laupäev, 31. detsember 2016

viimane 2016

2016 oli hea aasta. Tõsi küll, veidi sporaadiline nagu nt hiline, jahe kevad, põuane maikuu ja veerohke juuni-juuli, kuiv august september, oktoober. Lumine november ja vihmane, soe detsember. Tiigikalda taimed on kaks korda aastas üleujutatud.
(Postituse pildid on tehtud 31.12.2016 Hiiumaal, Ristnas veidi enne loojangut. )

2016 külvasin mägisibulaid jt paksulehelisi, tulemustega jäin rahule. Ühendasin paar aiaosa ja tegin veidi suuremaid ümberkorraldusi. Osalesin põhjaosariikide tuuril, juba traditsiooniks saanud Ellamaa aianduspäevadel. Tartu Botaanikaaia püsikute päev oli minu jaoks seekord hoopis teises võtmes nagu ka Võhma Juurikas. Blogijate kokkutulekule tänavu ei jõudnud, aga  sai osaletud paaril toredal talgupäeval.
Väga tore reis oli Tea ja Urmasega Lätti ja KSJ-ga sünnipäevatuur. 

2016 täiendasin sõnajalgade hulka ja see oli ka esimene põhjalikum süvenemine selle taimeperekonna esindajate hingeellu. Sügiseks sai valmis "Noa laev" lohuaia peenar, mille kuju tuleb uuel aastal muuta, sest see paadikujuline moodustis häirib silma. Mõned looked on vaja juurde luua. Põhiline on hoopis see, et siin sai pinnast parandatud ja loodud kasvukoht paljudele varjuarmastavatele taimedele. Uus kevad saab olema huvitav.

2016 katsetasin tiigikünka pinnase parandust, siin on on väga karm savi ja lokkab võilill ja ohakalised. Siia tahaksin rohkem põõsaid istutada ja okaspuudest sabiina kadakaid jm. Multšisin umbrohu matmiseks paksu niiduse kihiga. Töötas paremini kui mitte midagi :)

2016 teisest suve poolest hakkasime mutijahti pidama ja seekord edukamalt. Milline kergendus, kui käike vähemaks jääb ja taimed saavad rahus kasvada. 2016 talv oli õpetlik, kitsed tegid palju pahndust enne kui mu linnukale võrgu ümber panin.

Lisandus palju uusi puid-põõsaid, mõned said jaanuaris-veebruaris pihta nagu nt tulbipuu ja tähtmagnoolia. Külmakahjustused olid ka lumepuul, mis õnneks suve jooksul taastus. Epimeediumite aasta oli rõõmustav, õitsemise aeg jäi küll ülisooja maikuusse ja oli selle võrra ka lühem, aga kogemusena oli see võrratu - näha neid järjest õitsemas, suur rõõm.

 Köögiviljanduses oli ka hea aasta, tomatit sai küll veidi palju ja veidi hilja külvatud, aga füüsal andis terve suve saaki, kurgid oli viksid nagu eelmiselgi suvel ja tomatit jagus ka, kuigi jäi veidi puudu. KSJ-le oleks neid suuremas koguses vaja. Valitud sortidega jäin rahule.Arbuusikasvatusest ei saanud tänavu asja, aga eks aastad ongi erinevad. Viinamarjadele leidsin lõpuks koha ja Hiiumaale viidud viinamari oli küll kenasti kasvanud ehk saab sel suvel saaki ka. (Viinamarju ma kasvuhoones ei kasvata ja pole plaanis ka).


Õppisin aasta jooksul palju ja minu jaoks oli ka väga hea aianduskirjanduse aasta. Põhiliselt küll ingliskeelsete väljaannete osas ja peamiselt alpitaimi puudutav kirjandus. Eesti keeles ilmus ka mitu head raamatut, ilma milleta ma oma raamatukogu ette ei kujuta. Maailm on endiselt põnev ja huvitav. Olen selle aasta eest tänulik ja rõõmus.

Aed hakkab aia nägu minema ja kui kitsed lõpetaksid lääneküljes elupuuheki järamise, oleks juba päris tore.

teisipäev, 27. detsember 2016

mõned päevad normaalse jaanuarini

Soe on see detsember olnud, pärast kerget lumekirmet saabusid plusskraadid. Maa on aias sulanud, vesi läheb pinnasesse, lompe pole juurde tekkinud nagu vahepeal keltsa ajal.
Küllap talv saabub jaanuaris või kui siis ka mitte, eks siis veebruaris.
Hea seeneaasta. Sellises koguses kändude ja nottide ja vana puidu seenetamist polegi ma viimase viie aasta jooksul täheldanud.
26.detsembril tegin botaanikaaias jalutuskäigu ja ka seal torkas silma kuidas radade ja nõlvade kindlustamiseks kasutatud puunotid seenetavad.

