kolmapäev, 11. mai 2016

mai esimene pool, kahe sooja vahel

Selleks ma küll valmis polnud. Mai esimesel nädalal käisin pärast tööpäevi aias imestamas, kuidas iga päevaga järjest enam kasvu visati, õitest rääkimata. Tiibpojeng alles tuli maa seest,  keerutas lehti ja siis juba õienuppe ja siis ma juba pelgasin, et enne kui mu maipuhkus hakkab, jõuab aed suve tegema hakata.
Tegelikult kulus ikka oma 7 päeva soojust, et lohuaed vedu võtaks, kõik, mis üle selle oli juba boonus. Kuutõverohud ajasid otsad välja, nüüd juba viskavad pikkust. Norulill puhkes õide. Kui see ilm nii edasi kestab, siis õitseb kõik tempo-di-polka.
 Aprillis oli pikalt istutusaega, aga kuna ma plaanisin ümberistutamisi, siis mõned tööd seisid külma taga ja kui soe saabus, muutusid olud kiiresti ja jälle panin taimed ootele.

Mille üle aga ma väga rõõmustasin - linnukas muutus üleöö nagu roheliseks toaks, taimedele tõmmati mõnus lehekatus peale ja seda oli juba hädasti vaja.

Küllap see soojalaine tegi kõigile head meelt, aga alates eelmisest nädalavahetusest hakkasin elu jagama hommikute ja õhtute vahel. Liikusin koos varjuga. Varahommikul on nt kivilas jahedam, lõunani saab linnukas olla ja sealt edasi lohuaias jne. hilisel pärastlõunal saab kasvuhoones toimetada ja põõsalaboris võib terve päeva varjus olla.  Põllul pidu pole, seal on kogu aeg päike. Siin valin soojema ilmaga tuulisemat kohta. Esimese puhkusepäevaga sain sulase päevituse kätte.

Võilillede esimene laine, oeh. Tänavu niidan kogujaga, vaatame, mis tulemus sellel on. Kogutud võililled?
Maa on õnneks veel üsna niiske, kuigi liivasemates kohtades on asi juba kriitiline ja kõike killustikuga ei multsi ka. Karukelladest puhkes õitsele palu-karukell ja Pulsatilla ambigua , kes õitses rikkalikult,  näitas väga kuivamise märke. Keegi on sealt ka käigu läbi ajanud?!
Köögiviljandus on mul mahajäänud moega. Tomateid oleksin pidanud nädala jagu varem külvama, aga eks see ole näha. Redis, salat, need on graafikus. Uba ... Arbuusitaimed on väga ilusad.

Mägisibulate külvist kerkinud tited on nii nummid nagu väikesed helerohelised nööbid ja oi, kui kiiresti nad kosuvad, minu paksukesed. See on üks lahedamaid ettevõtmisi, sest kuni nad kasvavad ja värve näitama hakkavad ... olen täiesti kindel, et see sõltub pinnasest ja päikesest, mis värve sealt tulema hakkab, kui kõik just liivmaägisibulad pole. Nagunii ajasid mesilased ja tuul kõik omavahel sassi.  Veel mõned püsikute külvid ja eile leidsin aiast kareda päikesesilma uue põlvkonna, nii Lorraine Sunshine, kui ka Summernight on end külvanud.
Põõsaste elu. Nutipõõsas magab, haleesia karoliina lehtib, lumepuu on väga kahtlase olekuga. Enelased on kõik ok, sest ühe osa jaapani enelastest lõikasin ekstreemselt maha, uuendamiseks. Värvuvad juba. Tõnise puukoolist ostetud väikesekasvuline tuhkurenelas hakkas muide õitsema ja üldse kõik sellest puukoolist toodud kraam on terve ilus ja kasvab. Kivilas õitseb Salix hylematica.
Terveservaline paju `Hakuro Nishiki`on endiselt poolest saadik vees ja endiselt priske tervise juures. Väga huvitav. Okaspuud, oh, need tegid ka oma kasvudega algust ja kõik korraga. Mõned kuused alles ootel. Tegin terve seeria `Dundanga`pungaringidest ja kõik pildid läksid nässu. Allpool on siis hoopis harilik kuusk `Hiiumaa`.


Mul on tänavu hea aasta, enamus epimeediumitest on hästi talvitunud ja suurem osa näitab õisi ka. Nii põnev! Sa võid ju lugeda ja pilte vaadata, aga ei tea ju kunagi, kas kasvukoht sai see õige jne.
"Vanad" liigid  ja sordid on ühe nädalaga saavutanud kasvukõrguse ja õitsevad esimesi päevi. Vaskpunane epimeedium `Orange Köning`. Laieneb hoogsalt, sobib pinnakatjaks niivõrd kui epimeediumid selleks sobida saavad. Kauni sooja tooniga ja pisiputk on talle oivaliselt taustaks, kuigi praegu domineerib veel pisiputk. Muide selle epimeediumi lehestik meeldib mulle ka väga, kuivades oludes oleks  ehk veidi tagasihoidlikum, aga siin on see sügiseni uuenev ja lopsakas. Kõigepealt õied, siis lehed. Mõistagi.

