pühapäev, 26. juuni 2016

kui kivila õitseb I

23.06. Küllap see hooaeg läheb meie lugudesse kui sooja mai ja juuni hoovihmadega . Eile õhtul (22.06) ajas äikesepilve üles, kogunes teist u tunni jagu ja siis tuli veerand tunniga selline vihm, mida ma pole ammu näinud. Kasvuhoonesse, mu töölaua alla, kogunes korralik lomp, sain kannuga libistades tomatid ära kasta. Eks see pinnasest läbi tuli. Lohuaia rajal oli vesi pahkluuni. mõõtsin ära. Veidi oli pinnast minema uhtunud ja rottide käigud olid välja pestud igal pool. Mul on peaaegu kõik, mis vaja, maha istutatud, praegu on selleks hea aeg kui just uut pikemat kuumalainet ei tule. Esialgu paistab, et antakse veel vihmavett.
Millega mul veidi sekeldada tuleb - noortaimed ja mägisibulad, mis potis - ei saa neid pikalt ligunema jätta, nii tassingi neid suurema vee käest ära või sokutan kuhugile laua alla. Kahju, et uus turvas pole saabunud, praegu oleks hea lisada siia-sinna.

Sajab ju küll, aga külm ei ole.

25.06
 Täna oli varjus +29, eile õhtul veel +25. 24.juunil kuulsin esimest ritsikat, nad elavad mul muide kivilas.
26.06.
varjus +31

Südasuvi küll mitte kalendri mõttes, aga aia poolest küll. Ma tahtsin tegelikult kirjutada sellest, kuidas kivila õitseb ja juba nädal aega üritan :P

 Eelmisel aastal end hoogsalt kasvatanud habras viigikaktus `Freiberg` (tänukummardused Tagatalule), hakkas õitsema ja õienuppe on teistel kaktustel ka. Mul on nad ju na noorukesed, kõige eakam aastast 2013 :) Muhedikelt saadud vapilooma suutsin kahjuks 2012 ikka ära mõrvata :( oli pisike ja tubli, aga ju siis minu kivila polnud veel tasemel.

Tõenäoliselt võib õuekaktuste kasvatamine mõne eriti karmi talve järel korrektuurid teha, eks sellega on nagu on. Katnud ma neid pole, kasvavad ilma armust.`Freiberg`on igatahes usin õitseja, ühed õied saavad otsa, avab kohe järgmised. Pilt sai kehv ja uut teha ka ei õnnestu, selle kuumaga käis asi ruttu.

Täna, 26.juunil, kui väljas on varjus +31, avas oma õied veel üks habras viigikaktus , nimi teadmata.

Hommikul kivilas toimetades, siin on kella poole kaheteistkümneni poolvari, märkasin, et veel üks  võib õienupu lahti teha.(Nimi on üles kirjutatud, aga üsna loetamatu). 


Kaktustega on nii, et otsin neile kindla seljataguse ja siis rohkem neid ei nügi. Loodetavasti pole vaja ka.

Tänavu õitsevad mägisibulad eriti ohtralt. Lisaks "jõele", kus eelmisel aastal oli üksjagu  õitsevad tänavu paljud sordid nagu nt `Kappa`, `Hart`, `Magic Spell`, `Pacific Blazing Star`, `Frodo`, `Elf`, `Tambora`, `Lee`, `Sven`, `Dorle` ja mõned päris väikesed uustulnukad. Muidugi ka Sempervivum ciliosum. Nii et tuleb hoolsalt paljundada, et sordid otsa ei saaks.

Ühel ilusal päeval märkasin, et kivilasse on mingi veider rivi tekkinud. Külgvaates nägi see üsna lõbus välja. Õitsejaid on tegelikult veel rohkem, aga "jõe" vastu ei saa.


Juuni kolmandal nädalal paigutasin veidi ümber, kolisin need, kes juba poputamist ei vaja teistesse kohtadesse, et teha ruumi uutele tittedele. Ma ei hoia uusi eriti kaua pottides, praktika näitab, et mida varem nad kivilasse istutada, seda paremini nad kohanevad.
Minu pikaldase tuvastustöö tagajärjeks said mõned nimetud oma nime tagasi. Aeganõudev on see piltide uurimine ja kivide leidmine, aga läheb juba eduliselt. Tegin ka väikese pildikaardi, s.t. kõige lihtsam paint ajab asja ära, saab rahus nimed sisse trükkida ja hiljem jpgna salvestada või milleks iganes vaja on. Ümbertõstmine tähendab, et kindlasti on vaja silte kasutada ja kui valgeid, siis neid on otstarbekas maa sisse suruda.

