pühapäev, 10. juuli 2016

teateid "vihmametsadest". juuli algus

Eelmisel suvel läksid august ja juuli vahetusse. Tänavune suvi on veel huvitavam. Päevatemperatuurid kõiguvad 10 kraadi võrra. Laupäeval oli hommikul kell kümme varjus +25, lõunaks hüppas +29 peale ja ma kolisin tuppa. Siis tuli väike vihmasabin ja ilm läks talutavamaks. Pühapäeva temperatuurid olid mõnusad õhtuni, siis oli vaja juba midagi pikema käisega selga ajada.
Suurem padukas läks servapidi mööda, Põhiosa sellest sadas maha Tartus. Nagu kuulda oli, tegi hulka pahandust, maalihe Toomemäel,  osa nõlva varises tenniseväljakule.

Ma olen sel suvel juba harjunud, et keset päeva läheb pimedaks ja siis hakkab kallama,  jõudsin enne suurt pilve tiigimäe ära niita, seal oli hein pahkluuni ja üle selle.

Kõik see sooja ja vihma vaheldumine on heinale igal pool sellise hoo andnud, et varsti hakkab kivila ka rohetama.
Samas, epimeediumitele meeldib, hulgaliselt uusi lopsakaid lehti ja mõned on veel lisaõisigi tekitanud nagu nt `Sasaki`

Muidu on kuidagi kahtlaselt augustitormide näoga on see juuli algus. Vaatasin uue nädala ilmateadet - ilmselt pole järgmisel nädalal kasvuhoones kasta, sest pinnasevesi on nii kõrge :) asi seegi.

Kuna ma jõudsin juunis ühe peenraosa lohuaiast üles võtta ja läbi kaevata, oli seal pinnas kohevam. Nüüdseks on kõik, mis padukatega alla saab voolata, alla voolanud ja näeb välja nagu korralik auk :)

Tiik on triiki vett täis ja punanupud ning vesikanepid on juba jalgupidi vees. Vesiroosid õitsevad ja eile vaatlesin pikalt linavästrikut, kes jalutas ühelt suurelt lehelt teisele ja sõi putukaid kahe suupoolega.

Õrnemad õied õitsevad kiirelt läbi ja kuumale järgnev vihm loputab korralikult üle. Karpaadi kelluka näiteks. Korjan igal võimalikul juhul tigusid, sest ilmaolud soosivad neid vägagi. Delavay ängelhein õitseb ja kohe on näha, et kasvukoha valik määrab nii suuruse kui õite rohkuse. Lohuaia ängelheinad on võimsad, üle minu pea. Lääneka ängelheinad on tublisti madalamad.

Eile õhtul sain vastuse oma küsimusele, et kes mu tiigis vetikatesse veidraid triipe veab :) Ikka seesama pardipaar, kes ilmub välja kui mina rohkem peidus olen. Täna hommikul istusin kivilas ja pidasin plaani, kui minust kalpsas mööda orav. Umbes nii nagu teeks ta seda iga päev. Ma olin täitsa pahviks löödud. Kahju, et nad hiiri ei püüa. :) Hiired on muide vihmadega kõrgematesse ja kuivematesse kohtadesse trüginud. Mutilõkse pole mõtet üles panna, ma ei teagi, kus nemad ujuvad.



Martagonid. `Orange Marmelade`(?) on paljureisinud martagon. (Muide, ma pole veel üldse kindel, et pildil on `Orange Marmelade`) Järgmisel aastal pärast maha istutamist viisid hiired ta tamme alla, neil oli seal väike talvevaru, avastasin siis, kui ta õitsema hakkas. Võtsin üles ja istutasin saunavälja lõppu. Seal ta külvas ennast, sest ma tõepoolest ei usu, et hiired teda nii palju paljundada jõudsid. Pisikesi liblesid oli rohkesti ja osa otsustasin lohuaia kõrgemasse osasse ümber asustada koos teiste martagonidega, et nad oleks vähem täispäikeses. Tänavu hakkasin siis tuvastama, kes on.

Õitsejaid on veel, eks ma postitan hiljem, kui mul mingi selgus käes on kui õied ja nimekiri kokku viidud on.
Ma armastan martagone, ka neid nn tavalisi. Neid on ka mõned olemas.


Õisi on ohtralt, alustanud on sabadikud ja astilbed. Vähendasin eelmisel aastal viimseid veidi, sest neid oli palju ja mul oli ruumi vaja. Ikkagi on seee mannavahu aeg nii armas, martagonid ja penstemonid annavad särtsu juurde ja kokku on üks suur prassimine. Rahulikke rohenurki on nüüd piisavalt, kusagil peb pillerkaar ka toimuma ja mesilased on igatahes sillas.






Mulle tundub, et tänavu on mõned asjad ikka veel nihkes, floksid ei alusta ometi nii vara? Aedhortensiad loovad õisikuid, aga nende aeg ongi pärast astilbesid.

