reede, 29. juuli 2016

suveprojekt 2016. linnukas ja lõunalohk

Ajaloost. Paradoksaalsel kombel pole mul kusagil ideaalset metsaaia nurgakest, tuli lähtuda sellest , mis mulle antud. Lugesin igasugust kirjandust ja erinevaid autoreid ja otsustasin mitte ootama jääda kuni mets kasvab kuhu iganes. Varjuaeda saab luua ka väiksemate võimalustega, nii et ei maksa end heidutada lasta kui ideaalseid tingimusi pole. Varju armastavate taimede maailm on nii huvitav ja siin on väga palju võimalusi sõnajalgadest sammaldeni välja.

Linnukas ongi oma mõõtmetelt väike ja varjus,  mingi arenguruum jääb nii ülespoole kui ka nurga taha. Lõunalohk ongi selle poolest tore, et siin kohtuvad kaks nii erinevat kasvukohta - ühel pool kivila, teisel pool linnukas ja kui ma need kännuhunnikud ükskord ära põletan, siis on keskel tantsusaal :D


Pärast esimesi talgusid 2012 kevadel avanes lõunalohus selline vaade. Küll on kevadel kõik nii valgusrikas :) Mulle meeldis see koht kõige rohkem, sest vasakul oli vana lepik ja siin viibides tekkis tunne nagu oleksid rohelises toas ja kui künka otsa ronisid, siis olid kambrid :) Väikesed muidugi, aga ikkagi. Muide, siin ei ole kunagi porine :)


Koht meeldis ka sellepärast, et siit me alustasime, kuna igal pool mujal oli tol päeval lõikavalt tuuline.
Me olime kuuekesi ja lõke sai võimas. Laste sõbrad tulid appi, see oli nii tore. Hiljem teised ka.
Siis tulid suved ja siia ma väga ei jõudnudki, juurisin kaugemal.

2014-2015 hakkasin tasapisi istutama ja uurima, kuidas taimedele sobib, tõin mulda juurde, multsisin, sügisel lasin puudelehtedel koguneda. Hiliskevadel kui päike hakkas kõrgemalt käima, koristasin lehed, et sõnajalad ja piibetäht jm igihaljad saaksid kasvama hakata.

Ega neil piltidel nii väga vahet polegi :)

Siia tulebki linnukas. Puud: vahtrad, toomingad, palju toomingaid, lepad, nurga taga harilik kuslapuu. Kivipuru, savi, sammal, väikeõieline lemmalts, tagapool naati, mõõla jm mudru. Maa seest tuli välja suur kivi.
Päris raske on sama vaadet tabada, uus pilt on veidi kaugemalt tehtud.
 2015 a oli kogunenud ports sõnajalgu ja epimeediumeid ja likvideerisin ka "suure" turbapeenra tamme alt, sest see oli igihaljastele varakevadel liiga alasti koht, tamm lehtib ju viimaste hulgas. Oli vaja leida koht walteri kobarküüvitsale jm. Võtsin kasutusele tamme oksad, mis sisuliselt olid pigem tüvekesed. Kasutasin neid astangute tekitamiseks. Kuna igale poole neid lisada ei tahtnud, siis kasutasin neid kive, mida sai liigutada. Tulemus ei meeldinud mulle, sest kivid olid väikesed ja ümarad ja kargasid näkku nagu sinnapoole vaatasid. 


2015 kevadel


 2015 juuli
2015 september

 2015 sügisel katsetasin kividega laotud äärt. Kivid olid ilusad, aga summa summarum mulle ei meeldinud, mõjus veidralt. Kui sellist peenart teha tasapinnal, siis on lihtsam. Kallaku peal peavad olema kas juba hästi kohanenud taimed või tuleb kasutada kive, kände jm et vihm seda kõige paremat kraami ära ei uhuks. Muide, kasutasin ka sammalt ja suhteliselt edukalt, aga nt tänavu kevadel tegid linnud sellest endale pesamaterjali või otsisid sealt mutukaid. Igatahes oli sammal sajas suunas laiali loobitud.
Ma ei saanud ka ilma abivahenditeta laiemaid ja leebemaid astanguid teha, sest puudel on ju juured :D ja nii palju mulda mul ka vabalt võtta polnud, et uus muhk luua.


