Hea aasta. jaanuar kuni juuli
2015 aasta oli hea aasta, aedniku aasta. Talv oli küll napi lumega hämar ja soe. Pikk, jahe, aga tuuline kevad andis taimedele ja aednikule aega. Mõõdukas suvi, kolme kuuma nädalaga augustis, pikk ja soe sügis. Sademed jagunesid "talvele", suvele ja hilissügisele. Metsas ja aias oli seeni ja viljapuud olid tänavu lookas. Sain hea kurgi- ja tomatisaagi, jagus ka teistele. Arbuusi kasvatamine läks ilmaolude tõttu õkva aia taha. Okaspuudel oli teine hea aasta järjest, juurdekasvud jätkuvalt suured. Sääski ja herilasi oli märkimisväärselt vähe, küll aga endiselt ohtralt kahjureid, nt lepapoisid. Esimestel aastatel istutatud lehtpuud ning -põõsad on kasvuhoo sisse saanud. Minu esimeste aastate ebakindlus on asendunud hingerahuga, olen aednikuna kasvanud. Varakevadel osalesin väikeses aednike grupi taimekonverentsil, see oli hea ja hariv kogemus. Aasta lõpeb sama grupi vahva projektiga - meie oma aiaajakiri, millele kaastööd teha oli pingutav, aga jälle huvitav: lugesin palju ja sain oluliselt targemaks.
KSJ on toonud mu ellu teised mõõtmed, kevadel käisime Alpides, sügisel Madeiral ja tänavune suvi oli üks suur maakivi projekt, mis saab kestma veel mitu hooaega. Kes veel kingiks mulle kuus koormat maakivi :D ?
Kokkutulekule ma sel aastal kahjuks ei jõudnud, meil oli samal ajal oluline perekondlik sündmus, aga kolmel talgul sai osaletud ja jõudsin tänavu nii Tartu Botaanikaaia püsikute päevale, Ellamaa aianduspäevadele kui ka Võhma Juurikale.
Kaks toredat reisi oli ka sõpradega, käisin Lätis, Kalsnava arboreetumis ja põhjaosariikide tuuril. Põhjaosariikidesse tuleb ka uuel suvel minna, sest pooled sõbrad jäid kallistamata ja nende aiad veel puha nägemata. Meie sügistalgud olid tuulised, aga seltskond tegus ja tore.
Hooaja lõpetasime Tagatalus. Mul muidugi tiksub hooaeg edasi, pööripäeva külv on veel tegemata.
Aasta
algas vihmaga. Jaanuari kaks esimest nädalat möödusid plusside ja
miinuste vaheldumisega. Talikülv, suuremad potid veepudelitesse (5L),
väiksematele pottidele kilekotid peale, et linnud ära ei sööks.
Jätkuvalt vihmad ja sekka õhuke lumekiht. Kivilas kaks jäätumist. Tiigi
veetase peaaegu nagu kevadel. Aidi ja Oti kolimistalgud.
Veebruaris kirjutasin:
Selline talv rikub nii ihu kui iseloomu. Miinus viis tundub äkitselt vastikult külm. Miinus viisteist tõmbaks hetkeks hinge kinni. Miinus kakskümmend on ilmselge eksootika. Ilm on vahelduv ja kaldub pigem soojakraadidesse.
Taimede ühistellimus Edromist väärib äramärkimist seetõttu, et nii vara pole kunagi sealt tellinud ja taimed pidid kevadeni aknalaudadel hakkama saama. Said ka.
Veebruaris jagus õhukest lumekihti vaid lohuaaeda, muidu aed suures osas lumekatteta.
Vabariigi aastapäeva olen ikka õues kerge kevadtööga tähistanud. 23. veebruaril ilm sajune, soe, pilvine. Koristasin aeda. Võtsin maha lohuaia nö väravast kaks vahtrahakatist, sest aed kasvab väiksemaks ja tagapool asuvad kuused katavad kõrghaljastuse vajaduse. Kui need kaks suureks lasta kasvada, siis midagi muud seal kasvada ei saaks. Maa oli külmunud, aga mutimullahunnikud juba sulasid.
