pühapäev, 28. veebruar 2016

pulmad ja kevad

Kodu kodus oli emal ja isal viiekümne viies pulmaaastapäev. Saime kokku.
Lumikellukesed olid juba pikukesed ja jõgi äärteni.  Lumekiht metsa all kirmeke, aga lagedal valusa koorikuga.  Sinilillede lehed puha haljad ja päikesest põlemata. Üks sarapuu oli urvad lahti lasknud. Mere ääres jäähunnikud ammu sulanud, meri jänestes. Vesiliiv ja 22? 23 meetrine tüvi rannas.Kivid ja nasvärk. Panin kolm kivi taskusse. Luiged kohal, kolm paari paistis roostikust.


Kodus ikka seesama igav lumi, ma ei viitsi seda pildistadagi.  Ilma koorikuta, poolsula ja päike. Midagi on õhus, see teistmoodi valgus jätkuvalt ja siis mingid putukad lendavad ringi.

Istusin õhtul õues ja vaatasin kuidas päike loojub. Soe oli ja kevadine. Pesu pleekis nööri peal. Ees on üks mõnus töö, sain sildid kätte ja hakkan varsti kirjatööd tegema. Mõnus, mõnus.



esmaspäev, 22. veebruar 2016

hiirekülv

Talikülvist jäi üks potike mullaga üle ja (khm) vedeles mul suures (?) toas põrandal. Pime.Külm.
Tulen mina koju ja vaatan, et kas tõesti unustasin kastanikülvi õue viia? Miski oli väga hoogsalt idanenud.
Vaatasin lähemalt - ei ole kastan, päevalill on hoopis ja mitte üks, vaid kohe mitu.
Siis meenus mulle, et hiired avastasid koridorist linnusöögi ja peitsid kuhu said - tulehakatuse munarestidesse, minu villastesse sokkidesse ... ja külvipotti.
Mida võib sellest järeldada  - munarestid ja villased sokid ei ole sobiv külvikeskkond. (kuisinna mulda lisada, siis võib isegi midagi tekkida). Linnutoidu kolisin kindlalt suletavasse tarvilikku purki. Purk on klaasist, las nüüd vahivad ja vesistavad suud. Aega on selle kiire asjaga. Mis nüüd päevalilledest saab, eks me näe. Kahju, et nad tomatit ei külvanud.



kolmapäev, 17. veebruar 2016

päev korraga.millalgi veebruaris

Laupäeval, 13.veebruaril kasisin aianurkasid, seal, kus peenraid pole. Lõikasin ja riisusin. Mõnus oli, soe ja kevadine. Pildistasin kivilat, nautisin päeva. äärepealt oleks ühes kohas kamarat eemaldama hakanud, aga mõtlesin ümber. Nakitsesin veidi pärnatüve kallal. Mul on sügisest peale üks näkitsemise projekt käsil.
Tõmbasin mõnele traadile võrgu peale, sest elupuud, eriti need noored ja värvilised, kui neil kõrget võrku pole ja/või võrguääred teravaks pole lõigatud, siis kitsed ulatuvad oma nina toppima ja näksima. Näljanäod sellised!
Pühapäeval hakkas sadama lörtsisegust lund sulanud maale. Terve päeva sadas ja sulas ja sadas ja ei sulanud. Raske vesine lumi. Puid ei lõhkunud, lumi, ma mõtlen. Koristasin tube, nautisin päeva. Pesime pesu, aga õue ei viinud, sadas ju. Mis neist linadest ikka leotada.
Tassisin nädala puud. Kasvuhoone peale kogunenud lumi sahises alla hunnikusse. Hea kaarega kasvuhoone on. Vaatamata lumesajule oli soe.
Esmaspäevaks sadu lakkas, sahamees lükkas sissesõidutee otsa ... peaaegu et kraavi. Võttis kulmu kergitama - terve talv ei midagi ja nüüd äkki sula ajal oli vaja ots lahti lükata. See nüüd küll hea mõte polnud, ma pean selle minemalükatud osa kuidagi tagasi lükkama.
Kui õhtul koju jõudsin oli terve õu hullunud koera jälgi täis. No ei anna seda teisiti seletada, igale poole oli joostud, tavaliselt viib sirge üle minu krundi, seekord oli vaja kõik kohad üle vaadata. Või oli see transiitkoer?
Viisin linad välja.

