neljapäev, 28. aprill 2016

ja see teine hetk. ülelugemine

Üks päikseline päev vihmade vahele on oi, kui mõnus. Koju jõudes ei teadnud kohe, mis suunas püherdada. Päike soojendas.  Tuulutasin kasvuhoonet ja tegin fotokaga aiatiiru. Suurem osa veest oli maa sisse valgunud, aga mitte päris. Tegelikult annaks tiigi kaldale sooaeda või märgaeda vms luua küll, sest siin vedrutab suvel ka. Kui ma siia kolisin, siis oli siin ju tarnade jm jõgi ja vesi koguneb sel moel igal kevadel ja isegi pärast tiigi süvendamist on siin märjem koht. Tiigimuda sai tõstetud allikate peale, nii mulle tundub. Igatahes väga huvitav.Naabrimehel on väga huvitav teooria maaaluse järve kohta.
Punanupud on peaaegu vee all, aga seda olid nad eelmisel kevadel ka.  Kevadine nabaseemik hakkab kohe-kohe õitsema.
Kusagilt oli pudenenud või külvatud või tassitud vms moel tulnud kollane ülane (Anemone ranunculoides) ilutses rohu sees, aga õis peegeldas nii hästi päikest, et pilt läks untsu. Eelmisel kevadel tõime metsakraavist varsakabja ja ma istutasin ta sinna, kus kevadel kraav tekib.
Mul ei ole sademete mõõtmiseks mingeid anumaid ega riistapuid, aga lageda taeva alla jäänud pang oli veidi alla veerandi vett täis. Jättes kõrvale pange suuruse jms liitrid, seda oli silmaga nähtavalt palju. Savise pinnase puhul see vesi nii kiiresti ei kao ka. Nurisemiseks veel õnneks põhjust pole, lohuaias ei lirtsu, mitte väga igal juhul ja mul on mu väike maastik nii mitmekesine, et liivaküngastele ei tee see vesi midagi ja põllul ka sisse ei vaju. Lääneküljele kulub vesi marjaks ära, kui ehk lillepeenar välja arvata, aga ka see on kerge kallakuga. Ma oletan, et mu kasvuhoone ongi sellepärast nii soe, et siin on pinnas vesisem. Niiskus püsib mullas poole juunini.

Mõned kohad on veel kus saab savi peal liugu lasta, nt eelmise aasta kopateed jne. See mind ei morjenda, see saab korda. ! Muide, alles nüüd mulle turgatas, et see teine tiik, mis algab minu krundipiiri tagant on ilmselt linnuka algus, s.t. kui seda tiiki omal ajal tehti, siis tõsteti pinnas sinna, kus ta praegu on? Oleks ju täitsa loogiline. Hmh, väga huvitav.
Kaks väikest veekogu nii lähestikku muudavad looduslikud elupaigad mitmekesiseks, osa sellest mitmekesisusest rõõmustab, teise osa saadaks metsa tagasi, nt kõik need närilised.
Eile õhtul kui ma õunapuu alla taimetittedele uut meetrit tekitasin, kuulsin plaginat ja kured mõõtsid elektriposte. Ma loodan, et nad teevad oma pesa veidi kaugemale,  aga neid vaadata oli sellegipoolest nii huvitav. Lindude rohkus on siin tõepoolest märkimisväärne ja konnasid on ka igasuguseid, üks näiteks elab kivilas ja loivab oksapuude alla peitu. Vahel ma tunnen ennnast nagu Sammalhabe.
Tõstame siis pilgu kõrgemale ometigi :) Üldvaade veel nii väga ei muutugi, taimevalik teiseneb. Sibulillede arv tõuseb tasapisi, nende otsad on ju nähtaval. Harilik kribulill tuleb uhkesti nii lohuaias kui ka müürikal.
Eilne päikseline õhtupoolik oli täis rõõmsaid hetki. Epimeediumitest olen juba kirjutanud ja tunnistan, et ma olin mõnevõrra rahutu plygonatumite pärast, otsi polnud näha. Jaapani metsmagun hakkab varsti õitsema, aga nemad ikka veel ei midagi. Eile olid siis esimesed täägid väljas ja mõni sort oli mõne tulija võrra rikkam juba. Norulill tuleb kenasti ja hookeri kuutõverohi on ka elus. Nii palju kukumunakesi, eile leidsin, et ainuroog on elus ja otsakesed väljas. Lohuaia serv ajab mind turri, sest seal on tõeline pudru, kriibib silma. Hulk sabadikke ja penstemonid ja hästi talvitus ka villase nõianõgese sort, `Big Ears` mis sai eelmisel aastal ostetud ja seda ma tahaks, et oleks palju. Liik on ju tore, aga see kriiskav roosa õis ja õitsemisaegne välja venimine mulle ei meeldi. Üks penstemonidest näeb küll väga räsitud välja, ma tegin talle veidi äärmusliku tagasilõikuse.