Samblaaed oli kaunilt roheline ja seda on tublisti laiendatud. Väga uhke! Ilm oli nagu viimastel päevadel ikka, tuuline ja hetkeks viskas päikest ka.


Botaanikaaed oli puhas nagu prillikivi :) Praegu on hea aeg seal jalutada ja märgata seda, mis suvel rohelusse sisse ära kaob. Kivid muidugi ei kao :)



Koduaias on nii ja naa. Eile puhastasin müürika kõrvalt põldmarju vähemaks. "Talvine" aeg on selleks kõige sobivam - ogad ei torgi, varred on suhteliselt siledad. Tasapisi nende hulk kahaneb. Komposti ma neid vista ei saa, pean kokku korjama ja lõkkesse, sest muidu sindrinahad hakkavad kompostis taas kasvama. Suvel saab niitmisega neid ohjeldada, aga kivide vahele niidukiga ei pääse ju.
Tuul oli üsna vali, aga ilm oli uskumatult soe. Nakitsesin pärnatüvede kallal, suurel tüvel tuli koor hästi maha, see, mis on välja koorunud on päris lahe.
Kaktused on kivilas igatahes veel kortsus ja kui hakata õisi otsima, siis pisikellukad ei ole veel ära koolenud. Hakkan lähipäevil külvidega tegelema. Varsti on ometi normaalne jaanuar käes ja korraks jääb kõik vaikseks nagu päris talvel.

pühapäev, 11. detsember 2016

neljapäev, 8. detsember 2016

detsembri II nädal ja kaheksas päev

Hommikul kell 8 aknast õue vaadates oli tunne, et valgeks ei lähegi. Kell 9 ikkagi läks, mis on ütlemata tore.  Piirasin põldmarja ja asjatasin õues paar tundi, plusskraadid tuli ikka ära kasutada.
Sadu püsis taevas seni, kuni linna poole liikuma hakkasin.

Laenasin 2013 aasta aprillist ühe vaate, mis on mõnevõrra muutunud, samas annab hästi edasi tänast seisu. Tiik on nimelt triiki vett täis ja pajud mõistagi jalgupidi vees ning jääs.
 

Ilm teeb hüppeid, teisipäeva õhtul oli külmakraade -11, järgmisel päeval juba leebem, -4 kuni -5. Eile õhtul puhus tuul nagu rannikul. See on tavaline edela ja läänekaare tuulte puhul, ilmateadet lugedes: saartel, rannikul ja Pmäel 20 m sekundis. :)

Vaatasin täna seda vett ja mõtlesin, et huvitav, mis kevadel saab või kas jaanuaris tuleb sademetega paus?
Maa oli igatahes veel külmunud, pealmine lopakiht välja arvata. Lohuaias veel vett polnud nagu nt suvel ja kasvuhoones ka mitte. Aias rohetavad talihaljad sõnajalad ja lohuaia epimeediumid on minu üllatuseks ikka veel rohetamas/kolletamas. Pihku jäi ka `Hot Lava`seemnetutid, ma pole kindel, kas nad küpsuseni jõudsid, aga kes teab...

Kivilast voolab vesi õnneks alla.
Mõeldes nüüd enese ja teiste kogemuse peale, kui nii edasi läheb, kolin talvituma pandud potid kõik kasvukasse. Praegu haljendavad seal hilissügisel saabunud epimeediumid.

Iga päev, mis kevadele lähemale viib on hea :) nagu seegi, et kitsed pole veel alla aeda sattunud.

Tihased on tänavu nagu koerad, vaat et õlale ei lenda, kui söögimaja täidan. Mul on nende tarvis pikk ja lühike söögimaja. Lühikest täidan nii, et igal hommikul oleks kuhi käepärast, pikk on metallist söögikera, mille saab täis laadida ja nii ei teki tapvaid pause ja puukoristajad ei saa tihaste ninaalust puhtaks trügida.  Vaatamata söögimajadele on neid aias ka näha ja kivilas ja linnukas ja põõsalaboris, igal pool. Vahel tunnen ennast nagu Sammalhabe, päris tore tunne.