Selle aasta üks  lemmikutest on kahtlemata `Oueen Elisabeth`, nii suuruse, värvuse kui ka vormi poolest, aga neid lemmikuid on palju ja nagu me Futuga nentisime - see peen rohimine on nagu ülevaatus, et kuidas keegi edeneb ja siis märkad muudatusi ka. `Elf`i pilt on juba lootustetult vananenud nt ja mulle tundub, et kui ilm nii jätkab, lähevad kõik õitsema.

Ka üks mu lemmikutest `Filou`. Kusjuures on üksjagu temaga sarnanevaid, aga need pole need.

Tuvastasin mägisibula, mis on mu aeda jõudnud algusaegadel - see peaks olema Hannusti sort `Merle`. Kas päris nii on, eks ma jälgin veel, kuidas kuju ja värv.
Üks sümpaatne jovibarba, mis saadeti nö kauba peale, taevas teab, mis aastal. Nummi, ümar, aga ei veere.

Väga ilus on ka `Grey Dawn`, tõotab kasvada suuremaks ja tundub, et laieneb ka hästi. Pean sildil nime parandama. All paremas nurgas on muide `Wave Rock`. Mingil hetkel väga sarnase värvusega, aga see muutub varsti. Lihtsam on sügisel teha galerii sortide muutumisest ja värvumisest.

Kes otsib oma kivilasse suuremat ja suhteliselt kiiret edenejat, neile soovitan Sempervivum grandiflorumit. Tõsi küll, ta ei ole nii tugeva lehega nagu nt S. marmoreum, või S. tectorum, aga jälgin huviga ta käekäiku. Teine aasta ja näen esimest korda ka värvumas, lehe otstesse viskab punast.

Tegelikult pidin rääkima õitsemisest. Eelmisel suvel pistis Kaie mulle pihku Genista lydia ja õtles, et tuleb ilus õitseja. Kevadel nägi ta välja nagu kaunis kadunuke, prigises kuivalt. Ma siiski ei sikutanud teda välja ja pärast sadu toimus elavnemine, okste oksad olid küll kuivanud, aga elu sees.

Salix hylematica õitses tegelikult tublisti varem, aga mõned õied tulid hiljem

Loniciera grassifolia õitseb. Mõtlesin, et peaks mõne jupi linnukasse panema, võib-olla meeldib talle seal rohkem, kuigi ega ta kivilas ka ei virele, ajab uusi kasve hoolega. Need uuekesed võiksid veidi kergemalt juuri alla võtta, see mulle meeldiks. Pangega pilt ikka ka, sedapuhku musta pangega :)

Arguni tondipea `Fuji White`. Tondipeadega mul kogemusi pole, nii imetlen teda hardalt :) Valge ja sinise kombinatsioon on väga ilus.


 Siinkohal teen ma pausi, sest kui ma seda täna  ära ei postita, võib juhtuda, et jääbki see blogimine talve peale.

P S kella viie paiku saabus äike ja vihm ja lohukas oli vesi jälle pahkluuni. Mõnes kohas uhab mul pindmise multši ära, peab hakkama asja parandama, aga muidu , nii mõnus, nii mõnus, ometi normaalne temperatuur.
tammidididamm paremale ära, lompidesse sumpama :)
järgneb ...




