kui kivila õitseb I

23.06. Küllap see hooaeg läheb meie lugudesse kui sooja mai ja juuni hoovihmadega . Eile õhtul (22.06) ajas äikesepilve üles, kogunes teist u tunni jagu ja siis tuli veerand tunniga selline vihm, mida ma pole ammu näinud. Kasvuhoonesse, mu töölaua alla, kogunes korralik lomp, sain kannuga libistades tomatid ära kasta. Eks see pinnasest läbi tuli. Lohuaia rajal oli vesi pahkluuni. mõõtsin ära. Veidi oli pinnast minema uhtunud ja rottide käigud olid välja pestud igal pool. Mul on peaaegu kõik, mis vaja, maha istutatud, praegu on selleks hea aeg kui just uut pikemat kuumalainet ei tule. Esialgu paistab, et antakse veel vihmavett.
Millega mul veidi sekeldada tuleb - noortaimed ja mägisibulad, mis potis - ei saa neid pikalt ligunema jätta, nii tassingi neid suurema vee käest ära või sokutan kuhugile laua alla. Kahju, et uus turvas pole saabunud, praegu oleks hea lisada siia-sinna.

Sajab ju küll, aga külm ei ole.

25.06
 Täna oli varjus +29, eile õhtul veel +25. 24.juunil kuulsin esimest ritsikat, nad elavad mul muide kivilas.
26.06.
varjus +31

Südasuvi küll mitte kalendri mõttes, aga aia poolest küll. Ma tahtsin tegelikult kirjutada sellest, kuidas kivila õitseb ja juba nädal aega üritan :P

 Eelmisel aastal end hoogsalt kasvatanud habras viigikaktus `Freiberg` (tänukummardused Tagatalule), hakkas õitsema ja õienuppe on teistel kaktustel ka. Mul on nad ju na noorukesed, kõige eakam aastast 2013 :) Muhedikelt saadud vapilooma suutsin kahjuks 2012 ikka ära mõrvata :( oli pisike ja tubli, aga ju siis minu kivila polnud veel tasemel.

Tõenäoliselt võib õuekaktuste kasvatamine mõne eriti karmi talve järel korrektuurid teha, eks sellega on nagu on. Katnud ma neid pole, kasvavad ilma armust.`Freiberg`on igatahes usin õitseja, ühed õied saavad otsa, avab kohe järgmised. Pilt sai kehv ja uut teha ka ei õnnestu, selle kuumaga käis asi ruttu.

Täna, 26.juunil, kui väljas on varjus +31, avas oma õied veel üks habras viigikaktus , nimi teadmata.

Hommikul kivilas toimetades, siin on kella poole kaheteistkümneni poolvari, märkasin, et veel üks  võib õienupu lahti teha.(Nimi on üles kirjutatud, aga üsna loetamatu). 

Kaktustega on nii, et otsin neile kindla seljataguse ja siis rohkem neid ei nügi. Loodetavasti pole vaja ka.

Tänavu õitsevad mägisibulad eriti ohtralt. Lisaks "jõele", kus eelmisel aastal oli üksjagu  õitsevad tänavu paljud sordid nagu nt `Kappa`, `Hart`, `Magic Spell`, `Pacific Blazing Star`, `Frodo`, `Elf`, `Tambora`, `Lee`, `Sven`, `Dorle` ja mõned päris väikesed uustulnukad. Muidugi ka Sempervivum ciliosum. Nii et tuleb hoolsalt paljundada, et sordid otsa ei saaks.

Ühel ilusal päeval märkasin, et kivilasse on mingi veider rivi tekkinud. Külgvaates nägi see üsna lõbus välja. Õitsejaid on tegelikult veel rohkem, aga "jõe" vastu ei saa.

Juuni kolmandal nädalal paigutasin veidi ümber, kolisin need, kes juba poputamist ei vaja teistesse kohtadesse, et teha ruumi uutele tittedele. Ma ei hoia uusi eriti kaua pottides, praktika näitab, et mida varem nad kivilasse istutada, seda paremini nad kohanevad.

