teisipäev, 5. aprill 2016

aprilli esimene

Kuidagi teisiti tuleb see tänavune kevad, kõhklustega nagu aednik ei usuks oma õnne või :) umbes nii.
Sibullilledega on nii, et tasapisi hakkab neid juurde siginema ja läänekas ilmselt ei ela vesirotte või nad ei söö krookuse sibulaid. Ema andis mulle mõni aasta tagasi peotäie krookusi  ütles, et need lihtsalt peavad olema. Nii nad mul siis kasvavadki ja tänavu on neid rohkemgi kui eelmisel aastal, aga ikkagi vähe. Varakevad on ju nii suur, krookused niii väikesed, et kipuvad peenranurka ära kaduma.
 Nimesid ei tea, las nad olla siis lihtsalt krookused.

Pühapäeva hommikul kablutas reibas jääpõrutaja aias ringi ja temap see oli, kes ilma suurema kärata tiigi jää ära sulatas.  Reedel olid ääred lahti, pühapäevaks puhas. Kahjuks peab nentima, et vetikad on tiigis oivaliselt talvitunud, vaja reha välja otsida.

Märtsi lõpus tundus täitsa tore, et polegi teab mis tuuline, reedel hakkas puhuma ja puhus laupäeval ja pühapäeval üsna vastikult. Laupäeval vaatasin aias kõhklevalt ringi, et kas kammida* või mitte. Pelgasin seda, et kui liiga vara plats puhtaks teha, siis need, kes soojenesid lehtede all võivad külmaga pihta saada.
Siiski, siiski tegin otsa lahti. Lohuaias rohkem, linnukas vähem, läänekülg on puhas ja samblane.
Linnukast leidsin lumeroosi õie ja ohtralt nuppusid ja lumeroosid on ka lohuaias kohe-kohe õitsema minemas nagu ka pisiputk.
See kevadine soga võiks minna komposti, aga kuna see sisaldab ohtralt tammelehti, siis võiks see kõdunemine seal aastaid ja aastaid võtta. Lõkke tegemine ei tulnud kõne alla, tuul oli selleks liiga vali. Keegi oli ilmselt kusagil kaugemal proovinud, sest mitu tuletõrjeautot kimas sireenide saatel lääne suunas.

Õhtuks kolisin linnuka lõunakülge, sest sinna tuul ei pääsenud ja nahistasin veidi lehtedes ja võtsin ette kallaku, kus sai kaevata ja kuhu on mul plaanis kolida mõned hellikud põõsad ja üldse toomingad tuleb välja vahetada. Nad alustavad küll vara, aga lõpetavad ka vara ja siis veel need elukad, kes neid üle aasta armastavad. Leppadega on iu sama lugu, aga nende lehed on väärt kraam. See töö pole ühe kevade lugu, aga alustama peab. Ma naudin seda, kuidas aia osad hakkavad järjest ilmet võtma ja korda saama. Ma olen tublisti edenenud kui ennast iseendaga mõõta.

Linnuka põhi on paeveerisega savi, mille pealmine kiht koosneb saviliivast, millele on ladestunud kerge huumusekiht lehtpuude varisest. Mõnes kohas on savi välja uhtunud, teises kohas on liivakiht paksem ja seal kasvabki läbisegi toomingas, naat ja maamõõl ja lepapesad. Naadist lahti saamiseks tuleb tublisti tööd teha ja kõrvalt tuleb rõõmsat isekülvi nagunii, eks see ole näha, mis saab. Väga võimalik, et kratsin sinna puude aluskihi tagasi. (lehed, oksapuru jms). Sääl, kus pinnas on ära uhutud, kasutan kivi, et luua astang, istutada taimed, et pinnas püsiks. Ootan sooja õhtut, et külmad kohad üles leida.

Laukudest. Viimastel päevadel on hakanud ilmuma ninakesed ja otsakesed, nt kirju püvilillel ja kivilas
Fritillaria michailovskyi udupeen ilmumine. Vanad olijad-laugud tulevad rahulikult ka kõige külmemast savist lohuaia otsas. See hull kogus, mis sai sügisel maha pandud ... sai ilmselt liiga kõrgele tipitud, sest miks muidu vanadele olijatele selline kõikumine ei mõjunud, aga uued hakkasid juba jaanuaris kasvama.
Hiidlauk on ka otsa välja ajanud, jälle vales kohas :(



Mis eriti suur rõõm, Meconopsise 2015.a. külvist tulnud taimetited istutasin saunaväljale kõrvikpriimulate manu ja nemad on küll rõõmsad ja karvased, nende taevasinist õitsemist tahaks väga näha.
Kõrvikud, visad, väga visad. Ühte neist hoidsin aastakese kaks kivilas, enne kui aru sain, et tahavad midagi muud :) Ma lihtsalt ei orienteeru priimulates eriti, aga jällegi ema auks õitsevad :)

Muide, nurmenuku otsad on väljas, mul on üks loodusest pärit taim, mis võttis hiiglaslikud mõõtmed ja ma tahaks teda tänavu jagada, nurmenukkusid võiks palju olla, linnuka külje all ruumi on.

