vihm teeb jälle toredaid asju :)

Vihm teeb toredaid asju

"Vihm ajab õied vihmavarju
ja vihmavarjud õide
Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks
Vihm seob karvad mu paljal rinnal
ükshaaval linnamüüri samblatuttide külge..."

Jaan Kross

Ma olin peaaegu kannatlik ja tegelikult juba üsna torssis, kui ma 7.juuni õhtupoolikul kodus vastu tuult surusin ja reisiks valmistusin. Kuivus ja tuul, üksikud vihmateated.
Nii väga oleks vaja istutada ja eks ma mõned kiired mahapanemised tegin ka lootuses paremale tulevikule.

Mulle meeldib oma sünnipäeva tähistada millegi mõnusaga, söögilaua taga konutamine on minu jaoks pidutsemisena välistatud, see su hinge ei toida ja üldse, me oleme loodud liikumiseks nii kehaliselt kui hingeliselt. Sünnipäevalaps peaks oma päeval tegema just seda, mida ta tahab, absoluutselt isekalt, sest keegi teine sinu elus sinu eest õnnelik olla ei saa. Sõnaga tsiteerides klassikuid - kui tahan, joon kisselli, kui tahan, kuulan transistorit. Mina tahtsin sõprade aedu näha ja külastada neid kohti, kuhu ma veel aednikuna jõudnud pole. KSJ oli valmis mulle päeva pühendama ja nii asusime õhtul põhjaosariikide poole teele. Kes on Futul külas käinud, see tahaks muudkui aga jälle minna. Me jõudsime üsna loojangu hakul ja kuigi valgust veel oli, otsustasin siiski hommikul pildistada, sest nii palju oli vaadata. Mulle meeldib Futu aed väga ja see on meisterklassi paigutamine, nii liigirikas ja põnev on siin. Kui ma eelmisel aastal käisin, siis oli kivila juba loodud ja veidi laiendatud, aga nüüd oli aed igatepidi ühendatud ja igasuguseid kaitsealasid täis. Kõik Futu kaitse ja hoole all. Ilus!

Seda saxifragat nimetas Tii indikaatortaimeks :) Kui selline tegelane kasvab su kivilas, siis on tegemist aiandusfriigiga :) .Futule nagu naksti diagnoos pandud. (Tii oli ka kohale tulnud ja tore oli teda näha). Tegime aiatiiru ja libistasime maasika koduveini ja siis tõi Tii Kaasa erilise veini, sest mul jätkus jultumust maasikavein väga kuivaks tituleerida, teised nautisid seda vägagi :) Svipsuseks õnneks ei jäänudki, sest aiatiir oli ülikainestavalt huvitav. Nii tore, kui saab uurida, kuidas üks või teine taim end ülal peab, ise teed kogu aeg mõtteis himukaid märkusi, seda tahaks kunagi ja seda kohe jne, jne, vinele oluliselt ruumi ei jää :)  Futul oli järgmine päev tööpäev, muidu oleksin hea meelega poole ööni terrassil juunitanud. Hommikul ärkasin ja avastasin, et vihma sajab! Pildituur piirdus trepilt sihtimisega ja kui vahepeal paus tekkis, siis mõned võtted said teha. Sisustasime muidugi Pokumehe hommiku ära ja oo, kas ma ütlesin juba, et mulle mängiti üks lugu, mis oli hoopis teistmoodi ja väga armas. (Lugu on muidugi Futule kirjutet, aga mulle mängiti ka)Tänud! Oivaline päeva algus.
Mõned poolpidused pildid, kuivaga oleksin ilmselt kõhutanud kauem iga taime ees, aga kui nii pikalt pole sadanud, siis on vihm õnnistus ja rõõm. Lõhnad! Mul oli alguses salaplaan Futu aiandus üksikasjalikult üles pildistada, aga läks nagu alati :) 

Minu pideva püherduse objekt - kimpkellukas. Oeh, eluvajalik taim, hakkan seemneid jahtima. Kes näeb, andke teada ja kes kogub, olen sügisel vägagi huviline.

Kristiinest tõin koju kaks kõrreliselehist kimpkellukat, vaatame, kuis nendega läheb.

Hommikukohvi manustatud, vihmasabin saatjaks, asusime teele ja esimene aed, kuhu me vihmapausis jõudsime oli Helga Taimeaed. Ülli-Riina oli nii lahke ja kulutas meie peale oma aega ja tegime aiatiiru. Väga kaunis koht, nii põnev aed ja nii palju huvitavat sündimas nii katuseaias, külvikastides ja üldse igal pool. Ah, see kiviaed ja uus põnev metsaaia rajamise algus. Imasin infot nagu käsn :) Vahepeal hakkas tihedamalt sadama ja see oli nagu päeva teema. Meie ees, vihm järel :) Tamme hekk!!! eksole! Ja üks absoluutselt lahe ning põnev vaher. Loodan seemikut :)

Tänavuse kevadpõuaga jäävad hinge ikka need kõikse vapramad ja visamad.

