pärast vihma tammdidamm I

Lugesin tänasest postimehest, et nädalavahetusel olla olnud Tartumaal koerailm ja sadas maha rohkem kui pool juunikuu normist. Tegelikult oli see ikka maivihm, sest mais meitele vett ei antud. Koerailm sobis mulle päris kenasti, sest olin vahelduvalt õues ja kasvuhoones, istutasin ja istutasin. Natuke tüütu oli riideid vahetada, aga mõnus ikka. Ahju kütsin ka. Kasvuhoones on mul oma nurgake, kus asjalik töölaud ja aedniku pesa. Eile jagasin epimeediumeid. Muide, ühte neist välja kaevates avastasin, et vaatamata suurele sajule olid ta juured täiesti kuivas pinnases. Nii et ühe päeva oleks võinud veel sadada.

Üllatav oligi see, et sedapuhku pidas ilmateade vett, sadu lõppes õhtul kell kuus ja päike tuli välja.
Oo, kui mõnus. Lõhnad ja sääski veel polnud. Harilik alang pildil sobib hästi seda tunnet illustreerima. Huvitav, et suurem osa siidipööriste sortidest andsid otsad, nagu kusagil varemgi täheldatud, müürika muld pole kergete killast, aga külmaõrnaks nimetet alang ja ainuroog on heas vormis. Ainoroole mõjus hästi, kui ma nad aprillis või oli see mai? , linnukasse istutasin, hakkasid mühinal kasvama, kollane sort `All Gold`veidi visamalt, `Albostriatale` mõjus kohavahetus rohkem.

Harjutan siin oma uue kaameraga, kõik ei tule veel välja. Makroobjektiivita. Selle kaamera suur pluss on ISO suur ulatus, ma saan päris hämaras pildistada, uus kogemus.

Ma olen väga rahul sellega, et sinine on sinine ja lilla on lilla ja punane on punane, mitte violetne veidra varjundiga. nt Echium anoenum 'Red Feathers'

Avastasin laupäeva õhtul, et mu lumepuu on elus! Mitte küll senisel kujul, ajab uusi võrseid. Nüüd sõltub, kas jõuab ära puituda või mitte. Igatahes olin ma väga rõõmus. Nördinud olin aga rästaste peale, nad tuuseldasid kivilas mägisibuljat kukeharja, sest ta on ju punane kui maasikas ja veel üht-teist olid sikutanud ja maha loopinud, panin neile hirmutise lehvima ja täna vaatan, kas saan hääd kivi värvi. Maasikatele panin kalavõrgu, murelitele katteloori. Seda viimast nippi nägin ma Lätimaal ja mõtlesin, et katsetan ära, kas töötab.

Otsustasin lohuaia parema külje ümber teha. Siispööris läheb välja juurimisele, sest ta on asunud uusi alasid vallutama ja seda liigagi jõudsalt. Rodgersiad on tänavu väga ilusad ja lopsakad ning õitsevad.
Tahaksin hariliku küüvitsa nulu varju kolida ja lohuaia epimeediumite "riiuli " veidi nähtavamaks teha.
Soojad kohad aias on loetud, eks osa ajast lähebki nuputamisele, et kuhu hellikud paigutada. Parukapuudest on ootel `Royal Purple`, kaks talve on üle elanud, aga koht polnud hea, `Young Lady` ja `Golden Spirit`(`Ancot) neid kõiki tahaks kasvamas näha. Parukapuu lehestik on nii sümpaatselt ümar ja ta mõjub kuidagi väga teistmoodi. Ikka pole veel kohta välja mõelnud, sest kaks puispojengi tahaksid ka  kohta. Paljuõielise roosi panin esialgu lihtsalt maha, et näha, mis ta endast kujutab. Pildimaterjal on ikka väga vastuolululine. Kui võtab sobiva kuju, siis on koht olemas.

Maacki kuslapuule siin meeldib ja ta annab hea varju. Kahjureid tal ka oluliselt pole, kellel on vaja aeda kiirelt varju tekitada - see põõsas sobib hästi, kuigi täispäikeses ta nii ilusaks ei kasva. Küllap loeb suhteliselt jahe kasvupind ka. Vaade riiulile :)

veidi lähemalt

ja sissevaateid ka :) männas-kuutõverohi. Huvitav, et ta ajas oma juured kivi alla, selle asemel, et kivist kaugemale minna. Tubli edeneja.

kõverkael kuutõverohi, laieneb paari kaupa, ühe paari panin kaugemale kasvama. Riskide hajutamiseks :) ja selleks, et välja ka paistaks.

Epimedium `Domino` ja muu mudru. Nüüd on see aeg, kus epimeediumitel hakkab lehestik tooni andma. Suuremas varjus vähem, poolvarjus rohkem.  Liigid eristuvad päris hästi. Mõned paigutasin ka lohuaia päikselisemasse poolde, et näha, kuis nad seal kodunevad. Põhiliselt risoomidega paljunevaid. Pärast mullust talvejama, ma jagatud taimi tõenäoliselt pottides talvitama ei hakka. Saavad augustis maha, neil jääb siis veel aega talvele vastu minna. Kogusin seemneid, lihtsalt puhtast huvist, külvasin ära ka, eks see ole näha. Mõned veel õitsevad ja mõned veel kasvatavad seemneid.

E.`Korin`

Mõned ikka põdesid juba nagu nt rootsustu norulill ,Uvularia sessifolia ja tema sort `Variegata`, kes näeb välja veidi aneemiline ja habras. Pildil on liik.

Hea meel on selle üle et kortuusilehine kivirik `Wada`on priske tervise juures, peaksin `Maigrüni`ka ümber kolima, tema vaakus linnuka liivases alguses hinge, liiga kuiv oli. "Riiul" ülalt alla pildistades näeb minu pilgu jaoks veidi segane välja. Zuumib kõik kolm astangut kokku :) Mul oleks vaja mõnd poolvarju taime, mille lehed on umbes nagu kevadmagunatel praegu, aga kasv võiks madalam olla. :)

Kanada tsuuga on kindlalt võrgus, et saaks ometi pärast talvist kitse kahjustust uusi kasve ajada. Turbapeenras oli mais kastmisest kasu, sest suurelehelised kalmiad, mis jäid kõigist lehtedest ilma, sest need söödi ära, on nüüd uued lehed kasvatanud. Ma ei usu, et nad oleks ilma turgutamiseta ellu jäänud nagu ka Pinus densiflora `Golden Ghost`. Nädalavahetuse sadu on ka ainult kasuks, sain teha kiire rohimise ja veidi uut turvast ka lisada.

Tegin harilikul nutipõõsale mais ruumi ja istutasin ta külje alt astilbed ära, kohe rõõmsamaks läks see kasvamine, tema sai ka talvel sakutada ja näritud.

Lõpuks sai maha istutatud ka hariliku vahtra sort `Princeton Gold`. Kevadel kuldkollane, suvel salatiroheline, sügisel jälle kollane. Võib-olla peaks `Crimson King`i ka ära kolima? `Drummondii`d ei söödudki :) , helendab müürika tagaplaanil.

Sõnaga - see kastmine oli nii hädavajalik ja täna päike juba sirab ja tuul kuivatab, jõuaks nüüd tiiru peale teha ja plaanitud tööd ära teha enne kui savi jälle kivistub.
Ma pean endale ikka veel meelde tuletama, et see on aia neljas kevad :) aga nii tore, kui taimed kasvavad nii suureks, et saad neid mureta ümber tõsta sinna, kuhu nad sobivad.