esmaspäev, 20. juuni 2016

suvejutt ja põgusalt tormist

Viimane nädal on olnud nii sündmuste ja külaliste rohke, et mul on ilm ja olemine veidi segane, nii et ma ei oskagi öelda, kas see oli neljapäeva või reede õhtu kui ma mõtlesin, et sellist suve ma armastan, et on hoovihma ja päikest. Ühel päeval kallab, teisel päeval kuivatab ära. Isegi see kuiv periood ja sellele järgnev laussadu näikse täna aiale kasu toonud. Nüüd on uuesti alustamas tähtmagnoolia, tulbipuu ja lumepuu, kõik on elus. Kivilas õitsevad opuntiad, ammuihaldatud ahtalehine liilia avas õied. Ma olen teda botaias ikka vaatamas käinud ja mõelnud, et võiks mul ka olla ja silma rõõmustada. Püsikute päeval sai see ost teoks. Õitest allpool. Epimeediumitest kolm on läinud uuele ringile, mis on üsna tähelepanuväärne.
Siiski, kasutaimedele see just kõikse parem aeg pole olnud, arbuusid muudkui minestavad ja toibuvad, minestavad ja toibuvad. Kaks kurgitaime kastis teevad kurgihakatisi, aga neile ilmselgelt selline vahelduv vool ei meeldi. Kasvuhoones on lõbus, sest ma ju külvasin ise tomateid ja siis ajasin sildid sassi, rõdutomatid ilmselgelt nii häid olusid ei oodanud ja nüüd on veidi sõgedaks muutunud. Maasikafüüsal edeneb iga päevaga. 

Tormist. Igasugune torm on aknast vaadates muidugi kole, nii ma olingi üsna üllatunud kui õue astudes avastasin, et ilm on uskumatult soe, +20. Habras viigikaktus kasutas selle sooja ära ja avas laupäeval ka teise õie. (Huvitav, kas ööbikud teadsid, et läheb jamaks? Igatahes lõpetasid nad nädala alguses laksutamise, jaanid tulekul.)


Kogu selle vilistamise, ragistamise jm peale arvasin, et peaks olema jõledalt külm. Tuul oli väga tugev, aga esialgu lõunast ja selle eest kaitseb juba tihenev võpsik. Vihma sadas hooti ja ka tuul tõusis hooti nii  tugevaks, et puhus ja pihustas sademed kuhugi. Sõpra bussi peale saates, oleksin pidanud mingi raskuse taskusse poetama, võtsin tuule alla nagu naksti, hää kerge kõndida muidugi. Linnupoegadele oli see ilm raske, leidsime aiatiiru tehes ühe väikese kössitamas. Pühapäeval korjasin linnupesi, neid olid maha sadanud. Korraks läks isegi elekter ära ja laupäeval jälgisime silmapiiri, kas paistab heledamat triipu või mitte. Katteloor, mis oli murelitele  rästakaitseks seotud, muutis noored puud uhketeks vaasalinna tontideks. Tamme rapsiti tublisti, oksapuru oli ohtralt üle kogu aia. Kui suure tuulega tegemist on saan hõlpsalt köögiaknast määrata - kas vanad kuused on kaardus või mitte, sedapuhku olid vägagi. Ilmselt tuule suuna tõttu olid erinevad aiaosad tuule pöördumiseni üsna kaitstud. Sirelid said tublisti vatti ja linnukast korjasin vahtraoksi. Õnneks mingit suuremat kahju ei sündinud ja eile oli veel tuuline, aga ilma läks aina ilusamaks. Kõik supelsaksad võiksid nüüd rahul olla, hea et torm end jaanipäevaks ei ajastanud.

pisikellukad tuules
Üks seemnekogumine läks küll luhta, unustasin karukellad ja nii mõnedki võimalused lendasid tuulde :)
Pühapäeva pühendasin lohuaiale, kaevasin siidpöörise välja, no andis ikka rassida.  Vaja on veel kõrged ängelheinad ümber tõsta ja veel üht-teist. Need tööd olid mõeldud maipuhkuse ajaks, aga siis oli teadagi see soojalaine.

Kurerehad, peekerlilled




Aas-kurereha, Geranium pratense `Splish Splash`on vihmadest hoolimata selge ja kõrge. Ma olen pärast õitsemist teda ikka tagasi lõiganud, tänavu leidsin sellegipoolest korraliku seemiku, mis sai Elvasse, ma loodan, et on ikka õige :) .

Kurerehadel on tänavu hea aasta, kõik on tublid ja tugevad ja õisi täis.

