Sempervivum ciliosum
Jaanuarikülmad on pausil. Kaua sa seda valget ikka vaatad. Tegelen sellega, mis mulle meeldib. Mõnda taime olen läbi hooaja jälginud. Siin on siis kokkuvõtted.
Sempervivum ciliosum. Peeneripsmelise mägisibula lehed on hallikasrohelised ja leheservad on pikkade ripsmetega. Lehekodariku Ø 3-5 cm. Õied kollased. Minu kivilas see mägisibul on jagatud kahe koha vahel - ühe pesakonna paigutasin püstloodis kivide vahele, et kindlustada liigniiskuse vastu. Huvitav on see, et kui me külastasime eelmisel suvel Ahto Ruudu aeda, siis nimetet liik oli tema sõnul üks vähestest, mis 2008 a. külma talve järel ellu jäi.
juuni
juuli
august 2015
Sempervivum ciliosum. Peeneripsmelise mägisibula lehed on hallikasrohelised ja leheservad on pikkade ripsmetega. Lehekodariku Ø 3-5 cm. Õied kollased. Minu kivilas see mägisibul on jagatud kahe koha vahel - ühe pesakonna paigutasin püstloodis kivide vahele, et kindlustada liigniiskuse vastu. Huvitav on see, et kui me külastasime eelmisel suvel Ahto Ruudu aeda, siis nimetet liik oli tema sõnul üks vähestest, mis 2008 a. külma talve järel ellu jäi.
märtsi neljas nädal 2015
aprilli III nädal .2015
mai II nädal 2015
juuni
juuli
august 2015
september 2015
oktoober 2015
Novembris ja detsembris olen miskipärast keskendunud üldvaadetele. Tuleb endale meelde jätta, et tasub jälgida, kuis neil läheb. Sõltub muidugi ilmadest ja hilissügisel saab aeda valgel ajal ja hea ilmaga harva.
Kui seda pildirida nüüd vaadata, siis suuri muutusi nagu polekski, ent see karvakerade lahtirullumine on ilus. Olgu talv neile kerge.
Jah, üks vitaalsemaid mummukesi. Mul oli varem ekstreemselt kuiv istutusriba kus katsetasin vastupidavust. Seal sai ta suurepäraselt hakkama. Koos oganuppude, võnk-pärgenela ja mägi-teelehega.
VastaKustuta