teisipäev, 19. aprill 2016

läheb värviliseks, aprilli keskpaiga ots

sammal-hanerohi, Arabis bryoides
Vihm ja soojus on kivilasse toonud tärkamise ja värvid. Üks väike pisiasi, mis aedniku elu veidi keerulisemaks teeb on nimetustega vassimine. Üks tore nõmmkann, mis minu andmebaasi läks kirja kui villane nõmmkann, Androsace lanuginosa, ei ole seda mitte.
Karukellad. Tellisin Saksamaalt 2014 karukellad sh Pulsatilla turczaninowii, nüüd on mul siis 2 määramata karukella. Teoreetiliselt võib tegemist olla kahtlase karukellaga (Pulsatilla ambigua).
Samas olen selle määramise käigus jälle tibake targemaks saanud.




Siin tema siis on: kahtlane karukell (Pulsatilla ambigua) ja pärast eelmise suve õitsemist on ta end edukalt juba külvanud ka.  Hariliku karukella seemikuid leiab kõrgemalt kivide vahelt. Kui mälete eelmise aasta postitust Pulsatilla lend :)
Maandumine ja külvumine oli edukas. Mulle tundub, et saladus on liivas, kivides ja pragudes, kui on koht haakumiseks, siis on koht ka tärkamiseks.

 
Üksjagu segadust on  Orostachystega, liiginimetus on küll õige, aga lisatud sordinime  viide asukohale on paras puder küll. Mägitähk ise on lihtsalt vastupandamatult ilus. Ümar ja geomeetriline, väike ja üllatavalt visa, ei mingit virelemist, kasvatab end jõudsalt suuremaks.
Orostachys spinosa

 Orostachys japonicus
 O. iwarenge mudrustus, see on ka oodatav tulemus,  aga mul on väike lootus kivipragude peale, seal võib veel elu olla. :) , eelmisel aastal oli.

Küllap saavad nad kõik ära määratud või mitte. Kevadine kalender on nüüd lõpuks ometi klappima hakanud, kõik tuleb omas järjekorras nagu igal aastal. Eelmisel aastal istutasin hullud mõõtmed saanud nimetu mägisibula, kas S. marmoreumi või S.tectorumi hübriid, mis tuli kasvuhoonest ja avaldasin kahtlust, ka s ta talve üle elab. Mõned lehed maha arvata ja südamik on elus.

Sorbus reducta, võsundpihlakas, kingitus. Täitsa vana kingitus, aga ikka teeb rõõmu :) Aitäh!


`Bedivere cristata`
Võrkmägisibulatel läheb edukalt, üks liigi kuhil sai kahjustada, aga mitte märkimisväärselt, sordid kipuvad esmapilgul sarnased olema, aga nüansid ilmnevadki põhiliselt aprilli lõpust mai-juunini. Pildil `Daniela`
Mihailovski püvilill, ostetud Savisaarelt 2013, ilmutab end igal kevadel, väärib imetlemist.

Alpilased on heas seisus ja eelmisel suvel jõudsid veidi laienedagi. Emajuur oleks vast tahtnud rohkem vett ja vähem päikest tänavu.

Sempervivum calcareum `Martin`  lahedad värvid, kehva pilt.

Loniciera crassifolia, talvitus hästi, oleks ilmselt veel suurem, aga varakevadel kaksasin paar oksakest paljundamiseks ja needki on elus, aga pottides ja hakkavad juba õiget nägu minema. Killustikku on vaja juurde osta. Selle kuslapuu üle on mul eriliselt hea meel, mulle kuslapuud meeldivad.

Emajuured

 Nulgudel oli ka esmakordselt pruune okkaid, aga õnneks mitte palju. Mul oli oidu teha üks kevadine kastmine enne kui vihma anti.
 ´Kiwi`
Kivirikud on suhteliselt uus taimeperekond mu jaoks. Arenguruumi on palju. Tänavune märts ja aprilli algus oli kivila jaoks kuivavõitu, võimalik, et ma pean mõned kivirikud kivide põhjakülgedele ümber panema, päike kuivatas mõnevõrra.




 Esimest talve minuartsia ja arguni tondipea `Fuji White`. Viimase puhul on lootustandvad rohelised võrsed. Tundmatu kivirik.