Mõned vaated ei muutu, täienevad hoopis. Õhtu lohuaias.


 Üks sula-pilt ka. Ma rõõmustan ikka veel selle virr-varri üle, astilbede õitseaeg on nagu juuli  märk.
Juurde pole ma neid otsinud, mõni ehk erineva värvitooni pärast. Kaugelt või lähedalt, ikka meeldib. Pajulehine amsoonia läheb ka korraks rohelise astilbe nägu. Kahju, et siniseid astilbesid pole :(
Rohelises raamis.
Siilkübarate õitsemist ootan ka huviga, et kas `Hot Lava`on alles ja kas mõni seemik ka teist nägu näitab.


Midagi õnnestus nende päevade jooksul ka niita. Heinakasv on angu enne jaani. Ma muidugi ei imesta, äike ja hoovihm ja päike. Ma pole isegi tuule üle nurisenud, sest miski peab pinnast ka kuivatama. Konnad igatahes mõnulevad seal, kus ma varem niidukiga üle käisin.


Tiigis on nüüd vett rohkem kui varakevadel või millal meil sadaski. Ma ei saa eriti vetikaid ka välja riisuda, sest sinna, kuhu tuul nad puhub, seal pole hetkel enam kallast. Paju jälle poolenisti vees.

Täna tegin südamerahuga ümber istutamisi, lõikusin elupuu hekki sääl, kus kitsed kõige suuremalt närinud on. Veel nipet-näpet. Lumeroose ja üldse on pottides veel üht-teist.

Rott tegi uued käigud ja tõstis kaktused üles. Lappisin jälle kivilat. Lõksu panin ja muud rõõmu ka.
Pilt on veidi ülevalgustatud, aga annab ülevaate küll.

Kasutaimedest nii palju, et füüsal kukutab kasvuhoones vilju ja kuumaasika kaks puhmast kannavad kui sõgedad. Idee pärineb Mildalt, tal aedmaasikad, mul kuu. Õues on valgeviljaline ja kannab ka kenasti, aga punased on magusad. Tomatitega on lõbus lugu. Külvasin sel aastal ise ja ikka ohtralt. Panin siis enda meelest väga kavalalt kahes reas - kõrgemad tahapoole, äärde rõdutomatid. Oh jessuke, need läksid täitsa sõgedaks, laiavad ja kasvatavad tomateid nii nagu junglis. Taimi oli nii palju, et mul on neid pottides savimaja räästa all, õunapuu all ja üldse igal pool. Järgmisel aastal külvan varem ja vähem. Jaanipäeva paiku külitud porknad on kenasti üles tulnud ja keegi nende lehti järamas ei käi. Arbuusid on endiselt tummad ja väga ei kasva, aga kasvuhoones ma neid sellegipoolest kasvatama ei hakka. nagunii tuleb augustis kuumalaine ja küll nad siis tasa teevad. Tilli peaks külvama ja orasheina peenraga peaks ka midagi ette võtma. Midagi kasulikku.

Juba mitmendat suve ei jõua ma näidata rohelist aeda, linnukas ja kaugemal. Rääkimata punanuppudest ja puudest. Müürikast tuleb eraldi kirjutada, sest siia on lisandunud üksjagu asukaid.

Mõnus suvi on. Mulle meeldib :) Eriti kui peaks paar päeva vihmaga vahet, et saaks kopa aeda lasta ja kivila otsa ära lõpetada ning saunaga alustada.

Pärljalg aga teeb nii. Mitte küll nii uduselt, aga paljuneb, paljuneb.


5 kommentaari:

  1. Mul on tunne, et aeg on igal aastal kuidagi nihkes :D Eelmisel aastal alustasid esimesed floksid juba jaanipäeva ajal. Õisi on tõesti rohkesti ja just kõrgekasvulistel. Puittaimed kasvavad lausa häälitsedes :) ja tiigid ajavad üle.

    VastaKustuta
  2. FB näitab varasemae aastate postitusi ja sealt nägin, et 3 aastat tagasi oli kõik palju kaugemal oma õitsemisega :) Polegi sel aastal veel kõige hullem. Aga kui v ihmavahet ei tule, siis mina lihtsalt enam ei mängi sest paks masendus tuleb peale. Mitte, et me veel upuks aga ega seegi kaugel pole :)

    VastaKustuta
  3. Kliima soojenemine, mis muud. Ei olnud vanasti ilmad suvel nii heitlikud ja nii kuum ka ei olnud. Maikuus 34 varjus, no kuulge!:)

    VastaKustuta
  4. oh kui ilusad vaated ja taimed! Sinu valikus on niiii palju minu uusi lemmikuid ....ängelheinad, astilbed,epimeediumid...!

    VastaKustuta
  5. Sakala kõrgustikul elamise kas pluss või miinus on siiski vähene sadu. Meil ei ole teda mitte palju olnud. Aga ilus on sul küll seal Peedimäel

    VastaKustuta