Teisipäev oli päikseline, linnas soe ja sulas. Päike oli pimestav nagu märtsis. Mõtlesin L. crassifolia peale ja siis rohkem ei mõelnud. On nagu on.
Õhtul tõin kuivad linad sisse, triikisin ära ka. Mõnus.

Otsustasin, et aastaaegu enam ei loe, noh, et talv tuli tagasi ja siis tuili kevad ja talv tuli tagasi ja siis jälle kevad. Kirjutagu oma ilmateadetes mida iganes. Elan päeva kaupa, kevad on tegelikult kohal, seda on tunda, valgus on muutunud, küsige sibulatelt.
Eile õhtul kui ma koju jõudsin oli imeline hetk - õues oli korraga nii valge kui  ka pime, tuuletu ja kuu paistis.  Päev pikeneb! Puhas rõõm.
Hilisõhtused miinused ei olnud märkimisväärsed, lumi krudises küll.
Ma ju ütlesin, et Tartu maraton jääb tänavu ära.

Homme on homme.


neljapäev, 11. veebruar 2016

11.veebruar. ketserlikult kevadine

Viimase lumekihi ajal, 6.veebruaril, näidati  Eesti Ornitoloogiaühingu facebooki lehel pilti kuldnokast, kes käib lindude söögimajas. Link fotole asub siin. Olin sellest uudisest veidi põrutatud küll, mõtlesin, et vaat kus segane, saab hukka ju.
Täna loen, et kusagil on vahtramahl jooksmas ja Futul näsiniini õis lahti ja Helle amuuri adoonisel õienupud väljas.
Olen valgel ajal aial silma peal hoidnud, põhiliselt kitsede pärast ja u nädal tagasi avastasin esimesed lauguotsad ja võrkiiriste helendavad tipud ka. Nädalavahetusel lumikellukesi veel näha polnud, ma vaatasin.
KSJ ütles, et linnas juba õitsevad. Täna hommikul oli mul aega aia jaoks, vaatasin valdused üle. Kõik laugud on otsapidi väljas nii müürikal kui saunamäel. Panin turvast.
Kivilas oli Pulsatilla vulgaris mu armas libakass, kasvatanud märkimisväärsed võrsed, mis on üllatav, sest ta ju puhta lagedal. Kevadiku valgeõieline vorm oli ajanud üksiku õievarre, pisikellukatel ka rohelised alged väljas rohkem kui tohiks. Kaktused on nii ja naa, mõned veel talvised, mõned punnis. Lumikellukese otsad on veel pisikesed, nad on savises pinnases ka, aga kui nii jätkub, siis ...
on nagu on.
Mina aga võtsin reha ja lõin müürika eest raja puhtaks, no see on see umbrohuseemnetele valguse jagamine :) , maapind on sulanud üksjagu. Seda tööd tuleb nagunii tihedalt teha, kõplamisest pole siin kasu. Tuleb siis külm, mis seal ikka, saavadki külmatöötluse ka kätte.  Mina sain täna käed mustaks ja helge olemise pilvisesse päeva.

Lääneküljes on mutid ülikõrged sahvrid püstitanud, ma polnud ka kade poiss, kaapisin need laiali. Ei ole siin mingit läbustamist. Sipelgate pesa kõrguse järgi saavat ka igasuguseid talveennustusi teha, küllap on muttidega ka mingi värk.

Picea abies `Nordkopingul`on hetkel nii fantastiline värv, et see paistis juba kaugele.

Vesi läheb juba päris hästi savi sisse, lohuaias lompe pole, tiigis on veidi täitumise ruumi. Kasvuhoones on muld niiske, kuivamisest pole märki, sest siit käib ka vesi läbi enne kui tiiki vajub. M ja P kanarbikud on mu suureks rõõmuks vägagi elusa näoga, nüüd peab märtsipäikese eest kaitsmise peale mõtlema ja äkki olengi nad edukalt ära talvitanud, see oleks küll tore.

