ja tema selja taga põõsasmaranad.

 `Pink Queen`

 `Anette`


 Dauuria maran
vaade kivila poolt


 Vahepõikena: Nurga puukoolist toodud `Carnival`on maha istutatud. Selle sordi puhul ilmselt nii kiiret vohamist pole loota, kiiret ka pole, kivid ju ilusad.



Ilus aeg on. Aia varjulisemad osad on lopsakad ja rohelised. Päevakübarad õitsevad ja nüüd on käes kõrgete kõrreliste aeg, sssa sammas, teise ja kolmanda aasta sambad on tihedad ja sillerdavad päikeses.
Lõpuks ometi istutasin maha viinamarjad, neile koha leidmine on olnud paras peamurdmine, sest raske on leida kohta, kus oleks piisavalt päikseline ja mida aasta või paari pärast jälle üles ei tuhnitaks. Tartu aia ajast on mul positiivne kogemus nende kasvatamisega, tõsi küll, seal mul kitsi ja jäneseid polnud.


Üks augustikuine sahmerdamine on seotud roomava floksiga, kes katab pinda hästi, kevadel õitseb rikkalikult ja on muidu ka ilus, aga tema sisse maanduvad kõik lenduvad umbrohud nagu nt võililled ja muud roppused. Raudrohi on tulnud ilmselt mullaga. Igal aastal nokitsen ja eelmisel suvel sai südametäiega paras ports komposti saadetud, aga kevadel oli veidi nukram, nüüd siis on vaja see padjand puhtaks teha. Kivila pintsetitamine on kordades mõnusam.





Suures plaanis on umbrohtu vähe, nii ma arvasin, lähemal vaatamisel selgus, et juba tõstab pead, rääkimata servadest ja kohtadest, kuhu ma niidukiga ei pääse.

 nt siin


 Üks õhtune zuum



Üks suur ümberistutustöö seisab veel ees, karusmarjad ja mustsõstrad ja mõned väiksemad puud. Ehk sel nädalavahetusel saab ära teha. Rohevahetuse mägisibulikud tahaks ka maha panna veel, talveks ei taha pottidesse jätta. Vihmade vahel kogun seemneid, midagi juba täitsa on.

... järgneb

neljapäev, 25. august 2016

Ellamaa aianduspäevad XIII, ei ole suve ilma nendeta, ei ole :)

Tavaliselt on nii, et kui ma tulen aiandustuurilt, siis vaatan kodus vägagi krillis ja kriitiliselt ringi, seekord saabusime öösel ja ahvatlesin Kaie kiirele aiatiirule. Väga lahe vaade oli, kuu paistis ja mobiili-lamp ka.  Kõrreliste kaared ja puud, põõsad ning nende vormid joonistusid valgusvihus nii selgelt välja. Minu ümaruste armastus avaldus täies hiilguses nagu ka eriti nurgeline müürikas.  Öö oli tuuletu ja tähine.
Hommikul aga tegelesin juba uute taimede sildistamise/pildistamise/silitamise ja imetlemisega.

XIII Ellamaa aianduspäevad. Mulle kui Järvselja taimeaia "igavesele praktikandile" olid need järjekorras neljandad. Ma naudin selle ürituse igat nüansi. See, kuidas me varahommikul teele asume,  kohvipaus ja karge hommik. Esimese päeva tempo di polka kuni pärastlõunani. Kuigi päevad avatakse ametlikult kell 12 on esimesed ostjad kohal juba siis, kui me taimi maha laadime ja paika paneme.  Puukooli meeskond, kes aitab paika saada ja kui vaja aitab ka kaste tassida.Teiste kauplejate kaubavaliku jaoks jääb hommikul mõni kiire minut, hiljem saab veel traalida, aga siis võib juba veidi hilja olla.
Kerge õõv, kui küsitakse puude või põõsaste kohta, mida ma veel nii hästi ei tunne, aga seni olen saanud alati Kaielt küsida, sest ei hakka ju mingit jura ajama ka kui ei tea.
Hämmastaval kombel on kõik need neli aastat ilus ilm olnud, mõnikord küll hoovihmade ja pilvisusega, aga alati on ilm ilusaks pööranud. Seegi kord oli nii, et reede öösel vastu laupäeva sadas kui see just mu unenägu polnud.


Tänavu oli kauplemine veidi ümber korraldatud, kõik külalis-müüjad olid parkimisplatsile paigutatud. Erandiks olid Ahto Ruudu hostad, mida müüdi puukooli õuel, sest loeng hostadest ja nende uutest sortidest toimus ka seal. Poolakad ei saanud tänavu osaleda, neil oli mingi transpordi probleem, aga uue tulijana oli kohal Zaļenieku puukool.

Alguses oli veidi harjumatu, sest puukooli aias oli meil kindel koht ja ostjate rajad ka välja kujunenud. Meie klientidele oli see mugavam lahendus - puid ja põõsaid polnud vaja kaugele vedada, parkimine oli kohe käeulatuses. Maanteel tagasid ohutut liiklust puukooli meeskond, sest aeg-ajalt kipume kõik lamba moodi teed ületama. Kohviku koogi ja kringli valik oli oivaline, kohvi tavapäraselt heal tasemel.