Ühest on saanud kolm või hakkasid need sibulikud, mis ma seemnekarbist leidsin, kasvama. Talvine lumekupp. Võrkiirised ajavad alles otsi välja, ikkagi avamaa tingimustes, pole neile soojemat pesa veel pakkuda. No ja nii kiire nüüd ka pole, isegi kui see lubatud +13 peakski tulema. Vihma kahjuks pole tulnud, aga hädasti oleks vaja.

Kivila. Leidsin uue augu ja sealt on mindud üles ja kergitatud "jõe" sibulikke, kõik, mis kannatada saanud on jäänud käigu kohale. Nii et ootan soojemat, et saaksin üles võtta, veel rohkem kive toppida ja siis tagasi istutada.
leia pildilt hiirekäik

Viimane külm tegi veidi kahju kevadikule, ma oletan, et see on külm ja loodan, et see pole käik.

Kui nüüd pisut vett tuleks, lööks kivila särama, osaliselt juba sirabki :) Esmase vaatluse järgi on kõige kehvemini talvitunud uued suure juurekavaga mägisibulad, mis me tõime põhjaosariikide tuurilt, kõik pisikesed on elus ja terved. Õnneks on välja läinud vaid üks suur, aga kahjuks ilusaima värviga `Amanda`, mida ma enne istutamist jagasin, ju oli kehva koht.

`Aqua`


Nädala tagasi oli kelts, pühapäeval istutasin katseks mõned maasikad, palgipeenras on praegu hea niiske.

Rõõm okaspuudest, ilma nendeta oleks vaade pehmelt öeldes pruunivõitu :)
Lõpetuseks mõned nadipildid ka.


ja sinililli, neid lihtsaid. Piltidelt ei tule välja, aga seda sinist on erinevat tooni ja saagu neid palju, roosad veel sätivad.



*kammimine -kevadkammimine - pärineb Mildalt :) vt Suvelillekese blogi

10 kommentaari:

  1. Sel suvel kisub lausa vastupandamatult Peedimäele. Et mida põnevat sa seal kõike teinud oled vahepeal jne.:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. :) meil vastastikune tõmme, aga ehh, asi alles alguses

      Kustuta
  2. novot, igal isemoodi :) minul õitsevad transilvanlased, harilikest need kõige harilikumad ei kõssagi veel :( aga kevadik vaata üle, mu arust need külma küll ei karda kui sul just mingi udupeen liik pole ja meie linavästrik tuli täna

    VastaKustuta
    Vastused
    1. mu transilvaanlased õitsevad ka, aga varjus on ja tagasihoidlikumalt. Kevadik pole udupeen, eks ma täna vaatan üle, mis jama on.

      aga muidu jah, see isemoodi on väärtus omaette, kogu aeg on huvitav, kas kodus või külas :)

      Kustuta
  3. Sinu aia arengut ja edengut on lust ja rõõm vaadata.
    Meil veel jääpõrutajat pole ja tiigid on jääs. Lund on ka veidike veel, aga sinililled õitsevad.
    Ja okaspuud muidugi on nii tühja kui täis aia tegijad. Ilusad ja uhked igal ajal.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah, sinililli pole kunagi liiga vähe :)
      Küllap tänane soe sulatab kõik üles. Ma nägin eile esimest konna :)

      Kustuta
  4. Elajad peenardes on meeleheitele ajav, tean seda hästi omadest kogemustest. Aga eks tulebki võitlust pidada. Olukorraga leppimine on ka muidugi variant, aga mitte minu variant.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ega ma nendega leppida ei saa, nirk võiks kivilas korra jahti pidada või kullilised, siis oleks abi :)

      Kustuta
  5. Aina ilusamaks sul seal läheb. Pean ka ikka läbi tulema, nüüd nagu põhjust ka raamatu järgi tulla. Ehk ünnestub kuu lõpus või mai algul, loodan vähemalt

    VastaKustuta
    Vastused
    1. alles läheb, oled teretulnud! :)

      Kustuta