esmaspäev, 28. märts 2016

talv välja, kevad sisse :) kevadpühad

Reedel vaatasin aias ringi ja mõtlesin, et kas lumi läheb laupäeval või pühapäeval? Tavaliselt on kevadpühadega ikka nii, et vähemalt üks kolmest päevast on ilusa ilmaga, sedapuhku ei nuriseks ma ühegi päeva üle. Varjulistest nurkadest sulas ära pühapäeva õhtuks. Nüüd on aed lumevaba ja see on puhas rõõm. Talv on otsas ja meil on uus kevad. Tammdidamm.
Kellakeeramine annab töölkäivale aednikule õhtul ühe lisatunni. Jess! Rattahooaeg on avatud, eile sõitsin linna läbi külma ja soojalainete, tunne nagu õue lastud vasikal. :)

Mõtlesin, et panen pildid, kuidas lumi iga päevaga kahaneb, aga mis sest mullusest lumest ikka. Kaamera on kaardita ja nii olen telefoniga pildistanud, aga see kvaliteet ei kõlba ikka kuhugile.


Jää sinas päikese käes ja tamme vari tegi mustreid


Siin-seal on veel lehekihid peenardel, neid ma veel ei näpi, vara veel. Lääneküljes on laugud pikad ja külmaga tublisti pihta saanud, müürikal on pilt veidi parem. Tundmatutest laukudest, mis massiliselt maha sai pandud saab järledada seda, et hiiglauke nende hulgas pole ja sellega olen rahul.


Kivilat vaadates võiks vihma tahta küll :) Lubatakse ka  nii seda kui teist ja lörtsi.

Lohuaia nõlvaku puhul eeldasin, et siin püsib lumi kauem, aga läks seegi. Esmaste vaatluste kohaselt on kõik ok ja eriti ilusad on lume alt välja sulanud soldanellid. Ainuke häda, et otse nende alt on käik läbi aetud ja maa oli nii palju külmunud, et ma seda kinni vajutada ei saanud. Pole viga, nende juurestik väga suur pole, jõuan nad veel ära päästa. See on lihtsalt niii lahe taim, tal on imearmsad ümarad lehed ja üldse on üks nummi tegelane.

Õunapuude all on pantrilillede otsad väljas, uskumatult visad hinged :) Häid uudiseid on rohkem vaatamata palja maa peale saabunud külmadest hilissügisel.

Transilvaania sinilill õitseb, linnukasse istutatud harilikud sinililled veel ei kõssa, avastasin ühe teise koha pealt nende üliväikesed külvid :) tore, tore! Linnuka lõunakülg on nii soe nagu kasvuhoones, siin on pinnas täiesti sulanud ja põhimõtteliselt saaks nii istutada kui ka kaevata. Liivane ka ju.

Linnuka varjukülg sulas ka lumest puhtaks. Sõnajalad on mul veel põhiliselt lehtede all, nendega pole ka kiiret. Esmavaatlusel on kõik epimeediumid ka naksis. Alpikannid on kahes kohas, linnukas oli neil seis parem kui saunaväljal. Pildil on juba õhtune päike, päevane siia väga ei ulata.

Kevadpühade traditsiooniks on lõket teha ja talvepraht tulle ajada, selle käigus lasta mõtetel tulla ja minna. Mis hää, jääb alles. Linnukas on minu jaoks uus ja huvitav õppimise koht, mida ma saan siia lisada ja mida ära võtta. Koht on hea, pinnas ... huvitav :)
Nii palju huvitavat peaks tänavu aias pinnale tulema ja nii mõnedki puud põõsad saavad kasvuhoo lõpuks sisse.  Kasvuhoones said ka ümberkorraldused tehtud ja laste talvituma toodud kanarbikud üle vaadatud.

Pühapäeva hommikul oli õhk linnulaulust paks ja hulk haneparvi lendas üle. Meie põldudel neil tänavu midagi näksida pole, peavad kaugemaid kimbutama minema. Lõokesed olid kohal, jääpurustajad polnud veel saabunud.Laupäeval nägin kiivitajat.
Terve päeva sai õues ilma talvevattideta toimetada, nii mõnus, õhtuks hakkas näonahk kiskuma ja tänaseks olen mõnusa jume näkku saanud. Tammdidamm... Nautida kahte järgmist sooja päeva ja siis on nagu on, ükskord püherdame soojas nagunii.


pühapäev, 20. märts 2016

Jah kevad :)

19.märtsi õhtupoolik
Küll on tore, et kevaded on nii erinevad, kogu aeg on huvitav v a ilmaprognoose lugedes, need on rutiinselt üheülbalised. Lavalauad nutavad nende järele, et oleks ikka kodumaist draamat ja thrillerit. Tuleb taevast tänada, et meil maa ei värise, mõelda, milline tuluallikas see oleks, iga nädal saaks välja anda uusi prognoose selle kohta kas võngub või väriseb või kõigepealt võngub ja siis raputatakse. (vihje - +14 kuni -17)

17.märtsil nägin hanesid üle õue lendamas ja nagu oleksin kiivitajat kuulnud, aga päris kindel ma pole ka.
Päris huvitav kevad on - osa aeda lumest puhas, osa lume all, kohati teeb isegi 10 cm ja siis u veidi lühemad laugud lumest väljas.
Lumikellukesed kasvavad hangest välja ja siis sajab neile mingi uus kiht peale ja siis tuleb kohe päike välja ja sulatab selle ära ning õhtuks on seis lumikellukeste kasuks või mitte, sest nad on veidi paljad.