Linnukas kihas täna tihastest.


neljapäev, 4. veebruar 2016

kivila okaspuud

Okaspuud kivilas on muidugi kahe otsaga lugu, sest nad kasvavad suureks. Kuidas see välja näeb, saime näha Ahto Ruudu aias. Ilus oli, lihtsalt teistmoodi. Mõned olengi ümber kolinud, õnneks kadudeta. Üksjagu pahandust teeb kivilas elutsev näriline, kes rajab käike ja mõni koht on tema eriline lemmik. Uuel hooajal tuleb  pinnasesse rohkem kive panna. On neidki, kes okaspuude varju kõrgelt hindavad, nt kärnkonnad. Paar pisikest varjulembi olen  `Papoose`varju alla istutanud, neile sobib :)
Saunamäest saab ilmselt varsti kivila osa ja siis tuleb nimetusi juurde, aga selles postituses piirdun nendega, kes mul kivilaga rohkem seostuvad.

 Abies balsamea `Kiwi`.Väike, ümara vormiga sort, millel on lühikesed helerohelised okkad. Kümne aastaga 40x60. Holland,  enne 2009 a. Üsna taimetitt alles, aga tasapisi kasvab.


 Abies balsamea `Nana` . Sarnaneb sortidele `Globosa`ja `Hudsonia`. Okkad tumerohelised, uued kasvud veidi helerohelised tooniga. Erineb teistest nulgudest selle poolest, et okkad ümbritsevad kogu oksa, Calmia kodulehel on seda iseloomustatud kui "vorstikesi". Kümne aastaga 60 x 75. Nimetatud 1866, Nelsoni poolt.



 Abies koreana `Green Carpet`. Lame, laiuva võraga tumeroheliste okastega sort. Kümne aastaga 30x90. Leitud 1980. a. Hollandi puukooli De Driesprong seemikute hulgast.
 Üks kauneimaid taksoneid, mida nägin Nurga arboreetumis. Nägin ja mõtlesin, et selle pean ma saama :) Suur oli minu rõõm, kui ta eelmisel suvel "pöörama" hakkas, värvus oli vastupandamatult kaunis.


Nimetu roomav kadakas. Kiirekasvuline ja kaunis. Nüüdseks ümber istutatud kivila kahte, siin on veidi varjulisem ja suurte kivide vahel ruumi kasvada.


Juniperus x media . Esimeste aastate ost. Nüüdseks ümber istutatud, sest hiljem oleks seda juba päris keeruline ette võtta. Kiirekasvuline ja ilus, algses kasvukohas oleks ta lihtsalt väga palju ruumi enda alla võtnud.
 Picea abies`Vermont Gold`, sün `Repens Gold`. Madal, laiuv aeglasekasvuline kuusk, erksa sidrun-kollase tooniga okastega kevadel, mis suve saabudes muutuvad tumekollasemaks. Täispäikeses on värvus säravam, varjus rohkem kollakas-roheline. ! Kui ei ole veel kohanenud võib kevadpäike kahjustada. Kümne aastaga 30x60. Greg Williams, USA, enne 1995


Picea abies `Hiiumaa` Tähelepanuväärne sort, väike, pisikeste okastega, kompaktne kuhilake. Kümne aastaga 20x20. Leitud Hiiumaalt enne 1980 a. Irooniline on see, et `Hiiumaa`ostmiseks tuli Lätti sõita :)
Istutatud suure rõõmuga KSJ-i auks :)

Picea abies `Little Gem` Ümar, lamedatipuline kääbussort, mille okkad on tumerohelised, väga kitsad, 2-5 mm pikad. (kaugelt paistab nagu tilluke kadakas :D ). Kümne aastaga 30 x45. Leitud Hollandist, F.J. Grootendorst & Sons puukool, enne 1960 a kui `Nidiformise`sordi nõialuud .


Picea sitkaensis `Papoose`, sün `Trinket`. Laia koonusja võraga, lühikeste sinakashallide ja roheliste okastega vorm. Kümne aastaga 1,2x1 m. Leitud seemikuna Vancouveri saarelt 1964.
Vara veel järeldusi teha, kasvukoht on selline, et märtsipäike väga liiga teha ei saa. Külmakraadid on siiani -30 välja kannatanud, aga lume all. See on sitka kuuse üks kuulsamaid ja kauneimaid vorme. Aeda jõudnud tänu sõprade ühistellimusele.Täitunud unistus :)



Pinus mugo `Benjamin` lamedatipuline, ümarakujuline lühikeste okastega sort. Oletatav suurus 10 aastaselt 30x50. Nimetajaks W. Nagel (1980 ndad) Saksamaa, Bretten. Sümpaatne tegelane.