Vereva kurereha `Alba`titt, mis kasvab omapäi ja las ta siis ollagi, valget pole kunagi liiga vähe :)

Kui ma seal kaevasin, siis tõdesin veelkord, et mu aed on savi ja saviliiva peal ja siis pealmine kiht on leppade jm võsa tekitatud. Ma ausalt öeldes imestasin, kuidas mul üks rada nii puhas kogu aeg seisab. Suhteliselt puhas. Tõsi küll, ma rehitsen seda ja kasutan hoolega, aga võrreldes teiste sarnaste kohtadega on vahe sees. Põhjus lihtne - teine kiht on lõkkealus - siin me põletasime 2012 a kevadel ohtralt risu ja sütepuru riisusin ma laiali, ju siis ei ole nii soodne kasvukoht isegi võilillele, sest see väike udumudru, mis sinna tekib, sellest saab lihtsalt jagu. Põletatud või pigem söestunud kännud ju ka ei kõdune või kui siis erilise aeglusega. Nii et ma võiks veel kusagil raja peal katsetada, kas mu tähelepanek klapib või mitte.
Lohuaed on hea kasvukoht ja kui ma saaks, siis ma paigutaks kõik siia, aga ei mahu, eks nüüd on siis lõpuks nii kaugel, et tuleb osa ära kolida, osa ära anda ja osa komposti saata. Mõnikord piisab kui midagi vaatesse lisada või midagi ära võtta. Kui päike madalamale vajus, tegin pausi ja vaatasin, mis kõrval toimub, ikka fotokaga. Eelmisel aastal istutasin mõned võsund-tulivõha taimed ja nad olid mul küll meeles ja vahepeal oleksid nagu mingid otsad ka ilmunud, aga üldiselt ma unustasin. Suureõieline norulill ju muudkui lokkab ja tema lehtede alla iga päev ka ei vaata. Sedapuhku vaatasin. Avafoto näitab, mida leidsin. Ühe mugula kaevasin kevadel kogemata välja, kui ma pisiputke ümber istutama hakkasin ja torkasin lõpuks möödaminnes arbuusikasti, seal on nüüd üks piik püsti.
Nõlvakul mõned toredikud, ükskõik, mis vaates neid ka ei imetleks.


Nüüd vist läheb jälle soojaks, peaasi, et jääks alla +25. Ma olen oma päritolult ikka rannikulaps ja see sisemaa sussutamine väga ei sobi. Jaanipäev on kohe varsti, nõmmeliivatee ja metsmaasikad. Murelid saavad kohe valmis. Tammdidamm.

P.S. ahtalehine liilia




pärast vihma, tammididamm II pojengid

`Cora Stubbs`
Pojengid. Kui ma maale kolisin, leidsin järgmisel kevadel maja seina äärest topeltõielise roosa pojengi, tõenäoliselt `Festiva Maxima`.
Mõned suved tagasi kui Muhedikud oma pojenge ümber istutasid, sain Muhedikupapalt esimese pojengijagamise õppetunni ja mõned sordid. See oli erakorraline ümberkorraldamine juulikuus, mida tavaliselt ette ei võeta, aga oli hädasti tarvis.
Kõik läks väga edukalt ja mul on nüüd neli-viis uhket pojengi sorti, keda olen hakanud iga kevadega rohkem armastama nende lopsakuse, lõhna ja külluslikkuse pärast. Kui peaks ka nii minema, et rohtaia asemel on ükskord vaid puud ja põõsad, siis pojengid võiksid ju jääda. Olen õppinud hindama nende lehtede rohelust pärast õitsemist ja pojengide valik on  suur. Muidugi kasvab mul ka nimetuid pojenge, vanaema aia päritoluga.
Eelmine kevad oli mõnusalt jahe ja pikaldane, pojengid püsisid kaua. Tänavu jõudsid suurem osa neist õitsema minna ja vihm vajutas rasked õied maadligi. Eks ta ole pikaajaline püsik ja alles nad said istutatud, nüüd lähevad aina ilusamaks.

`Coralie`
?


Minu lemmik lihtõieline.

 veel lähemalt

ja veel üks lemmik, `Virgilius`, alles avanemas

ja siin juba õitsemas

Tegime sõpradega virtuaalse pojenginäituse, mis alles kestab, sest mõned on veel puhkemata. Sel näitusel ringi vaadates ... uhh, milline valik. Kunagi tahaks teha pojengiallee, lihtsa ja sirge ja ilusa :)

Seda peab küll ütlema, et pojengide õitsemisega kaasnevad alati hoovihmad ja tänavu oli siis laussadu ja juunitorm. Maadligi ei surutud, aga kõvasti vett said nad küll ja selleks hooajaks on jäänud veel need hilisemad ja tugevama varrega pojengid. Siia postitusse ei mahtunud nimetuid roosasid, pole head pilti käepärast.
Nädal tagasi alustasid vanad head tuliliiliad, kes said pojengidele seltsi kolitud, sest liivane saunamägi ei sobinud neile teps mitte. Minu nimetud ja esiplaanil liilia, üks kolmest lilleliigist, mis saadud koos kohaga.