Märts.
Ma olin märtsis uhtes üsna umbusklik, sest tundus ikka ilmvõimatu, et tali taeva jääb. Märtsi esimesel nädala olid lumikellukesed juba õitsema hakanud ning pikemaks veninud. Olin vaimu valmis pannud selleks, et tuleb veel lund. Samal ajal kui meie märtsi teises pooles Alpides olime, oli Eestis virmaliste laine. Reisilt tulles tegin pika tiiru aias. Kivilas hakkasid mägisibulad juba ärkama.
Need esimesed õienupud teevad ikka südame soojaks ja neid jõuad pildistada ka :) Kõige suuremat rõõmu tegigi see, et ma suvel potte tühjaks ei visanud ja ühest pistis nina välja talvine lumekupp. Lumeroosidel oli esimene õitsemise aasta, võrkiiristel ka. See tegi rõõmu. Kivilas talvekahjustusi praktiliselt polnudki.
Alustasin kännumatmise projekti lõpetamist ja leidsin maa seest uue müürijupi. Lühikeste päevade hommikuprojekt. 27. märtsil vihma lõhn! Märtsi viimasel päeval tuli välja esimene kevadine vikerkaar. Sinililled alustasid õitsemist.
Rändlindude saabumine. Mõned jõudsid juba märtsi lõpus. Tänavu olid jääpõrutajad üllatavalt hilised. 23.03 sooja +9. Haneparved. 21.03 koeraliblikas. 31.03. esimene kaevamine.
Aprill
Kevad oli tuuline ja 2014 aastaga võrreldes nädalapäevade jagu hilisem. Kevadsoe jõudis alles kuu lõpuks.
2.aprillil käisin Järvseljal okaspuude pookimist harjutamas. Kodune pookimine läks aia taha. Mis seal ikka, teen uuesti ja paremini. Aprillis saabusid mu unistuste okaspuud, nt sitka kuusk `Papoose`
Kas tõesti alles sel kevadel? Mul on tunne nagu oleks ta juba ammu olemas :) 15.04. tuli maha õhuke lumekiht, mis õhtuks ära sulas. Tiigi veetase muutus iga nädalaga kõrgemaks kuni maikuu teiseks nädalaks oli teravaotsaline paju poolest saadik vee sees. Rääkimata punanuppudest ja vesikanepist. Käisin botaanikaaias kaljuaia tegemist vaatamas, lubasin end appi, aga minu abi seal küll vaja ei läinud. Hea kogemus, suurte kivide paigutamise tehnika mõjus vabastavalt, sellest oli hilisemate projektide puhul kasu. Aiapäevikut sirvides - alustasin istutustöödega suhteliselt varakult. Sel aastal jõudsin lõpuks nii kaugele, et tõin tee äärest kaskede alt mõned võsaülased linnukasse ja istutasin hariliku kuuse vorme nõlvakule, et oleks rahulikku rohelist kui õitemölluks läheb. 27.aprill vahtrad õitsevad.
Mai algus oli jahe ning sajune, paraadpeenra pojengid muutusid aina lopsakamaks ja tugevamaks. Esimene niitmine 2.mail. Harilik tamm lehtis mai II nädalal, harilik saar mõned päevad hiljem. Maguskirsid õitsesid esimest korda (2.kasvuaasta), toomingakülmast jäid puutumata ja suvel sain esimesed murelid ära maitsta. .Harilik sirel õitses kaua ja rikkalikult. Uued epimeediumid istutasin kasvuhoonest välja suhteliselt hilja, pelgasin öökülma. Esimesed kurgitaimed ostsin, teise satsi külvasin ise. Jätsin kasvama paar isekülvist tekkinud tomatitaime.( Jahedate ilmade tõttu jõudsid need istutatud tomatitaimedest ette ja vähe sellest, viljusid ka varem).