Pinus mugo `Humpy`on kompaktne, aeglasekasvuline, lühikeste okste ja tumeroheliste okaste ning on tähelepanuväärne punakaspruunide kasvupungade talvise värvumise poolest. Aastaseks juurdekasvuks on märgitud 5-6 cm. Pärineb Hollandist, 1970 B.V. Draijer. Võiks olla ümarama olekuga, aga esimene aasta alles, küll jõuab kuju võtta.

Pinus mugo `Misty` kompaktne, püstine sort, mille uued kasvud on helerohelised sidrunkollaste triipudega kevadel, mis suveks on veidi hajunud. Kümne aastaga 80x60. Pärineb enne 1989 a Australiast, Cedar Lodge Puukool.. Kuulub minu lemmikute hulka, sest värvivaheldus on sujuv ja sume, ei aja vaadet kirjuks. Kollase kombinatsiooniga värvust on mägimändide hulgas rohkesti, `Misty`kollane on pigem heledapoolne.


Pinus mugo `Rositech` Noored võrsed kevadel kollased, hiljem muudavad sujuvalt värvi. Alumine osa jääb kollaseks, üeljäänud muutub rohekaks. Kümne aastaga 50x80. Nimetajaks E. Smit, Holland, 2009
Olen varasemas postitustes teda kiitnud. Aia külastajate reaktsiooni järgi otsustades on tubli pilgumagnet. Mis mulle jällegi meeldib - elusas vaates polegi nii kontrastne, kui entsüklopeedia piltidel. Värvivahetus on ka sujuv.
Miks ma kogu aeg värvivahetusest räägin? Mõnede okaspuude värvivahetusses esineb üleminekuvärvina väsinud pruunikat  vms ebamäärast tooni, mis tekitab mõnevõrra paanikat, et puu on haige või muidu hädas.

Pinus mugo `Sunshine`. Nüüdseks olen ta ära kolinud müürikale, kus tal on piisavalt ruumi ja valgust.
Aeglasekasvuline, püstine .  `Dragon Eye` seeria sort, mis talub täispäikest. Talvevärv on erksam. Kümne aastaga 1x1,8 m. Pärineb 1992 Hollandist. Väga armas sort jälle, just talvevärvuse poolest, kuigi ka suvel säilib värviring hästi. Ümber istutasin sellepärast, et algses kohas kaevas üks tegelane oma käigud tema juurte alla ja siin oleks ta ka tulevikule mõeldes kängu jäänud. 1,8 m poleks seal kuidagi välja venitanud.
Nii ei oska ma esialgu ka tema kasvukiirust kommenteerida, sest tema aur on läinud ellu jäämise peale. Siiski on ta juba kenasti harunenud.

Mändide puhul tuleb hakata ka kärpimisele mõtlema kui nad juba kohanenud on, sest nt `Rositech`võib ikka kõvasti kasvu visata, vähemasti esimese hooaja järgi otsustades.

Pinus nigra `Nana` suhteliselt laia võraga tumeroheliste okastega. Aastane juurdekasv 10-15 cm. Pärineb enne 1939 a Hollandist, Grootendrstist. Minu "tort" .  Sobib oivaliselt sinna, kus ta on. Väga ilus tumeroheline värvus. Ainuke probleem võib olla kasvukiirus. Kannab ohtralt käbisid.Suure plaani staar. (vaadete mõttes).

Pinus parviflora `Shirobana` Laiuv, korrapäratu võraga aeglasekasvuline mänd, millel on väga sinakas värvus. Kümne aastaga 1x1 m. Nimetatud 1970 a Hillier`i Puukooli poolt. Entsüklopeedia andmetel võib tegu olla ka `Shirobara`(1976 Jaapan), vale nimekujuga. Kui see nii on, siis võib see sort kasvada hoopis 3x 1,5 m kümne aastaga.  "Shirobara" oli algselt puudegrupi nimetus Jaapanis.