Erineb nii kroonlehtede arvu kui kuju poolest tagaplaanilolevatest tuliliiliatest. Need pärinevad mu sõbra aiast ja on koos minuga kolinud.


Lapsepõlve lilled ju :) Huvitav, millised on tulevaste põlvkondade lapsepõlve lilled, kas ikka needsamad? Vanaemade ja vanaisade aedadest?






esmaspäev, 13. juuni 2016

pärast vihma tammdidamm I

Lugesin tänasest postimehest, et nädalavahetusel olla olnud Tartumaal koerailm ja sadas maha rohkem kui pool juunikuu normist. Tegelikult oli see ikka maivihm, sest mais meitele vett ei antud. Koerailm sobis mulle päris kenasti, sest olin vahelduvalt õues ja kasvuhoones, istutasin ja istutasin. Natuke tüütu oli riideid vahetada, aga mõnus ikka. Ahju kütsin ka. Kasvuhoones on mul oma nurgake, kus asjalik töölaud ja aedniku pesa. Eile jagasin epimeediumeid. Muide, ühte neist välja kaevates avastasin, et vaatamata suurele sajule olid ta juured täiesti kuivas pinnases. Nii et ühe päeva oleks võinud veel sadada.

Üllatav oligi see, et sedapuhku pidas ilmateade vett, sadu lõppes õhtul kell kuus ja päike tuli välja.
Oo, kui mõnus. Lõhnad ja sääski veel polnud. Harilik alang pildil sobib hästi seda tunnet illustreerima. Huvitav, et suurem osa siidipööriste sortidest andsid otsad, nagu kusagil varemgi täheldatud, müürika muld pole kergete killast, aga külmaõrnaks nimetet alang ja ainuroog on heas vormis. Ainoroole mõjus hästi, kui ma nad aprillis või oli see mai? , linnukasse istutasin, hakkasid mühinal kasvama, kollane sort `All Gold`veidi visamalt, `Albostriatale` mõjus kohavahetus rohkem.


Harjutan siin oma uue kaameraga, kõik ei tule veel välja. Makroobjektiivita. Selle kaamera suur pluss on ISO suur ulatus, ma saan päris hämaras pildistada, uus kogemus.
Ma olen väga rahul sellega, et sinine on sinine ja lilla on lilla ja punane on punane, mitte violetne veidra varjundiga. nt Echium anoenum 'Red Feathers'

Avastasin laupäeva õhtul, et mu lumepuu on elus! Mitte küll senisel kujul, ajab uusi võrseid. Nüüd sõltub, kas jõuab ära puituda või mitte. Igatahes olin ma väga rõõmus. Nördinud olin aga rästaste peale, nad tuuseldasid kivilas mägisibuljat kukeharja, sest ta on ju punane kui maasikas ja veel üht-teist olid sikutanud ja maha loopinud, panin neile hirmutise lehvima ja täna vaatan, kas saan hääd kivi värvi. Maasikatele panin kalavõrgu, murelitele katteloori. Seda viimast nippi nägin ma Lätimaal ja mõtlesin, et katsetan ära, kas töötab.

Otsustasin lohuaia parema külje ümber teha. Siispööris läheb välja juurimisele, sest ta on asunud uusi alasid vallutama ja seda liigagi jõudsalt. Rodgersiad on tänavu väga ilusad ja lopsakad ning õitsevad.
Tahaksin hariliku küüvitsa nulu varju kolida ja lohuaia epimeediumite "riiuli " veidi nähtavamaks teha.
Soojad kohad aias on loetud, eks osa ajast lähebki nuputamisele, et kuhu hellikud paigutada. Parukapuudest on ootel `Royal Purple`, kaks talve on üle elanud, aga koht polnud hea, `Young Lady` ja `Golden Spirit`(`Ancot) neid kõiki tahaks kasvamas näha. Parukapuu lehestik on nii sümpaatselt ümar ja ta mõjub kuidagi väga teistmoodi. Ikka pole veel kohta välja mõelnud, sest kaks puispojengi tahaksid ka  kohta. Paljuõielise roosi panin esialgu lihtsalt maha, et näha, mis ta endast kujutab. Pildimaterjal on ikka väga vastuolululine. Kui võtab sobiva kuju, siis on koht olemas.

