neljapäev, 11. veebruar 2016

11.veebruar. ketserlikult kevadine

Viimase lumekihi ajal, 6.veebruaril, näidati  Eesti Ornitoloogiaühingu facebooki lehel pilti kuldnokast, kes käib lindude söögimajas. Link fotole asub siin. Olin sellest uudisest veidi põrutatud küll, mõtlesin, et vaat kus segane, saab hukka ju.
Täna loen, et kusagil on vahtramahl jooksmas ja Futul näsiniini õis lahti ja Helle amuuri adoonisel õienupud väljas.
Olen valgel ajal aial silma peal hoidnud, põhiliselt kitsede pärast ja u nädal tagasi avastasin esimesed lauguotsad ja võrkiiriste helendavad tipud ka. Nädalavahetusel lumikellukesi veel näha polnud, ma vaatasin.
KSJ ütles, et linnas juba õitsevad. Täna hommikul oli mul aega aia jaoks, vaatasin valdused üle. Kõik laugud on otsapidi väljas nii müürikal kui saunamäel. Panin turvast.
Kivilas oli Pulsatilla vulgaris mu armas libakass, kasvatanud märkimisväärsed võrsed, mis on üllatav, sest ta ju puhta lagedal. Kevadiku valgeõieline vorm oli ajanud üksiku õievarre, pisikellukatel ka rohelised alged väljas rohkem kui tohiks. Kaktused on nii ja naa, mõned veel talvised, mõned punnis. Lumikellukese otsad on veel pisikesed, nad on savises pinnases ka, aga kui nii jätkub, siis ...
on nagu on.
Mina aga võtsin reha ja lõin müürika eest raja puhtaks, no see on see umbrohuseemnetele valguse jagamine :) , maapind on sulanud üksjagu. Seda tööd tuleb nagunii tihedalt teha, kõplamisest pole siin kasu. Tuleb siis külm, mis seal ikka, saavadki külmatöötluse ka kätte.  Mina sain täna käed mustaks ja helge olemise pilvisesse päeva.

Lääneküljes on mutid ülikõrged sahvrid püstitanud, ma polnud ka kade poiss, kaapisin need laiali. Ei ole siin mingit läbustamist. Sipelgate pesa kõrguse järgi saavat ka igasuguseid talveennustusi teha, küllap on muttidega ka mingi värk.

Picea abies `Nordkopingul`on hetkel nii fantastiline värv, et see paistis juba kaugele.

Vesi läheb juba päris hästi savi sisse, lohuaias lompe pole, tiigis on veidi täitumise ruumi. Kasvuhoones on muld niiske, kuivamisest pole märki, sest siit käib ka vesi läbi enne kui tiiki vajub. M ja P kanarbikud on mu suureks rõõmuks vägagi elusa näoga, nüüd peab märtsipäikese eest kaitsmise peale mõtlema ja äkki olengi nad edukalt ära talvitanud, see oleks küll tore.

Linnukas kihas täna tihastest.


5 kommentaari:

  1. Soe ja märg paneb taimed enneaegu ärkama, ega see hea ole. Varastele sibulikele ei tee ka saabuvad külmad rohkem kahju, kui rikub veidi leheotsi.
    Igihaljastel on küll juba pikka aega pidu.
    Mõne puittaime pungad on samuti liiga suureks paisunud ja loodame, et saabuvad külmad neile väga palju kahju ei tee.

    VastaKustuta
  2. jah asi hakkab eelmsit aastat meenutama, siis hakkas ka varakevadisi teateid tulema ja see oli nii uskumatu. Näis kui alla temperatuurid kukuvad. Märts ju ka veel ees.

    VastaKustuta
  3. Mina uurisin ja puurisin ka möödunud nädalavahetusel oma lumikellukesi niipidi ja naapidi, kuid ühegi ninakese juures veel valget ei paistnud. Ju see suur vahepealne külm ikka natuke mõtlema pani, sest eelmine aasta samal ajal (kui oli ka ju väga pehme veebruar) olid juba õied puhkemas.
    Muttide osas oli mul eelmine suvi ja sügis väga edukad - püüdsin kinni viimse kui ühe. Kui juba mõni metsaalt lähenemas oli näha, kohe lõks üles ja klõps! Kuna naaber peab mul mutifarmi, siis lõplikult ei pääse ma neist aga sellegi poolest.

    VastaKustuta
  4. Valgus on nii kevadine, et ajab kihelema ja südame sügelema jms aga aiatöödega on siiski veidi aega, vist. Eile mõtlesin põõsaste peale seal kus sügisel lõikamine pooleli jäi. Oh, oleks ometi lumi, saaks rahulikumalt võtta.

    VastaKustuta
  5. Meil veel lumikellukesi pole, temperatuuri poolest nagu võiks, aga meil metsa sees on ikka veel liiga pime.
    Nüüd tuli veel mingi paarisentimeetrine lumekiht ka maha, mis sulab, aga minu jaoks liiga aeglaselt.

    VastaKustuta