Julge katsetus. Kasvab sellise koha peal, kus keegi teda miskipärast ei märka :) . Korrapäratu võraga tõepoolest, aga okaste värv ja õitsemine on väga, väga ilus. Meil on ta külmaõrn ja aeda toodud Srenci puukoolist. Arvata on, et pole enam poisike, loodan, et jääb kasvama. Järgmisel hooajal saab mõne suure kivi taustaks ja muutub ehk nähtavaks. Väärib seda igal juhul.

Pinus strobus `Ontario`, väga tihe, ümara kuni püramiidja kujuga sort, sinakas-rohelise värvusega. 70x70. Pärineb enne 1961 a Ontario järve äärest, Rochesterist USA-st.

 See mänd kuulub ka minu lemmikute hulka ja mõnevõrra olin tema pärast ka mures, sest minu kivilas on pigem kollakas-rohelise tooniga kui sinakas. Samas on tal kenad uued kasvud ja okkaid ei poeta. Vaatame, mis uus hooaeg toob. Võra on tal tõepoolest tihe ja kompaktne. Istutatud 2014 sügisel.

Pinus sylvestris `Doone Valley` .  Kompaktne, korrapäratu võraga, kooniline sinakasroheliste okastega. Kümne aastaga 70x40. Leitud nõialuuana Inglismaal,( J.W.Archer) ja nimetatud leidja residentsi järgi.

Minu jaoks oli see armastus esimeset silmapilgust :) , sest kasvataja oli talle väga armsa vormi kujundanud, ümara, väikese ja tiheda. Kasvupungade värv oli lihtsalt võrratu ja kogu tema olemus rõõmus ja naksis. Istutasin maha ja otsisin talle ka kivid ümber.  Sobib imearmsasti pisikellukatele naabriks. Must-have-mänd :)



Ilmselgelt on kivila minu lemmikkoht aias ja mitte ainult sellepärast, et see on suhteliselt uus ala. See on koht, kuhu mahub palju huvitavat ja koht, mis on aastaringselt ilus. Poriaega siin pole. Killustiku multš toob taimede ilu paremini välja ja pidurdab veidi umbrohtude levikut ja hoiab mingil määral ka niiskusrežiimi paigas. Okaspuud annavad hea aktsendi ja on üks ütlemata huvitav taimegrupp.

Sortide iseloomustused: "RHS Encyclopedia of Conifers", 2012


esmaspäev, 1. veebruar 2016

valguses on veel üks valgus. jaanuari viimane pühapäev

... nii ma täna mõtlesin õues. Toas muide on endiselt hämar, isegi kui päike tuleb välja ja paistab aknast sisse.Tolmurullid on veel nähtamatud. Ikka need, mis märtsipäikeses hiilgavateks tolmutortideks kehastuvad .
Pluss kuus. (+6)
Paigutasin võrke, ilm oli ju soe. Maapind on siiski vaid mõned cm sulanud, võrku on raske maa sisse kinnitada.
Oh kuidas ma nautisin tänast päeva, nüüd on aeg nii kaugel, et mitte ainult lumi ei tee ilma valgeks, vaid valguses oleks nagu veel mingi valgus. Ma pole seda kunagi nii ruumiliselt tajunud ning seda on raske kirjeldada, aga hea tunda, ma valin kevade :)

Hmh, kuidagi tasakaalus on see kõik. Lumi sulab ära, tuleb tuul, kuivatab pinnase ja toob uue vihma või lume või lörtsi, siis tuleb jälle miski külm ja miski sula ja tuul.
Täna leidsin, et võrkiirised ja mingid laugud on otsad välja ajanud. Maa sisse neid kuidagi tagasi ei  aja. Laugud said liiga kõrgele ja/või kergitas neid külm? Mul pidigi ju põnev lauguaasta tulema, neid sai maa sisse ohtralt tipitud.

Lumikellukesi küll pole ja tore on, sest aega ju on.

Loeks õige kivila okaspuud üle :)

P.S. 2.02.2016

Kahte ühesugust ilma-aastat esineb harva kui üldse. Nii oleks tasakaalu mõttes täiesti loogiline, et kui meil on ees sademeterohke veebruar ja tujukas märts, siis kevad paiskub aprillist ja meil on soe mai ja jama juuni :) Nii tore, et ma ilmeennustaja pole, ma võin spekuleerida nii palju kui süda lustib :)