 Jaapani metsmagun, Hylomecon japonicum. Seda taime ma soovitaks, tuleb jõuliselt ja paljuneb kenasti, aga kedagi välja ei söö. Õitseb rikkalikult ja puhtalt ja suve teises pooles kaovad lehed tasapisi ära. Täispäikesesse ma teda ei istutaks, aga poolvarjus on küll väga ilus püsinud. Kes kollast oma aias ei armasta ... need on selle võrra vaesemad. Andvat ka isekülvi, ma kavatsen osa linnukasse kolida. Siiani on ta väga hästi lohuaia liivakat savi talunud ja raskel ajal mu aeda kaunistanud, üks mu lemmikutest. Huvitav, kas tal sorte ka on? hah, ma räägin vist igal kevadel sama juttu :)

Siin ma tegin nädal või poolteist tagasi mõned muudatused, harvendasin siidpöörist, kolisin ära veigelad ja vähendan kindlasti astilbesid, vanaks hakkavad jääma ja neid on palju. Martagonid kolisin   igasuguseid reegleid eirates  eelmisel suvel, need juba rohetavad. Martagonitited saunaväljal on nüüd 3 aastased ja neid peaks vist hakkama laiali panema?

Mul on hetkel lugemislaual raamat samblaaiast "The Magical world of moss gardening" ja samblal on praegu head ajad. nt turbapätside peal. Siit suudan ma tuvastada nt Funaria hygrometrica, Hylocomium splendens jne. Raamatust lähemalt ablogis.


Soldanell õitseb. Ühe taimekese evakueerisin, sest selle alt läks käik läbi ja ta sisuliselt siputas juuripidi õhus. Üks punt ei õitse, aga sõnaga - kõik kolm on hästi talvitunud, see on tore, mul oli hirm, et ma mõrvan nad kasvukohta valides ära. Elab kuusekese all, pinnas on siin vaikimisi hapu ja nii palju savikas, et ära ei kuiva. Fotokale oleks lisaobjektiivi vaja, siis saaks need pisikesed ka uhkelt jäädvustatud.

ja siis ma lähen üles kivila poole tagasivaatega
Kevadadoonis lõpetab õitsemist, aga puhmas oleks nagu veel õisi? Valisin talle omal ajal sellise koha, kus peaks lumi esimesena minema. Ei ole läinud.

Saunamäel on segadus, laugud ja männid ja isekülvid ja mingi sibulik, mis on (tõenäoliselt) silla. See oli muidugi teada, et kui kevadel kamaluga sibulikke tuua, siis hakkab peale, mida kõik aasta pärast näha ei saa. Tublid neljajalgsed paljundajad.

Magnoolia, tulbipuu, karoliina haleesia ja vürtspõõsas - kõigil elu sees. Lumepuu oli väga talvise moega, aga tal on ka aega veel maailm, tema sellise ilmajama peale pungi punnitama ei hakka.
Linnuka sõnajalad näevad paremad välja kui ma lootsin, ameerika püümari on ok,






Piibetäht on kõige suurem üllatus, ongi nii roheline või ? Pärast talve? Ikka veel?

ja appi, kuhu ma oma karusõrad panin? Miks sellised asjad sügisel nii enesestmõistetavad on ja kevadel ... mitte nii väga.
Kortuusilehine kivirik on leheotsad välja ajanud, lisan hiljem pildi. Kui Tartu Botaanikaaias hakkas tiibpojeng õitsema, siis mul alles keerab külge :) 

Kivilas nokitsesin ka ja mõtlesin sellele, et vaja see sibulajõgi ette võtta ja killustikku oleks vaja ja mõned suuremad astmekivid panna, et oleks mingi aiamatav rada ka kivila I osas. Liivsibula peaks istutama horisontaali, muidu veereb igale poole.
`Shampoo`oleks vaja samblast puhtaks teha ja thunbergi kukerpuudega on ka üks teine plaan.