Minu pikaldase tuvastustöö tagajärjeks said mõned nimetud oma nime tagasi. Aeganõudev on see piltide uurimine ja kivide leidmine, aga läheb juba eduliselt. Tegin ka väikese pildikaardi, s.t. kõige lihtsam paint ajab asja ära, saab rahus nimed sisse trükkida ja hiljem jpgna salvestada või milleks iganes vaja on. Ümbertõstmine tähendab, et kindlasti on vaja silte kasutada ja kui valgeid, siis neid on otstarbekas maa sisse suruda.

Selle aasta üks  lemmikutest on kahtlemata `Oueen Elisabeth`, nii suuruse, värvuse kui ka vormi poolest, aga neid lemmikuid on palju ja nagu me Futuga nentisime - see peen rohimine on nagu ülevaatus, et kuidas keegi edeneb ja siis märkad muudatusi ka. `Elf`i pilt on juba lootustetult vananenud nt ja mulle tundub, et kui ilm nii jätkab, lähevad kõik õitsema.

Ka üks mu lemmikutest `Filou`. Kusjuures on üksjagu temaga sarnanevaid, aga need pole need.

Tuvastasin mägisibula, mis on mu aeda jõudnud algusaegadel - see peaks olema Hannusti sort `Merle`. Kas päris nii on, eks ma jälgin veel, kuidas kuju ja värv.
Üks sümpaatne jovibarba, mis saadeti nö kauba peale, taevas teab, mis aastal. Nummi, ümar, aga ei veere.

Väga ilus on ka `Grey Dawn`, tõotab kasvada suuremaks ja tundub, et laieneb ka hästi. Pean sildil nime parandama. All paremas nurgas on muide `Wave Rock`. Mingil hetkel väga sarnase värvusega, aga see muutub varsti. Lihtsam on sügisel teha galerii sortide muutumisest ja värvumisest.

Kes otsib oma kivilasse suuremat ja suhteliselt kiiret edenejat, neile soovitan Sempervivum grandiflorumit. Tõsi küll, ta ei ole nii tugeva lehega nagu nt S. marmoreum, või S. tectorum, aga jälgin huviga ta käekäiku. Teine aasta ja näen esimest korda ka värvumas, lehe otstesse viskab punast.

Tegelikult pidin rääkima õitsemisest. Eelmisel suvel pistis Kaie mulle pihku Genista lydia ja õtles, et tuleb ilus õitseja. Kevadel nägi ta välja nagu kaunis kadunuke, prigises kuivalt. Ma siiski ei sikutanud teda välja ja pärast sadu toimus elavnemine, okste oksad olid küll kuivanud, aga elu sees.

Salix hylematica õitses tegelikult tublisti varem, aga mõned õied tulid hiljem

Loniciera grassifolia õitseb. Mõtlesin, et peaks mõne jupi linnukasse panema, võib-olla meeldib talle seal rohkem, kuigi ega ta kivilas ka ei virele, ajab uusi kasve hoolega. Need uuekesed võiksid veidi kergemalt juuri alla võtta, see mulle meeldiks. Pangega pilt ikka ka, sedapuhku musta pangega :)

Arguni tondipea `Fuji White`. Tondipeadega mul kogemusi pole, nii imetlen teda hardalt :) Valge ja sinise kombinatsioon on väga ilus.

 Siinkohal teen ma pausi, sest kui ma seda täna  ära ei postita, võib juhtuda, et jääbki see blogimine talve peale.

P S kella viie paiku saabus äike ja vihm ja lohukas oli vesi jälle pahkluuni. Mõnes kohas uhab mul pindmise multši ära, peab hakkama asja parandama, aga muidu , nii mõnus, nii mõnus, ometi normaalne temperatuur.
tammidididamm paremale ära, lompidesse sumpama :)
järgneb ...