sinist ja valget ja rohelist müürikas.
Lääneka lillepeenar on absoluutselt hukas ja seal ei liiguta ma enne lillegi, kui on aeg lubatud pojengid jagada, uued istutada ja üldse panin vaibad maha, et laiendada. Seda kohta peab praegu väga-väga kaugelt vaatama :) Kivila ehk vana nimega lõunalohk on üles raadatud, kopp planeeris sauna juures pinnast, panime paika kivila parempoolse otsa suured kivid, et kogu see ala muu aiaga sujuvamalt ära siduda. Majandustee ots on nüüd kinni lükatud, nii et pääsen oma vaarikatele ligi, eriti siis, kui need nõgestest välja lõigata. Kopatööde käigus tuli kahjuks mõned puukesed üles võtta, need on vaja maha istutada. No ja muidugi saab vihmametsa periood läbi ja läheb jamaks.
Päris täies mahus ma oma unistusi teha ei jõudnud, eks see jääb sügiseks või uueks hooajaks. Mul on vanadest tellistest absoluutselt kõrini. Niitmine on täielik hiromantia - kogujaga saab õnneks niita ka siis kui on niiskem, aga hea see masinale pole. Vähemasti on sel riistapuul 7 kõrgust, s.t. ma saan ka päris hullust vohamisest läbi närida. Muidu aga kõik kasvab nagu mühin ja nagu arvata oligi läheb ilm suvitajale soodsamaks, istutajale mitte nii väga. Mutid on välja ilmunud sh ka kasvuhoonesse. Kivilast leidsin mägisibulate alt käigust hiirte talvevarud, kenasti rulli keeratud vahtralehed. Mnjaa.
Taimedest kõneldes ...
sabadikud, mu sabadikud :) Eelmisel aastal külvasin pikalehelise mailase `Alba`. Ma olen suhteliselt tubli külvaja, aga nigel pikeerija jne. Igatahes kolm taimehakatist sai eelmisel suvel teiste sabadike juurde istutatud ja tänavu hakkasid nad siis korralikult edenema ja õitsema.
Veronica longifolia on aias esindet ka liigina, huvitava eksemplarina tuli Järvseljalt koos halli nuluga üks sinine puhmik, millest jupikese panin müürikale kasvama ja juba eelmisel suvel oli ta ilus, tänavu on suisa kaunis. Tema lehed hoiavad kuidagi teistmoodi nii nulu all kui ka müürikal. Mais arvasin, et see on veepuudusest, aga kui juuni -juuli kallamise peale lehed lahti ei rullunud, siis ... ma ei tea. Kaks eksemplari andsin teistesse aedadesse, näis, mis nad seal teevad. Võib-olla on nii müürikal kui ka nulu all hull pinnas? vt pilte allpool.
Sortidest on kaks fantastilise värvusega - `Marietta`, mille kõrgus on 1.20-1.30 ja tuntud headuses " Christa`, mille kõrgus jääb liigile ka alla, aga puhmas laieneb tasapisi ja on tänavu väga uhke ja kaunis. Mulle meeldib ta väga oma pika õitsemisaja poolest, värvist rääkimata.
`Christa`
Siin on kolm sinist ilma `Christata`, esiplaanil on Veronica spicata, kassisaba, kelle tutsakad eelmisel aastal istutasin, et oleks rohkem sinist ja okaspuudel suvel seltsi ning mesilastel tööd ja leiba. Mõnel päeval käib õites kõva trügimine. Ei tea kas mesilased sellepärast aeda pesa tegidki, et ei peaks kaugele minema ;)
ülalt alla "Järvselja mailane"
tantsivad
`Marietta`juuli alguses. Ma ei tea kas ma saan ta sinna kivi juurde jätta. Lisasin küll pinnast, aga sisuliselt on ta nagu kahe kivi vahel. Seemet korjan kindlasti.
nädalake hiljem
mesilaste ja liblikate lemmikud
Müürikale otsustasin pärast tänavust talve jätta roog-sinihelmikad, kastikud jm vastupidavad kõrrelised. Miscanthustest jäi järele kaks sorti. Muide, mul on kolmandat aastat aias üks kõrreline, mis on veidi nähtamatu, kuhu iganes ma teda ka ei paneks. Võib-olla peaks kivilasse panema? Seal äkki kooleb ära?
Miscanthus oligostachyus 'Nanus Variegatus'. Igal kevadel ilmutab end aeglaselt ent kindlalt ja õitseb muide ka :D
Kõrgus jääb 20 cm piiridesse. Igatahes ei laiuta ega midagist. Järvseljalt. Vahel ikka kobatab ka :D
Okaspuud müürikal, koosseis on sama. `Sunshine`hakkas tänavu hoogsalt edenema, seda ma ootasin.
Muidugi on ta alles nii väike, tubli 30-40 cm kõrgust :) On kõrgemaid. Muide `Golden Ghost` vedas välja, uued võrsed on olemas, vaatame, mida august toob.
Tänavu olid mändidel jälle kahjurid. Ma ei mürgitanud veel, korjasin kokku, aga ilmselt oleks vaja mingi sutsakas teha, sest elavad nad nagunii pinnases ju.