Saxifragasid on mul ikka liiga vähe :(

Mägikanne lisandub: kollane mägikann Vitaliana primulifolia


Siis ma kaevasin veidi ja taevas lendas kurgi...

aprillikuu lõpp peaaegu.

14 kommentaari:

  1. Saxifragasid on vist alati vähe :) ja tegelikult on täitsa põnev kui erinevalt hakkavad tegelased õitsema kuigi meie vahemaad pole ju teab mis. Minu kevadadoonis on alles täiesti nupus näiteks. Ilus on sul seal nagu ikka ja alati. Täna just mõtlesin, et miks sa küll sedasi meie tavatrajektoorist kõrval pead oma Peedimäega olema :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. vastupidi, ma olen täitsa trajektoori peal, teie kipute nagu kõrvale jääma ;)

      Kustuta
  2. Minu piibetäht oli talv otsa nii roheline, ma ka imestasin :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. eks neid igihaljaid ole ju rohkemgi, aga tavaliselt väsivad aprilliks ära ja näevad räsitud välja, aga see tegelane oleks nagu äsja maast välja kasvanud :)

      Kustuta
  3. Need kevadised avastusretked on kuidagi eriliselt erutavad :)
    Meil on lõpetanud amuuri adoonis, kevadadoonis lõpetab ja siberlasel on veel aega.
    Puittaimedega ei saanudki sel talvel midagi pahasti minna, eriti nende õrnematega, tore, et kõik end hästi tunnevad.
    Nabaväädik? Nabaseemnik ehk
    Rahmeldajal on õigus, Peedimäge tuleks veidi õigema tee äärde nihutada. Ikka,ikka lõuna poole

    VastaKustuta
    Vastused
    1. seemik neh :D kuigi väädik on vist iseloomulikum või nii :)
      Mulle täitsa sobiks kui suur tee ära kolitaks, läheks kohe vaiksemaks

      Kustuta
  4. Kmmm, sõnajalad on kuidagi luksuslikumad sildid saanud! :-P
    Uudised on põnevad aga ma pean tunnistama, et kaks kolmandikku Sinu taimedest on mulle täiesti tundmata. Huvid ja maitsed võivad mingist otsast nii erinevad olla, kui teises on nad puhta samad! :-)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. sõnajald ja epimeediumid said jah uued ja luksuslikud sildid, ma loodan, et varsti need upuvad rohelusse ära. Kivila jaoks on need sildid liiga suured.

      See huvide punkt aina nihkub, kuni lõpuks koorub välja see põhiline. Mulle pakuvad suurt huvi nn metsaaia taimed, poolvarju ja varju armastajad, siin on valik nii suur ja põnev. Mul on krundiga nii vedanud, ma saan väga erinevaid kasvukohti kasutada, ainult pargi rajamise maast on puudus, seda tahaks kunagi teha.

      Kustuta
  5. Saxifragasid ei ole kunagi liiga palju.:) Piibetäht peaks olema igihaljas taim.
    Aga tiigi niiske savine kallas pani mõtlema hoopis raudosjale, mida seal kasvatada saaksid. Pirita metsas kasvab seda lausa lagendikuna. Sealt saaks istiku. Taim ise näeb väga sürrelistlik välja. Googelda Equisetum hyemale, olen oma aias katsetanud, aga mul ei ole nii märga kohta, kustus ära. Plaanin ka anumas proovida. Väga erilise välimusega tumeroheline osjaline.
    Sul on aia asukohaga tohutult vedanud, kui palju pinnavorme!:) Nagu loodud maastik ühe põneva iluaia jaoks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah, on vedanud tõepoolest. Muide see raudosi vohab mu lõunapiiri peal ja kipub vägisi üle kraavi tulema, nii et kui keegi peaks taimi tahtma - neid on nagu putriu :D

      Tiigikaldaga väga probleemi pole, ma pole jõudnud sellega veel nii põhjalikult tegeleda. Raudosi läheks mul ilmselt seal käest ära kui ma ta lahti laseks.

      Kustuta
    2. oh ja see võib hoopis konnaosi olla, ma pole süvenenud

      Kustuta
  6. Anonüümne29 aprill, 2016

    Google, see maailma kõikse targem, ütleb, et raudosi tahab kuivemat ja liivasemat pinda ja paljuneb kohe hullusti! maurus

    VastaKustuta
  7. See silla peaks ikka kirgaslill olema...
    Nii mõnus, et on nii palju erineva iseloomuga kasvukohti. Mõtle, kui paljud iludused Sulle sinna sobivad. :)

    VastaKustuta