Edukalt on talvitunud padjandpaju Salix hylematica ja kaks igihaljast ibeerist. Ibeeriste puhul oli mul mure, et põlevad/kuivavad ära. Nendega on ka veel vähe kogemusi, jälle üks huvitav taimegrupp. Ümaralehine kivikress on taastumas, vastaklehine kivikress tekitas ühe õie, aga tema vajaks vist lubjasemat, ei sobi talle see kivila pinnas, kiratseb. Mägisibulate hulgas suuri kaotusi pole, minu jaoks on üllatav, et `Hart`nii punane on ja huvitavaid värvumisi on teiste uute sortide puhulgi. Eriti hea meel on mul selle üle, et `Elf`ja `Ticno`on hästi hakkama saanud. Näevad veel mõnevõrra rääbakad välja, aga ma pole neid ka veel puhastanud. Mõned sordid ajasin potti, mul on eelmisest suvest üks lubadus vaja ära täita.

Mõned värvumised on tõepoolest üllatavad, ma ei mäleta suvest selliseid toone.
`Neptun` Sametine, imetlen.
Mägisibulja kukeharja kevadine toon oli üllatavalt soe ja pastelne.

`Hart`Pilt ei ole tagurpidi, ülevalt alla on pildistatud. See punane oli juba märtsist punane nagu stopptuli kivila katusel.

Selle sedumi pean ta kohalt ära võtma, ta peaks kasvama horisontaalis, muidu läheb varsti kibedaks rohimiseks. Mida ma küll mõtlesin kui ma ta sinna istutasin, et ilus?
Minu vaieldamatu lemmik mägisibulate hulgas - nimetu-silt-tuulest -viidud-tuvastamisel, suhteliselt aeglaselt laienev, kevadest kevadeni puhas roheline, paistab kaugele ja on väga-väga ilus. Võiks arvata, et punased toonid on ilusad ja nad ongi, aga selline roheline tõuseb armsalt esile, kivilas on värv muidugi parem.


 Rohelisel noodil lõpetangi selleks korraks.

Salix serphyllifolium







15 kommentaari:

  1. See roheline mägisibul tundub S. montanum mõjutustega sort või liigi alamtüüp olla. Ma ei tea kas see võiks aidata?! :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul oleks Futut kaardistama vaja :)

      Kustuta
    2. Fotosid uurides jõudsin nimesildini Sempervivum montanum carpaticum. Kasutama peaks pigem S. montanum sp ?

      Kustuta
  2. Ilusat kribu on sul kogunenud :) Kui mina ka oma taimemajanduses sellist järge suudaks pidada aga mul on kõik üle pea kasvanud :P Otsisn eile ühte pilti ja imestasin täitsa siiralt, et kas kõik need kapsad ja tuustid tõesti on minu ja kas need kõik peaksid sel aastal jälle tulema :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. :) kivilas on lihtsam järge pidada, v a mägisibulad. Kõik taimed maa peal otsapidi. Suures aias käin küll kulmud kõrgel, et kas tõesti mina istutasin?

      Kustuta
  3. Millised värvid mägisibulatel. Võtab õhkama.

    VastaKustuta
  4. Mõnu-us, sul on ruumi. Igaühel oma kivivahe. Aga mägisibuljas kukehari pani mul juba sügisel saba maha. Ei teagi mis ei meeldinud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. veidral kombel tundub mulle, et kivila hakkab kitsaks jääma :) aga sinu alpiaianduse stiil on väga lahe, võib-olla kunagi katsetan, ma kaalun seda.

      Kustuta
  5. Niikaua kuni aiandus on eksisteerinud, on nimetustega olnud alati suur segadus. Aga minu meelest on praegu veel hullem see ühest sugukonnast teise või välja tõstmine, perekondade liitmine ja lahutamine. Tunne on selline, et tuleb alguse juurde tagasi pöörduda- punane varane, kollane hiline ja roheline nutsakas :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. sellel viimasel liigitusel oleks muidugi ohtralt kasutajaid :)

      Kustuta
  6. Oh kui mõnus Sul seal on, nii palju huvitavaid ja armsaid tegelasi. Kui Sul mõni karukella titt üle jääb siis palun lahkesti minu peale mõelda ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. lähipäevil õngitsen veel mõned pragudest potti, kui sa seda tavalist tahadki :)

      kahtlase karukella tite saab muidugi ka potti ajada, pärast ei saa teda enam kätte.

      Kustuta
  7. Tere! Kas kahtlase karukella tittesid ka sel aastal jagada?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pean üle vaatama, isekülve on, aga mõned võivad kahtlased olla ja seda mitte liigina.

      Kustuta
  8. Panen tited potti, kätte võib saada Tartu Botaanikaaia püsikute päeval.

    VastaKustuta