Selle hooaja alguseks oli otsus tehtud ja juulis võtsin asja ette. Valmis veel ei ole, aga suurem osa on paigas. Vaatasin puud selle pilguga üle, et kuidas saaks toomingaid vähendada, sest nad ajavad hullult võsusid. Lehtivad kevadel esimestena, mis on hea, aga langetavad lehed ka esimestena, mis ei ole hea. Pärnvaher, mille istutasin 2014 a kasvab hästi, kuigi on harunenud. Harilik vaher ei ole muidugi ka teab mis rõõm, suur veetarbija, aga tema laiad lehed pakuvad head varju ja taimed, kes siin kasvavad näikse nende naabrusega toime tulevat. Eks see üks suur katsetamine ole.
Kevadel liikusin ka veidi nurga taha, (u kaks meetrit) siin on päikselisem ja istutasin mõned põõsad, mis mujal aias külma poolt pidevalt ära pügatakse. Panin ümber kirss-kontpuu ja toompihlaka, et tulevikus saab ehk nende arvelt veel toomingat vähendada. 

Taimedest.
Linnukasse olin istutatnud viis kuslapuud, nende hulgas on üks külmaõrnemaid henry kuslapuu. Millega ma ei arvestanud - nad trügivad pigem allapoole päikesevalguse suunas kui ülespoole. Tänavu sidusin nad ülesse, kohanesid. Kui me saame oma kuuri valmis, siis kolin nad sinna seina äärde, et nad saaksid õitseda. Tellmanni kuslapuu õitsemine oleks minu jaoks puhas rõõm :) Seniks aga pakuvad nad oma ümarate lehtedega  vaheldust sõnajalgade ja epimeediumite pitsivahule.
Lugesin raamatut "Metsaaed" ja sealt tuli ka mõte istutada siberi elulõnga, see saab tehtud.


Sellel pildil on pätside panemise algus. KSJ aitas mul treppi teha, sest taimede vahel on muidu nadi turnida.





Linnukas on salakoht edasi, sest taimestik kaugele ei paista, nende vaatamiseks peab lähemale astuma. Kuidas ma paremale edasi lähen, selgub kohe varsti. Need kolm suurt kivi paistavad juhuslikud, aga ei ole seda mitte, sinna läheb pinnast juurde. Nende taha jäävad musani abeelia ja vürtspõõsas.



siin on veel mõned kivid, mis vajavad nihutamist, mõni ka välja viskamist

Kui Triin mul külas käis, olin parasjagu ummikusse jõudnud, liiga palju torti, liiga palju kirsse :) Vähendasin.
muidu oli seis selline
enne
veidi hiljem
Taimedest.Henry kuslapuu. Eelmisel suvel õitses nii salaja, et ma jõudnud piltigi teha. Talveks jätan puulehed peale.



Igatahes aspleniumid on siin õnnelikud, seda on nende välimusest näha.


Lumeroosid.
Ainurood kolisin linnukasse kevadel, nad kasvasid mul lohuaias suhteliselt päikselises kohas. Neile paistab uus koht sobivat, ilusad on.

`Albostriata`
`Minihostadest meeldib mulle kõige rohkem "hiire" sari, ümaruste pärast. Varvas-adiantumi kolisin küll lohuaaeda tagasi, kaks aastat katsetasin linnukas, aga talle see tuul ikkagi ei meeldinud, läks nirakaks,  emataimega ei andnud võrreldagi.













Pätse kasutasin erinevalt, küll pikuti, küll laiuti, nii nagu olukord nõudis ja paigutasin neid osadena, s.t. nad ei kulge ühest äärest teiseni. Mängisin kandiliste lõppude ja algustega ka. Eks ma vaatan, kuidas lõppmulje on.


Üleval on mul selline laoseis :)
Alla vaadates





Multši saan ehk septembriks tellitud, mul on seda igale poole aias vaja. Loodan, et ajapikku pätsid sammalduvad ja taimed kosuvad ja kõik saab veidi loomulikuma ilme. Märkasin, et piibetäht ajab uut taime ja risoomid hargnevad vasakule ja paremale, see teeb rõõmu.