Üldvaatesse jääb kolenurk, millega ma tegelda pole jõudnud ja kas tänavu jõuan, saab näha.
Juulis käisin Karinil külas ja tõin sealt mandžuuria elulõnga, kaks erinevat kellukat, rapuntsli ja veel nipet-näpet. istutasin müürikale, et oleks ikka valget ja sinist ja rohelist.
P.S. Vastuseks Tistou küsimusele - kivilas kasvav kõrge kõrreline on roog-sinihelmikas `Fontäne`.
Veel
Need eri värvi sabadikud on lahedad!
VastaKustutarivis :)
KustutaSu sabadikud on nii ilusad püstised ja puhmas. Ma ostsin ka paar aastat tagasi Kristiine Aiandist kassisaba. Savisel pinnasel muudkui kiratses, sel kevadel istutasin ümber kaevukünkale,nüüd venis pikaks ja lamaskleb. Ei tea, kas nüüd sai liiga rammus pinnas talle?
VastaKustutaMul esimesel aastal sattus ka priskemale kasvukohale ja siis viskas end pikali, aga nüüd on liivasem/telliskivipurusem pinnas ja seal on neil hea. Nii et katseta aga uue kohaga :)
Kustutasabadikud on suurepärased aga minul kipuvad otsi andma, eriti kassisabad :(. Mõned siiski on alles ka ja kõige uhkem on see Muhedike rännumees :D Ma pole kõikidest oma plaanidest vist % ka ära teinud. Küll põud, küll märg ja niitmisest ei taha isegi rääkida. Tulemus ajab lihtsalt närvi mustaks. Aga aedlejail on ju siiski raudsed närvid, vist :D
VastaKustutakui sinine sul sabad annab, siis minu juurest saab :D
KustutaOh, mul olid vägevad fantaasiapildid kuni kivist aiamööblini välja :D aga unistada tulebki suurelt ;)
Huvitav, miks pildil muidu kolekohta ei taba kui ise juurde ei kirjuta. Ja siis ka ei saa aru, ilmselt on tegemist osaliselt looduslike rohttaimedega üleminekupiirkonnas metsa- või võsa alale.
VastaKustutaoh, nende looduslike rohttaimede all on üks hunnik ja selle kõrval maakivist trepijäänus vms? ma pole suutnud veel seda alasse sisse sulandada ja siis hüppab mulle igast vaatest vastu :D Hunnikut ei taha veel laiali ka ajada, läheb tarvis, eksole :)
KustutaSabadikud on lahedad, aga mul kipuvad nad miskipärast pikali viskuma. Aiauuendustest ma sel aastal isegi ei mõtle. Aega veel leiaks, aga pauerit pole üldse.
VastaKustutanäed siis, selgub, et su maa on priske :)
KustutaNii armsad sabadikud :)
VastaKustutamulle ka meeldivad ja mesilastele.
KustutaVäga suured arengud ja väga ruttu, mul hakkab jälle tulema tunne, et seal on kõik väga palju teistmoodi kui siis kui viimati käisime.:)
VastaKustutategelikult tõmban otsi kokku, kõik need on ju siiani poolikud olnud. Linnukaga sahmerdan, seal on mõni kivi pinnuks silmas.
KustutaÜldpilt on ikka veel hoomatav, mitte nii nagu ma seda kujutlen, et võiks olla. Mängida on ju nii huvitav.
Kui ma nüüd mõtlen neid planeerimisi ja koppasid ja kiva ja muud, siis ega ma päriselt küll aru ei saa, mida Sa seal järjekordselt korraldad ja keda kuhu tõstad või ümber paigutad:D
VastaKustutaA need loomakeste tegevused on vahel päris huvitavad. Me oleme korra leidnud talvelao, kuhu olid riita seatud täpselt ühepikkuseks lõigatud/näritud võilillejuurikad ja teisel korral koosnes ladu väga hoolikalt virnastatud liiliasibulate soomustest. Kas nad oma varu talvel ka käiku lasevad, ei tea. Rähnid tassivad kõik käbid lehtpuude alla ja siis seal okste vahel nad neid nokivad.
Nii tore, et veel üks putkupannud sabadik on endast märku andnud :) Selle kassisaba nimi on `Royal Pink`ja ma nii südamest loodan, et kui ta nüüd kosub, et ta siis ühe jupikese koju tagasi lennutab.
eks ma varsti näitan need kolekohad ka ette :)
Kustuta`Royal Pink`läheb kirja ja vaatan õhtul üle, kumb võiks kumb olla :) ja kindlasti saad rändaja koju tagasi :)
See Järvselja mailane on väga ilus! Kuigi mulle kõik sabadikud väga meeldivad, siis siiani on nad minu aiast puudu - pole veel katsetanud. Tartu BA-st on meelde jäänud efektsena suur mailane.
VastaKustutaKimalased aga pidid olema suhteliselt lokaalse eluviisiga, lennuraadiusega tavaliselt kuni 400 meetrit, niisiis loomulikult ehitavad nad oma pesi sinna, kus on õisi!
'Fontäne' leidis sel aastal ka tee minu aeda. :)
Korrektuur: nad=mailased.
Kustuta