Parkla aia ääri pidi rajatud pikk peenar on aastaga veel ilusamaks muutunud. Teisel päeval, kui rahvast hõredamalt, käisin lähemalt uurimas. Suurema osa piltidest suutsin untsu keerata, lauspäikeses on keeruline,  millest on kahju, sest siin on palju okaspuu vorme, üks ilusam kui teine.

Mõnusad `Mirjamid` keskel




Arboreetumis olid pihlakad aastaga kasvanud ja tänavu marju täis. Nii ka siin peenras




Õhtul kolasime arboreetumis ja müügiplatsil ja uudistasime noortaimi. Ma võin ju oma okaspuude entsüklopeediast näpuga järge ajada, aga hoopis põnevam on uusi sorte oma silmaga üle vaadata.  Õhtusöök heas seltskonnas, uued maitsed, nt rabarberi koduvein oli minu lemmik, kuigi ma pole eriti veinitaja tüüpi. Maitses mõnusalt, polnud hapu ega magus, hea vahepealne mahe ja hakkas miskipärast pahkluudesse :)

Teisel päeval toimus traditsiooniline mälumäng ja teist aastat järjest said 2.koha omanikud meie puude ja põõsaste hulgast valida. Hea valik oli :) Loengutesse ma kahjuks ei jõudnud, aga Ahto jagas kogemusi muidu ka :) .

 Igal aastal on lätlastel üks püsik või kõrreline, mis saab nii otsa, et hilisematele ostjatele ei jagu, aga on siin-seal nähtav, nt järelkäru kõrval vm. Tänavu oli selleks õitsejaks pune. Lisan hiljem sordi nime ka. Lubasin kasvatada ja hiljem jagada :)



Lõpetuseks. Ma loodan südamest, et korraldajatel jagub jaksu seda head tava jätkata, eks see ole rohkem missiooni küsimus ka. Taimelaadad tekivad, paisuvad ja hajuvad, mitmepäevaseid aianduspäevi sellisel kujul on meil vähe, nii et tunnustus tegijatele ja jõudu!

teisipäev, 16. august 2016

kuus päeva hiljem. augusti II nädal.

Täna on siis minu arvepidamise järgi viimase kahe kuu kolmas laussaju päev. Muidu on ikka hoovihmaline olnud, et mingil hetkel on vihm kas nii hõre või olematu, et saab toimetada või lõpeb suisa ära. Igatahes õhtupoole õnnestus kolm olulist põõsast maha istutada ja pool puuriita kuuri laduda.

Muidu sajab mul siin sisalikke ja kuigi mul on neist veidi kahju, siis tegelikult on see ikka päris naljakas kui järjekordne sisalik või siis üks ja seesama sul nina eest kopsti alla tuleb. Eelmisel aastal kolisid nad kempsu juulikuus. (Hm, siis ka vist sadas?)
Südamega maja uks on veidi vajunud ja üles on tekkinud selline tore vahe, kuhu sisalik on otsustanud kolida. Seal on ilmselt puhtam ja kuivem tunne ning kõik putukad, kes lendlevad napsatakse õhust. Kui ma end unustan ja ukse hooga lahti tõmban,aga ilma hoota see väga ei avanegi),  siis ta sealt alla kukub. Tagavara sissepääsu paraku pole ;) Väga järjekindel sisalik on, ronib üles tagasi. Kui nad ükskord talveunne kebivad, siis palun KSJ-l ust kohendada.
Tegelikult peaks vist külalistele hoiatussildi panema, et nad sisalike sabasid ukse vahele ei jätaks.

Vihmade vahel käisidki toredad külalised ja me veetsime oivalise õhtu kaevates ja lobisedes ja lõpuks veinitades. Väga tore oli, ma olen muidu närb veinitarbija, aga järgmisel päeval olin tavalisest napisõnalisem, aga kõigiti normis. No ja siis pidime seenele sõitma ja saarele ja aga mis liigub see kulub, mu lemmikauto on nüüd paranduses hoopis.
Mul on selle suve viimane puhkus ja üldiselt olen järje peale jõudnud, sest loobusin lääneka vurfimisest. Kaevasin veidi suuremaks, mõned poolmeetrid on veel teha, aga taimedele sai ruumi juurde ja kui ma potistatud pojengijuurikad veel maha saan pandud, on ok. Kivila uude ossa on vaja veel mõned kümned kärutäied liiva lisada, aga seda saab jooksvalt teha. Üldvaadetes domineerivad roheline, kollane ja roosa. Kobarpead on  võimsad ja tänavu pole ma neil õisikuid maha lõiganud. Roosa on muidugi siilkübar. `Hot Lava`on ikka elus, aga laienenud pole. Selliseid sorte võiks juurde otsida, ilus kombinatsioon on, aga kuna liiki on palju, siis väga mõjule ei pääse. Vaja seemneid korjata. Üks seemik hakkab ehk õitsema ka, saab näha, kas on liik vm.



neljapäev, 11. august 2016

10 augusti hommik

Hommik oli jahe, varvastel hakkas kasteses heinas külm, hea äratus. Maantee magas veel. 


 kibuvitsad


 kivila



 
Lillerallil ostsime Ahto Ruudu käest mõned oivalised Saxifragad ja istutasin nii nagu aednik ütles :)





Lonicera procumbens

Mägimänd `Misty`



`Juanita`
 

`Pink Blanket`