Lubasin juba eelmisel aastal, et kirjutan neist pikemalt, tänavu on selleks rohkem põhjust, sest õitsejaid on palju. Tõsi küll, täna ööseks lubati tublisti öökülma, ma loodan, et see kõrgele ei tõuse.

Tupsepimeedium, Epimedium zhushanense .(Cc 022403, tume vorm)
Siin olen ma veidi nigel pildistaja, huvitav, et igal aastal mais pean oma aparaadi võimalused ja oma oskused üle vaatama, sest mõni taim on lihtsalt väga, väga ilus. (Vihje tuntud laulule ;) ).
Tupsepimeediumil on reeglina teises toonis õied, aga siin on tegemist  Van Poucke aretustööga. (oh, ma pean vaatama, kuhu ma kirjutasin üles selle, mida täpsemalt tähendas lühend cc taimenime järel).
Valged õied säravad kaugele lehtede värvus muudkui mängib, varieerub ja õhtuvalguses, ah ...
Hea, et mul oli omal ajal oidu tekitada need astangud, nüüd on hea taimi vaadata, ühel tasapinnal ei pääseks nii mõnedki neist löögile. Nüüd on nad nagu väljanäitusel :)



Kütkestava epimeediumi sordid on veidi hilisemad, aga ka siin käib usin õite loomine. Suureõielist epimeediumi sorti `Nanum`sai eelmisel suvel jagatud ja teda jagus ikka üksjagu, kaks puhmast jätsin endale kasvama, sest seda sorti võiks palju olla, valge on ikka väga kaunis. Vana jagatud puhmas on veel kasvult väike, uuendatud puhmas aga paremas seisus, kasvukoht on niiskem ka ja mitte nii liivane. 

Korea epimeedium `Harold Epstein`. Puhas rõõm, sest eelmisel aastal hingitses ta mul potis ja lõpuks kui olin üsna lootuse kaotanud, istutasin taime ikkagi maha. Sooja nädalaga hakkas õisi looma ja täna oli neid juba varre võrra rohkem, lihtsalt uskumatu.

Mis selles kolmes õies nii erilist on? Ega muud polegi, kui korrutada see nt seitsmega, lihtsalt peab ühe hooaja veel ootama. Teine õievars juba kosub ja mis hiljem saab on ka juba väga huvitav.

Epimedium `Togen` oli varasem ja tema lehed on efektsed läbi suve. Kogemus alles väike, aga tundub rikkalik õitseja olevat. Selle epimeediumi lehemuster süveneb sügiseks. Kõrgus jääb sinna 20-25 cm kanti.Kasvab linnukas ja vajaks võib-olla teistsugust tausta, midagi heledamat, siis oleks rohkem nähtaval.

Eile õhtul käisid KSJ, Saara ja tema sõber Mehis mul abiks ja istutasime poolpidulikult kuuse `Rydal`. Saara ja Mehis keskendusid põhiliselt kastmisele ja ma pole ammu nii palju lustinud kui vaadates seda, kuidas KSJ laste vaidlusi lahendab. Kõik võililled ja kingad said kastetud. :) ja  õuekiik oma kohale toimetatud, ikka sinna, kus vaja.

Täna hommikul oli juba veidi jahedam ja vedelesin mõnuga tunnikese aiakiiges ja sirvisin kahte metsaaia raamatut, ühte eestikeelset ja teist inglisekeelset. Sarnased ent erinevad ka. Metsaaia teema on väga huvitav, ainult et selliseid raamatuid võiks ikka talvel välja anda, maikuus raamatute uurimine on mõnevõrra raskendatud.

muud tähelepanekud:
murelid õitsevad ja tamm ka, tammel on väikesed lehed ka juba küljes, annab lootust. Saared veel väga ei kiirusta. Vaher õitseb. Õunapuude veel mitte.
Sääski pole, olen kolme üksikut pinisejat kohanud. (Muide sääski pole juba teist kevadet). Mõnel taimel pole aega pikk vart kasvatada.

Nii nagu pildid mais uduseks muutuvad nii muutub ka blogimine aina vaevalisemaks. Maikuu













;) järgneb ...


5 kommentaari:

  1. Meil on sääski nagu putru, võin jagada :P Varred jäävad jah nii mõnelgi lühikeseks, olgugi, et algus oli väga hoogsa moega. Epimeediumid on muidugi klass omaette, saagu neid palju ja kiiresti :D

    VastaKustuta
  2. Mulle pole kunagi meeldinud liiga varased kuumalained, sest need segavad paljude taimede normaalset arengut. Mõõdukas soe on alati parem.
    Jah, kiireks läheb nii aial kui aednikul, aga päevik on ka oluline

    VastaKustuta
  3. Pole midagi paremat kui sellisel mõnusal soojal kevadel lehtivas aias omada piiramatus koguses vaba aega.:)

    VastaKustuta
  4. Nii toredad epimeediumid, minu kaks on talvel külma saanud ja vaevalt hinges

    VastaKustuta
  5. Seda tiibpojengi nägin laupäeval vihmases Kärdlas. Mõjus müstiliselt. Ja siis meenus, et Sul oli ju ka siin pidireas - kaunis!

    VastaKustuta