esmaspäev, 28. november 2016

neli kevadet saunaväljal

Piltide sortimise aeg ja mis sellest novembrist siis ikka väga vahtidagi. Aia nö kõige vanem osa on see ala, mida nimetan saunaväljaks. Nüüd hakkab kõik kuidagi kokku sulanduma ja varsti on raske öelda, kus on saunaväli ja kus lohuaed. Algusajad on tagantjärele ikka armsad ja veidi naljakad ning muidugi ka see, kui kiiresti kõik ikka kasvab.
Päris, päris alguses mõtlesin, et teeks siia toa, jätaks lepavõsa vitsad kasvama ja teeks kardina. Ei jätnud, juurisin kõik puhtaks. Esimeste aastate eesmärk, et saaks ometi vikatilt niidukile üle minna ja et oleks trepilt vaadates ometi üks koht ja vaade, mida mööda saaks pilk rändama minna ja hunnikutest ning aukudest üle hüpata. Minu jaapani enelased ja helmikpöörised :D

2013 mai seis. Helmikpöörised ja tiarellid aitasid mu hädast välja, neid oli palju. Siberi iirised alles hakkasid kasvama. Siin olen päris palju katsetanud, hariliku elupuu `Sunkist`tited on tänaseks läänekülge okaspuude juurde istutatud, kus kitsed neid tublisti pügasid.

Saunavälja ots, vasakult teine kast tähistab musta leedrit (Sambucus nigra) `Aurea`2013 aastal, mille kõrgus on 2016.a. veidi üle kahe meetri. Musta leedri teised sordid ei ole sellist kasvu viskamist näidanud, ausalt öeldes rohkem hingitsevad. Harilik sarapuu `Fuscorubra`kolisime Tartu aiast ja tema juurekava sai välja kaevamisel tublisti kannatada, aga kohanes. Ma ei hakanud võra vähendama, see tundus mulle lihtsalt lisatrauma tekitamisena. Nüüd mühab kasvada ja annab teist aastat järjest hea pähklisaagi. Vahepeal nimetasin teda tondiks, sest õigupoolest õpetati meile koolis, et vaate lõppu pole soovitav selliseid tonte istutada. `Aurea`saigi kontrastiks kõrvale istutatud. See koht aga pole tegelikult nii vaate lõpp kui arvata võiks, sest lõunapäikeses lööb sarapuu särama ja sügiseks on ta juba üsna roheline. Istutasin ka siberi kontpuu `Variegata`sarapuust vasakule, aga tema pole end veel pildile kasvatanud.

2014 mai lõpp. Võimalik, et hea kasvu tagas naaberlepiku maha võtmine, valgusolud olid head, samas 2013 talv oli see koht igasuguste talvetuulte eest kaitseta.

Muidugi on siin miniatuurne looduslik muhk, mida ma ei hakanud lammutama. Huvitaval kombel ei ole näha kaljukadakat `Skyrocket`. 2015 vaates juba on nähtavam. Ükski lumekiht pole tema võra laiali ajanud, läheb iga aastaga ilusamaks. Roomavat kadakat pidin tänavu tuulutama. Selle muhu peal kasvavad ka põõsasmaranad. Kevadel neid eriti tähele ei panegi, nende aeg on suve teine pool hiliskülmadeni välja.

2015 mai

Kevadisest värvigammast saab sügiseks rahulik roheline, 2016 augustis korrastasin nii sarapuu kui ka musta leedri võra ja paremale poole, kus siiani oli niidukiga rähklemise koht sai tekitatud kivila laiendus/ühendus muu aiaga. 2017 tuleb saunamäe(kese) mudru ette võtta ja lasta nõmmliivateed ja karukellad lahti.

Lähivaate selgituseks - see roheline värk on murulaadne,s.t. siin peaks aasta paari pärast roheline vaip olema, mida siis niidetakse ja nii 300 aastat järjest. :)
Seda vaadet ma armastangi
2016 september

2014 mai

 2015 mai. Kevadel õitsevad floksid on kindla peale minek, selle sinisega saavad ehk võistelda vaid siberi iirised ja tore kurereha. Üks miinus neil on, südasuvel on üsna tüütu nende seest umbrohtu välja noppida, aga sinna sisse külvatakse seda tuulte poolt kohe kindlasti. Kui su aed asub sellises kohas nagu mul, siis seda lendavat külvi jagub ikka aastateks. Katsetasin ümber paigutamisega, aga tulemus polnud nii hea. Võib-olla kombineerida hariliku kadakkaera ja nõmmliivatee sortidega saunamäel, teeks sinise muhu?, mis hiljem oleks violetne ja siis lihtsalt rohelise ja hõbehalli kombinatsioon. Mänguruumi on.