Laupäeval, kui päike välja tuli ja läks ja tuli, nokitsesin kivilast sammalt välja, seda ikka tekib. Pildistasin veidi ja kui lumepilv saabus kolisin kasvuhoonesse.
Kasvuhoones on mõnusalt soe ja mõned külvid on veel tärganud, see teeb mulle rõõmu, aga nii ma seda küll ei plaaninud. Campanula incurva seeme nt oli suhteliselt vana, aga keegi oli tärganud. Ma oleksin selle ääre pealt maha maganud, sest õues ma reeglina prille ei kasuta. Kivilas vahel, kui pintsettida vaja. Ka on mul sel aastal teine süsteem, pottidele on kirjutatud numbrid ja nimekiri on kaustikus. Nii et kui midagi tärkab, siis torman nimekirja uurima, et kesse tuli :)Keegi tuli veel, aga mulle ei tule nimi meelde :)
Nüüd on hilja neid potte ka õue toimetada. Tomatid ja füüsalid oleks nüüd aeg ära külvata.

Märtsipäike on muutunud intensiivsemaks ja soojendab nina kuni loojanguni. Mõtisklesin siin varju ja valguse ja kevade ja sulamise üle, et kui erinevalt aia osad ärkavad. Kui mul oleks ainult turbane varjuaaed, siis tuleks tõepoolest poole aprillini oodata. Linnukas nt ei kavatsegi sulama hakata. Kõik need uinuvad epimeediumid ... Müürikas hakkas täna sulama. Kivila on väljas ja Draba on madalstardis. Tiigi kasvuhoone poolses küljes on maa sulanud s.t. pole enne viimast lund ära külmunudki, veider on seal kõndida nagu vedrutaks lume all.

Hamamelis x intermedia `Diane` hakkas salaja õitsema. Ma käisin teda peaaegu iga päev kontrollimas, et kas nüüd ...? aga nüüd? Võrgugi panin ümber, et kitsed-jänesed ära ei sööks. Täna avastasin, et õitseb ja nagu oleks külm õied ära kaksanud ? Õitseb veel või on kogu lugu? Eks ma homme lähen jälle vaatama, kevad ju, on mida vaadata kasvõi iga päev.

Võib-olla panen mõned pildid veel. Homme.

P S Homme. (21.03.) Lumesadu. Viimasel ajal käibki nii, et tuleb kiht lund trügijatele kaitseks ja siis miinus sinna otsa ja siis hakkab jälle sulama. No saab alles vett olema, tiik on triiki jääd täis. Põhiline, et kasvuhoonest bassein ei saaks :) Tegelikult oli eelmisel aastal kasvuhoones pinnas pikalt niiske ja polnud vaja pikalt kasta. 





Tagatalust saadud kaktuste tited :)










trügimine :)

esmaspäev, 14. märts 2016

nüüd juba märtsitan mina ka

Laupäeval istusin kasvuhoone ees aiatoolil ja vaatasin, kuidas lumi silmnähtavalt sulab. Võtsin päikest, oi mõnus, mõnus. Kiiret ju veel pole. Kui KSJ kohale jõudis, harvendasin juba linnuka taga võsakest ja KSJ küsis, et kas ma rohin metsa :) See on mingi selline lepapudi, mis ajab end tuhande võsuna maa seest välja. Ma tahaks seda nurka ka korda teha, siin on soe ja hea koht, saaks õrnakesi kasvatada. Nii tore.
Aias on veel korralik lumekate, paksu koorikuga. Seda suurem oli mu üllatus, kui avastasin, et lumikellukesed tulevad kasvõi läbi halli kivi :) ok, lumekooriku ikka. See jõud on ikka võimas.
 Kivila sulaski välja, uurisin, kuidas neil läheb.

Mõne kivi ümbruses on liiv veidi vajunud ja seda peab kevadel tagasi lükkama, s.t. esimesel võimalusel kui kivi kõrval on nt mägisibulad, aga ei midagi hullu. Rosettide järgi on ka väga vara järeldusi teha, sest kogu see jama pole veel möödas. Saabki võrrelda, mis on kivila jaoks parem -kas jäätumine või lume all haudumine, sõltub muidugi kestvusest.




Mägisibul `Elisabeth`oli küll väga heas vormis. S. calcareum oli hädisem, samas sort `Martin`väga terve ning ilus. Pean Tistouga nõu pidama `Oreade`suhtes, kas ma hakkan teda jagama või mitte.