Maacki kuslapuule siin meeldib ja ta annab hea varju. Kahjureid tal ka oluliselt pole, kellel on vaja aeda kiirelt varju tekitada - see põõsas sobib hästi, kuigi täispäikeses ta nii ilusaks ei kasva. Küllap loeb suhteliselt jahe kasvupind ka. Vaade riiulile :)

veidi lähemalt

ja sissevaateid ka :) männas-kuutõverohi. Huvitav, et ta ajas oma juured kivi alla, selle asemel, et kivist kaugemale minna. Tubli edeneja.
kõverkael kuutõverohi, laieneb paari kaupa, ühe paari panin kaugemale kasvama. Riskide hajutamiseks :) ja selleks, et välja ka paistaks.

Epimedium `Domino` ja muu mudru. Nüüd on see aeg, kus epimeediumitel hakkab lehestik tooni andma. Suuremas varjus vähem, poolvarjus rohkem.  Liigid eristuvad päris hästi. Mõned paigutasin ka lohuaia päikselisemasse poolde, et näha, kuis nad seal kodunevad. Põhiliselt risoomidega paljunevaid. Pärast mullust talvejama, ma jagatud taimi tõenäoliselt pottides talvitama ei hakka. Saavad augustis maha, neil jääb siis veel aega talvele vastu minna. Kogusin seemneid, lihtsalt puhtast huvist, külvasin ära ka, eks see ole näha. Mõned veel õitsevad ja mõned veel kasvatavad seemneid.


E.`Korin`

Mõned ikka põdesid juba nagu nt rootsustu norulill ,Uvularia sessifolia ja tema sort `Variegata`, kes näeb välja veidi aneemiline ja habras. Pildil on liik.

Hea meel on selle üle et kortuusilehine kivirik `Wada`on priske tervise juures, peaksin `Maigrüni`ka ümber kolima, tema vaakus linnuka liivases alguses hinge, liiga kuiv oli. "Riiul" ülalt alla pildistades näeb minu pilgu jaoks veidi segane välja. Zuumib kõik kolm astangut kokku :) Mul oleks vaja mõnd poolvarju taime, mille lehed on umbes nagu kevadmagunatel praegu, aga kasv võiks madalam olla. :)


Kanada tsuuga on kindlalt võrgus, et saaks ometi pärast talvist kitse kahjustust uusi kasve ajada. Turbapeenras oli mais kastmisest kasu, sest suurelehelised kalmiad, mis jäid kõigist lehtedest ilma, sest need söödi ära, on nüüd uued lehed kasvatanud. Ma ei usu, et nad oleks ilma turgutamiseta ellu jäänud nagu ka Pinus densiflora `Golden Ghost`. Nädalavahetuse sadu on ka ainult kasuks, sain teha kiire rohimise ja veidi uut turvast ka lisada.

Tegin harilikul nutipõõsale mais ruumi ja istutasin ta külje alt astilbed ära, kohe rõõmsamaks läks see kasvamine, tema sai ka talvel sakutada ja näritud.



Lõpuks sai maha istutatud ka hariliku vahtra sort `Princeton Gold`. Kevadel kuldkollane, suvel salatiroheline, sügisel jälle kollane. Võib-olla peaks `Crimson King`i ka ära kolima? `Drummondii`d ei söödudki :) , helendab müürika tagaplaanil.

Sõnaga - see kastmine oli nii hädavajalik ja täna päike juba sirab ja tuul kuivatab, jõuaks nüüd tiiru peale teha ja plaanitud tööd ära teha enne kui savi jälle kivistub.
Ma pean endale ikka veel meelde tuletama, et see on aia neljas kevad :) aga nii tore, kui taimed kasvavad nii suureks, et saad neid mureta ümber tõsta sinna, kuhu nad sobivad.