esmaspäev, 11. aprill 2016

et mis ma üleeile tegin, aprilli 2.nädal

Nädalavahetus. Kaevetööd linnukas lähevad visalt - juurikate vahele imbunud naati tuleb vähendada nii palju kui võimalik. Üks väike meeter on veel puhastada seda kohta, millelt suvel labidas tagasi põrkab, praegu veel saab kaevata. Ümber paigutatud said kirss-kontpuu (2012) ja toompihlakas. Kirss-kontpuu sain õige väikese vitsakesena ja tasapisi on end pikemaks kasvatanud, koht polnud kõige parem, nüüd sai ümber paigutet. (Kirss-kontpuu kohta loe Tapio Varese kirjatükki siit. )
Pean talle tuhka viskama. Minu lemmik kirss-kontpuu kasvab Tartu Botaanikaaias ja küsimus ei ole niivõrd tema õitsemises, kui viljades ja sügisvärvuses. Õied rõõmustavad mesilasi :) Tean, et võib olla meil siin külmaõrn.
Toompihlakas on pigem toominga asendamiseks. Ikka mu kaval plaan :) Terve päeva rahmeldada ei jõua, s.t. töid tuleb teha vaheldumisi, muidu varakevadine vorm viskab viimase vedru välja, nii ma pühendusingi siltidele ja epimeediumitele. Esimene ülevaade on väga hea, kõik ilmutasid kasvumärke, s.t. esmavaatlusel pole midagi välja läinud, mis maas, see edeneb.
Sel talvel selgus ka, miks mu söödavad kuslapuud ja roomavad hortensiad ei edene - neid lihtsalt süüakse! Kitsed-jänesed. Hortensiale läheb nüüd küll võre peale ja ümber, kui see taim muidugi toibub.
Söödavad kuslapuud tuleb ümber istutada ja võrgutada.
Linnukas on vaateliselt veel kole, kiva oleks vaja juurde panna, et saaks kuhugile astuda jne Lumeroose olen ka paksult istutanud, mõne aasta pärast on siin ...

Roosad sinililled kolisin kokku mõne erandiga.   Milda valge hakkab ka õitsema :)  Sarapuu all on ülased ärganud, need, mis metsast ja võsast.



Pühapäeva hommikupooliku veetsin kivilas. Välja läks pisikesest `Alchemist`, suurematest `Amanda`, põdema jäid `Neon` ja paar nimetust reanimeerisin, sest juured olid veel ok, vaatame. Nõmmkannid teevad rõõmu ja aru ma ei saa, mis oli mu mõtetes, kui ma valge pisikelluka kivilasse istutasin, too läks õkva sõgedaks ja asus kohe uusi maid vallutama, pidin piirama ja varsti istutan ümber. Harilik kevadik läks ümber istutamisele, sest tekkis tõsine kahtlus, et tema alt läheb käik läbi. Liblikad ja mesilased olid veidi segaduses, et kuhu kadus, aga leidsid varsti üles. (Ei ma ei lõiganud õisi maha). Selgus ka saladuslik isekülv, mida ma ei suutnud möödunud suvel ära määrata, tegemist oli mägisibula isekülviga, aga rosetiosa oli hävinenud, juur terve. Juure järgi määrasingi. Hea teada järgmisel korral. Toppisin küll tagasi, aga ega ma väga ei usu, et sealt midagi tuleb. Karukellad, mis sai tellitud eelmisel aastal on tänavu end kõik juba ilmutanud, aga paraku pole nad need, mis tellitud. Nojah, seda ma teadsin juba eelmisel aastal ja nad ei saanud aastaga ju õigeks muutuda või umbes nii. :)
Muud kellukad ja pajud edenevad kenasti, ümaralehine kivikress taastub juba ja veel määramata kevadik  on teinud isekülvi.

 Eks see aia pildistamine käib nii nagu aega ja valgust on ja vahel ma läänekülge ei jõua, sest lõunast alates on siin lauspäikese aeg.
"Prosta kapsa" teemadel - murtudsüda. Mul on päris hea meel, et läänekas on üks koht, kuhu sai istutatud nn vanad talulilled - pojengid, murtudsüdamed, päevaliiliad jm nassvärki. Siin ei ole just kõige soojem koht, liiga avatud . Laugud said külmalaksu kätte, nüüd siis trügivad järgmised. Eismesel kevadel sai `Valentine`külma, aga tuli hiljem uuesti ja isegi õitses veidi.  Tänavu? Saame näha. Kolmkõla.

Lamprocapnos spectabilis, sün Dicentra specatabilis, harilik murtudsüda võililledega. Nood külvavad end otse puhmikusse, vaja kiiremas korras välja õngitseda.


Teiseks Dicentra spectabilis `Valentine` (2014)

Dicentra spectabilis `Alba`(2014)

 Otsakestest veel. Jefersonia dubia on juba nädalapäevad väljas ja jaapani metsmagun ja võhad ja kevadmagunad. Kasvuhoones tärkasid potiga talvitunud rootsutud norulilled, sort `Variegata`. Selle üle on mul eriti hea meel, sest nad saabusid hilissügisel paljasjuursetena ja mul oli kerge kahtlus, kuis talvituvad.

Mõni saab pildile hämaras. Lubage esitleda - ööööööadoonis e kevadadoonis öös.


Mul on kevadstress, mis läheb kohe üle, kui koju jõuan :)

võilled kasvavad kohutavad kiirusega.





5 kommentaari:

  1. Tegus, ilus ja huvitav aeg on praegu.
    Meie varjuaia taimed ärkavad pisut hiljem, päikeseta sulab turbapinnas aeglasemalt, aga seal tundub kõik elus olevat.
    Kas Sul seda kirjut norulille jagamiseks ka jääb?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. kui saab, siis jaoks panen 1 kõrvale :)

      Kustuta
  2. Mul on muidu stress ja aiastress kah - aeg kaob lihtsalt käest ja midagi tehtud ei saa. Eriti tegemata/ootel aiatööd tekitavad meelehärmi. Kevad on minu jaoks liiga kiire aastaaeg!

    VastaKustuta
  3. Mul on sel aastal hoopis imelik stress, õues olla tahaks, aias midagi teha ei taha, veider.

    VastaKustuta
  4. mul stressi ei ole aga endiselt vidur selg võib varsti tekitada küll :( tahaks vudida aga samm on teost aeglasem ja nii kaob aeg käest. Niigi läheb suur osa ajast imetlemise, nuusutamise, otsimise ja leidmise tähe all :D

    VastaKustuta