Palu-näsiniin `Variegata`kaotas talve jooksul mõned lehed, aga samas on suhteliselt kenasti kasvama läinud.
Draba valgeõieline vorm võiks juba homme õitsema minna, kui keegi talle ainult sooja annaks :) Temalt on mul üks isekülv ka, sügisel vähemalt oli.

Mul on kaks rosulaariat, mis tuleb ära määrata, sest tegu on erinevate liikidega, aga see on eraldi teema ja õnneks on eelmisest hooajast mõlema taime õitsemise pildid ka olemas. Tegelen sellega hiljem.


Pühapäeval kaevasin kasvuhoone ühte külge võrgu, võeh, see oli räige töö ja jäi veel lõpetada. Tegin ühe hädapookimise, sest pookematerjal ei kannatanud enam oodata, sellest kunagi hiljem. Avastasin, et jaanuaris kasvuhoonesse viidud külvid on minu rõõmuks ja õõvastuseks juba idanenud ja nüüd on mul kaks potitäit mägisibulate lapsi nagu muru... vai- kui põnev :)
Kasvuhoones läheb lihtsalt nii soojaks, et mul on mõistlik ülejäänud külvid õue tagasi tõsta, pole ju nii palju aknalauda, et nendega mässata.
Kui võrguprojekt valmis, läheb redise jm külvamiseks. Ma olen siiani tagasihoidlik olnud ja tundub, et külvamine on see kõige lihtsam, hullem lugu algab, kui see värk kõik kasvama läheb ja vaja pikeerida ja muidu sussutada. Muidu on kasvuhoone oivaline, väljas lumi, sees sibavad igasugused ämmelgad ja muud, nahistad siin omaette ja on mõnus. (ei, see kasvuhoone pole köetav).
Toas potistasin ühe pojengijuurika, millel olid eeskujulikud kasvupungad ja normaalne hinnaklass :) Mõned taimedega toimetamised on veel ees ja see on  niii ... elus olemine. tammdididamm.






kolmapäev, 9. märts 2016

märtsitab

pool väljas, pool sees :)
Vaatasin täna kivila üle. Sulab välja juba. Purpur-mauklehe mudru all paistsid rohelised hakatised. Ei ole umbrohi ja isekülv ka pole, rohelised kasvukesed mulluse varre küljes. Panin mudru hoolikalt oma kohale tagasi.

Nõmmkann on ilusas seisus, rosulaariad kobedakesed, mägisibulad veel nii ja naa. Orostahysed on eriti nummid, mul on mõned udupeenelt pisikesed liigid.

(tammdidamm)

Nii põnev on.

Toas laperdas kaks päevapaabusilma, tõstsin ühe vaiba pealt ära, et me  talle kogemata peale ei astuks.
Aias on lumi on veel hea, katab kõik hullukesed, kes vahepeal välja trügisid, aga ikkagi  tüütu.
Külas on kraaviperved ja kasealused lumest priid. Vesi koguneb. Kui tuulist kevadet ei tule, siis hakkab tiik üle ajama.

ja mis siis

ja kui see plöga ära kaob, saab rattahooaega alustada


esmaspäev, 7. märts 2016

märtsi esimene nädalavahetus

Viimased paar nädalat on töö- ja õpi- ja muidu-elu tempokaks muutunud. Laupäeval toimus botaanikaaia tagatoas järjekorras kolmas mini-taimekonverents, millest osasaamise tingimuseks on ise ka üks ettekanne teha. Valisin oma teemaks varju poolmeetri ja sisuks norulilled, vahakübarad ja kuutõverohud.
Selline seminari vorm on hea, õppisin üht-teist juurde ja süsteemsem lähenemine taimemaailmale on inspireeriv. Teisi on huvitav kuulata ja orhideede näitus oli boonuseks.

Tegin näitusest telefoniga mõned pildid, aga kuna kvaliteet jätab väga soovida, siis ette polegi nagu midagi näidata.

Pühapäev oli kuldne. See tunne, et lõpuks on aega iseenda jaoks, ühtegi tähtajalist kohustust painamas pole, päris mõnus.
Lõunast tuli päike välja ja siis ma asjatasin õues, nikerdasin oma palgi kallal ja vaatasin kasvuhoone üle - siin saaks vabalt kaevata ja ma kaalun tõsiselt, kas see mutivõrk ikka paika panna. Mul on nende kaevamistöödest kõrini.

Aed on jänesejälgi täis, näha on kuidas liiguvad ühe võrgu juurest teise juurde. Kitsedel on uus huviobjekt - jaapani mänd `Shirobana` kivilas. Halli nulgu on ka näksitud, pajud kaubaks ei lähe.
Uus magamisase on tehtud keldrimäele.


Päike sulatab juba jõudsalt, hommikul oli kivila üsna lume all, õhtuks juba mitu viirgu puhtam.
Täna sajab vihma, küllap see peseb lume minema. Märts vulgaris on alanud, päeval sulatab, öösel külmetab.
KSJ-i aia s õitsevad lumikellukesed pärast paarinädalast lume all passimist edasi. Pikkust tubli 8-9 cm.
Spring is Coming  ;)