 Muidugi on jultumus külastada aednikke oma sünnipäeval, et umbes jäme vihje kingituste saamiseks. Võtsin tänuga vastu, aitäh! Mul on nüüd üks erilise looga kivirik. Varsti näitan ette ka. Soovitan kõigile Helga aeda külastada, sortiment on suur ja taimed ilusad ning terved. Ostsin mägisibulaid, (muidugi) ja veel üht-teist.
Suur tänu perenaisele, kes meiega külastajate vahel jõudis tegeleda, oli väga huvitav ja hariv hommik.
Edasi sõitsime Kristiinesse ja ma arvasin, et ega mul siin pikalt lähe. Hakkas sadama, võtsin KSJ-i suure vihmavarju ja kammisin pikad kastid läbi. Tistou õhutusel otsustasin uuesti leviisiatega katsetada, võtsin mõned nelgid, sest nelke mahub mu liiva sisse üksjagu, ilusad ja vähenõudlikud.
paar kõrreliselehelist kimpkellukat, veel väikest mudru kivila tarbeks ja ühe toreda sireli.  Vihm pesi kõik kliendid katuse alla :) mina ei lasknud end segada, vihm on hää, veidi märjaks tegi ja näljaseks :) 
Tee peale jäi Hansaplant, siit soetasime mõned suhkrulehe taimed, tarvilikud väikesed sildid kivila tarbeks, tegime ringi peale ja uurisime turbapätside hindu. Ilus valik taimi, tundusid küll õõvastavalt toidetud (et mis siis saab, kui nad maha istutada :D) ja mitte väetada... , aga tõepoolest ei ühtegi minestavat, poolsurnud libletki. Hea töö ja vastav hinnaklass. Mägisibulaid mina ei väetaks ja loodetavasti suudavad nad ikka suvega kohaneda. Hansaplandist ma neid ei ostnud, olin kindel, et leian nad Haide aiast ka. 

 

Pärast lõunapausi sõitsimegi Haide aeda. Ma olen seda paika tahtnud juba hea mitu aastat näha, aga kuidagi ei ole plaane teoks teinud. Perenaine ütles küll, et nad eriti ei reklaami praegu, sest aias käivad ümbertegemised ja uuendamised, aga vaadata ikka lubati. Vihm oli üle käinud. Püsikute päeval, kui ma Hannustiga rääkisin, siis ta arvas, et ma pettun oma ootustes, aga seda küll ei juhtunud. Mulle meeldis väga see läbimõeldud ja kulgev aed. Nagu teekond - iga rada viis sind uude salakohta, kivid ja vanad puud, veesilm ja kuiv säng, hostad, kivirikud. Sammaldunud kivid ja varjulised aiasopid olid ühtaegu  nagu nähtaval, samal ajal peidus. Väga inspireeriv aed, ma lähen sinna kindlasti tagasi. KSJ-le meeldis ka, Valtu kant on tal toredate aegadega seotud. 

Lõpuks on mul olemas ka Hannusti aretatud mägisibulate sordid. `Lee`oli varasemast ja nagu selgus `Arno`ka. Ei suutnud kuidagi vastu panna kamtšatka rodole Rhododendron camtschaticum. 
 

 Kivid.

Haide aiast minnes jäi hea tunne sisse ja tegime ühe tiiru külas, et üles leida koolimaja, mida KSJ tudengipõlves ehitamas käis. Väga ilus koolimaja on. Veinipood oli juba lukku pandud :) sättisime end Milda poolde teele. Juba enne reisi selgus, et me oleme KSJ-ga Milda juurest korduvalt mööda kihutanud, sest vahel sõidame seda teed pidi Hiiumaale :) Nii et GPS-i polnudki vaja. Nii tore on lõpuks näha aeda, mida oled blogis jälginud ja Milda on minu juures korduvalt käinud, aga mina kohe pole mitte jõudnud. Esimene mulje oli, et nii päikseline! Minu vaimusilmas oli see kuidagi varjuaiaks kujunenud. Aabram tervitas meid ja tegime tutvumisseisaku, et ta saaks meid üle nuusutada. Nägin ära oma lemmik-katusealuse, ikka see puuriida värk ja maakivi, uskumatult lahedad, jämedad puutüved. Kasvuhoones tekkis ka jälle mitu uut ideed ja see tulpide mahapaneku nõks oli ikka väga hea. Päikesega tehtud pildid läksid untsu :(

No vot ja siis potsikute rida ja oi, mul on nüüd nii lahe kask, Milda juures ei või ju midagi pikalt vaadata, ta sebib sulle kohe jupikese seda ja teist, juba täna õhtul teen tagasi ja panen KSJ-ga teele seda ja teist :D Oh, nii tore oli. Tuttavad teemad, need närilised, kes ajavad käike just sealt, kus see kõikse halvemini mõjub. Keldrimägi ... hostamägi ja siin on ikka hea koht, mis kevadise päikese eest peidus.

Veesilm, linnumagnet. Ohakalind vaatas meid ikka väga kahtlustavalt, et ega need ikka õiged tüübid pole. Korraks julges ikka vett jooma tulla. Ilus lind. 

Istusime sääl enne teeleminekut ja kohvetasime. No nüüd on rada sisse tallatud ja teien kord ehk vajutame pidurit ka :) 
Päeval helistas üks lastest ja uuris, et millal me koju jõuame ja antagu siis teada ja mina juba kahtlustasin, et mu tüdrukutel ja väimehel on midagi plaanis. Ei tea, kas värvivad maja või ehitavad sauna või? 
Ei seda ega teist. Mind ootas ees unistuste kaamera, (Canon EOS100 D). Just mõtlesin, et peaks kaamera varsti ära andma ja  siis pole üldse enam nii tore pildistada. Läks aga hoopis teisiti.   Üleandmine oli armas (ja poolvirtuaalne, sest üks laps oli ju Tallinnas) ja sarikaliste jm lisanditega, et koolitus ja pildipank ja ilmutus ja ikka täisvärk.
Uskumatult tore päev oli, kodus oli vihma ka sadanud ja päris hästi. Üks mutt oli küll lõpuks läbi takistuste - läbi halli kivi- kasvuhoonesse sisse murdnud ja jõudsalt tomatite vahel hullanud, aga see oli täpes. 
Ma olen väga tänulik kõigile, et reis ja päev ja vihm.

Nüüd küll kõik libled laulavad...