Taimedest ehk kunagi pikemalt, Kesse neid ikka ühes postituses ära näidata jõuab.

Lõpetuseks:

Lõunalohus oli üks muhk, millega oli üks pidev jama - ohakad, kännud, toomingad jms. Valgusolude muutmiseks võtsin need üksikud lepad ja vahtra maha ja üritasin siis 2015 a seda muhku labidaga laiali ajada. Pikkus u 3-4 m. Kõrgus u 1 m. Savi, karm ja punane ja kivirähane. Vist varakevadel, kui aias muud teha ei saanud veel, aga pärast kahte õhtut otsustasin traktorit mitte mängida.

Tänavu juulis lasin selle siledaks lükata, et oleks võimalik niita.  Seda avarust ma kinni istutada ei kavatse :) Läänetuulte eest kaitseks on üks rida leppasid ja veel üks muhk, mis mulle meeldib, ette ei jää ja päideroog teeb oma seina lisaks ette. Seda kasin 2 korda aastas ja sellest piisab.



eks nüüd tuleb hakata korrastama, siis saab sõbrad saali lasta :)




12 kommentaari:

  1. Võimas areng - ja ilus.

    VastaKustuta
  2. Tubli töö! Las taimed kasvavad, küll sellest saab üks väärt koht. Võimas lõppakord neljanda aasta sügiseks. Järgmisel aastal siis paraadpeenar ja veel nipet-näpet ja ongi 5 aastat läinud nagu niuhti :)
    Aed ei saa küll kunagi päris valmis, aga siis läheb kuidagi lihtsamaks, pole enam vaja nii hullult rabeleda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah, lihtsamaks läheb küll, eriti kui taimed hoo sisse saavad ja umbrohi enam sisse trügima ei mahu. Taspisi hakkab pusle kokku saama, päris tore on.

      Kustuta
  3. Kui aed saaks valmis, oleks ju aedlejal lips läbi :D Näpud ja süda sügeleksid kogu aeg aga teha poleks midagi :D Võimas areng tõesti . Kõik korralikult läbi mõeldud ja kaunit paika seatud :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. siis võtad uue aia või hakkad vana ümber tegema ja ise mõtled, et kuidas ma seda kohe alguses ei taibanud :)

      Kustuta
  4. Võtab lausa sõnatuks-milline areng.Seda Sa seal vaikselt siis nokitsed suure kopaga!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. :) alguses nokitsesin, siis kopaga ja nüüd jälle nokitsen, vaja viimistlus ära teha, tänavune suvi soosib istutamist.

      Kustuta
  5. Ma mõistan, et see kõik on võimalik aga nii lühikese ajaga...
    Paari aasta pärast on ilmselt veel isemoodi ilme sellel paigal.
    Ma tulin ka täna koju ühe 'Dre's Dagger'iga! ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. `Dre`s Dagger`, sellele sordile oli küll raske vastu panna, väga ilusa olekuga sõnajalg, loodetavasti koduneb nii sul kui mul.

      Linnukaga olen isegi kannatlik olnud, kui silme ees on kujutluspilt kui ilus võiks olla, aga reaalsuses vaatab vastu midagi muud, siis ei kannata ma oodata :)

      Minu aed on igal õhtul käe-jala juures ja ma ei ei tea paremat puhkamise viisi kui aiatunnid.

      Kustuta
  6. Anonüümne30 august, 2016

    Suurepärane töö on ära tehtud. Mul endal on samasugune kallak, kuhu ma tahaksin varju aeda ehitada. Aga selline hirm on, et kõik see mis kõrgemal on kuivab väga läbi. Kased ja vahtrad imevad kuivaks.Kevadel õitsevad seal sinililled ja all lohus on võimust võtnud laanesõnajalg. Kuivematel suvedel muutub see aga pruuniks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah, eks see katsetamise asi ongi. Ma jälgisin ka olukorda, puud ajavad oma narmasjuured kuhu saavad ja kui on pikem kuivaperiood, siis sama aasta istutusi ma ikkagi kastan. Kividest on palju kasu, aitavad niiskust hoida ja multšimine.
      Ma soovitaks katsetada alguses mõne taimegrupiga. Mul on siin ühe kihina savi ja see hoiab mingil määral niiskust ka.

      Kustuta