 Vaated vaadeteks - viimase kahe aastaga on kooslused muutunud, kuigi oleks ka imelik kui poleks. Saunaväli on hea koht, eriti keskpaik, siin on hea pinnas ja vahelduv valgus, paistab, et külmakohti ka pole. Ma olen siin sussutanud uusi epimeediumeid ja nüüd ka paari lumeroosi hübriidi, sest linnukasse praegu rohkem lumeroose ei mahu. Okaspuude väikevorme on lisandunud ja lehtpõõsaid ka. Enelate hulka olen vähendanud. 2014.aasta oli tore aasta, lohuaia poolset nõlva oli vaja haljastada, võtsin siis seda, mida kõige rohkem ja tegin massistutust:tipmine puksrohi - roheline, helmikpööris- violetne, harilik nõianõges - pärlhall. Päris "huvitav" tulemus oli, paistis maanteele välja :)

Miinus - tõmbas liiga palju tähelepanu ja pealegi oli mul ruumi vaja uutele taimedele, sest ma likivideerisin suurema osa tammealusest turbapeenrast. Nõianõgese välja juurimine osutus päris karmiks ettevõtmiseks, neile ikka meeldis seal väga, põhjalik juurdumine. See taim võib ju täispäikest taluda, aga poolvarjus ja priske pinnase peal ... võtab tublid mõõdud. Muide, pilte uurides avastasin, et olin `Jolly Bee`suhtes veidi ülekohtune olnud, leidsin 2014 a pildi, kus nimetet kurereha õitses ikka väga uhkesti.

 Saunamäe lehtpõõsastest. Harilik ebajasmiin `Snowbelle`pidavat olema kompaktne ja aeglasekasvuline. Võimalik, et minu ebajasmiin on liba-snowbelle, sest ta ei ole ei kompaktne ega ka aeglasekasvuline ja on põhipõõsast ühe haru kaugemale ka juba sokutanud. Oli üks haraline sasipusa ja ma ei hakanud teda lõikama ka, et küll talv korrigeerib. Seda ei juhtunud, õitseb igal kevadel rohkesti, kui püüdsin ta vormi lõigata, siis kasvatas kohe uued võrsed ja õitses järgmisel kevadel ikkagi. Käisin botaanikaaias vaatamas, seal on ta tõepoolest väike ja kompaktne ning õitses sama kaunilt kui minu wannabee.

 Ta õitseb ja õitseb ja siis puistab kogu selle kraami lohuaia nõlvakule epimeediumitele kaela. Enamasti korraga ja siis kõik valget täis.

Veel üks valgeõieline lehtpõõsas, kellega olen väga rahul on nipponi enelas `Snowmund`. Ta soleeris mitu aastat saunavälja veerekese peal kuni tuli kopasuvi ja ma pidin ta ümber istutama. Uus koht oli karm ja seal õitses tagasihoidlikumalt. Ma loodan, et kohaneb ja uuel kevadel on täies ilus. Üks enelas, mis on ilus ka pärast õitsemist. Esiplaanil on laiaõieline kellukas, mida ma olen kolinud ja kolinud. khm.


Kui nüüd aga tagasi pöörduda saunavälja tagumise poole juurde, siis siin on pinnas liivasem ja siin olen pikalt pusinud. Toominga all on igasugust mudru. nt alpikannid, kes ei ela ega sure ja sel suvel liiliaid vähendades jätsin mõned alles ja said liivasema kasvukoha. martagonid kolisin varjulisemasse kohta. Siin kasvab sügisese emajuure taim nr 2. Nr 1 on kivilas. Sel suvel harvendasin siberi iiriseid, nad hakkasid pisut laiali vajuma ja targemad soovitasid jagada. Jagasin siis.

Ma armastan siniseõielisi. Jäin mõtlema, et saaks kombineerida sinise ja valgega kuni hiliskülmadeni välja. Alustaks kevadfloksidega, siis hakkavad siberlased õitsema, verev kureraha `Alba`annaks oma panuse, kui pügada, pikendaks õitsemist. Tore kurereha `Rosemoor`võtaks järje üle, `siis Hookus-Pookus vms, suve teises pooles, kurereha `Jolly Bee`ja mailased, sügisel emajuured ja karuputkelehine elulõng, võrdhammas ja valgeid flokse on meil ju ka. Veaks välja küll. :) Käokingad unustasin. :)

Lehtpuudest veel. Harilikud sarapuud eelistaksid vist teist kasvukohta, lubjasemat. 2014.a aeda toodud sort `Aurea`hakkas lõpuks kasvama, venitas esimese meetri täis.

Kui ta kasvab sama suureks nagu punane sort, siis on selle kohaga muretu, sarapuude alla mahub karulauku ja sinililli ja mõni tutsakas võsaülaseid. Faasseni naistenõgese võib siis põllule paljunema panna. :)

Saunavälja taimekooslus on lihtsamat sorti, olen valinud siia rohkem vormi ja värvi järgi, et kaugelt vaadates oleks silmarõõmu. Järgmine kord jõuan ka ehk selle kohani, mida olen mitu aastat suhteliselt ühe koha pealt pildistanud.

järgneb...