Maikuus oleks hädasti puhkust vaja, sest ükskõik kui pikk ja jahe kevad ka poleks, mingil ajahetkel kasvab kõik ülepea, eriti veel siis, kui nädalavahetusel kodunt ära olla. Mõned käigud on aga hädavajalikud, mais tegid Muhedikud aiatalgud ja see oli üks töine ja tore päev sõprade seltsis. Mai viimasel pühapäeval käisime kivilõhkumise koolitusel. Väga huvitav oli ja pealtnäha kerge :)
Juunikuu esimeste nädalate jooksul oli 1,5 tuuletut päeva. See tähendab, et puhub kuivaks. Panime pumba tiiki, siiani polnud seda veel vaja läinud. Saabus minu sünnipäevakingitus kuues osas.( See oli lihtsalt uskumatu). Likvideerisin turbapeenra ja jätsin alles vaid mõne ruutmeetri suuruse peenraosa kalmiate, kanarbikkude, narbikute jm tarvis. Nii palju just kui kolm elupuud tuulevarju pakkuda suudavad. Visuaalselt sai ka parem, sest tammealune on istumiskohaks nagu loodud.
Linnuka "rajamine". Siia oli vaja veidi lehekomposti ja turvast jm lisada, et taimedel oleks hea kasvukoht. Veidi tamme tüvesid pinnase kindlustamiseks ja hiljem kive. Lumeroosid, epimeediumid, sõnajalad ja muu mudru. Kivilas mägisibulatel pojad. Esimene asjalikum sõnajalgade ost.
Juunis oli juba veidi rohem aega tähele panna, isekülvid siin ja seal. Nii massiliseks pole veel muutunud, et lisatööd tekitaksid, pigem on see tore.
Jaanipäeva tähistasime Aravetel, vahepeal sibistas uduvihma, aga lõke oli suur ja tantsida sai ka. Järgmisel hommikul sõitsime läbi paksu udulaama koju. Aed oli kastetud.
Juuli ja kauaoodatud puhkus algas läti reisiga, mis oli tore seiklus Tea ja Urmasega. Kopatööd aias. Suurelt ja kahes järgus. Ettevalmistustööd: saunavälja peenra õgvendamine, et traktor läbi mahuks. See tekitas paraja kaose, sest taimed oli vaja ümber paigutada. Kivide paigutamine, mis oli üks väga võimas kogemus, rääkimata sellest, et ära sai koristatud hiiglasuur betoonikamakas ja üks ala aias sai uue alguse. Vägev emotsioon. Ma teeksin seda veelkord :D Ilm oli jätkuvalt istutustöid soosiv. Mulle sobis. Külalisi käis.Õu oli küll üles äestatud ja vaade põllule võttis vahepeal ägama, aga ma olen juba veidi leplikum, aed taastub kiiresti.
Põhjaosariikide tuur. Suured tänud Annele ja Futule ja Ahto Ruudule.! Nii palju erinevaid ja ilusaid aedu. Nüüd talvisel ajal on hea pilte vaadata ja veelkord kohal olla.
Juuli puhkus oli üle aegade üks mõnusamaid, sest ilm oli mõnus, ei mingit leitsakut, mis sunnib sind varjust varju liikuma. See oli vahelduseks väga hea.
KSJ on toonud mu ellu teised mõõtmed, kevadel käisime Alpides, sügisel Madeiral ja tänavune suvi oli üks suur maakivi projekt, mis saab kestma veel mitu hooaega. Kes veel kingiks mulle kuus koormat maakivi :D ?
Kokkutulekule ma sel aastal kahjuks ei jõudnud, meil oli samal ajal oluline perekondlik sündmus, aga kolmel talgul sai osaletud ja jõudsin tänavu nii Tartu Botaanikaaia püsikute päevale, Ellamaa aianduspäevadele kui ka Võhma Juurikale.
Kaks toredat reisi oli ka sõpradega, käisin Lätis, Kalsnava arboreetumis ja põhjaosariikide tuuril. Põhjaosariikidesse tuleb ka uuel suvel minna, sest pooled sõbrad jäid kallistamata ja nende aiad veel puha nägemata. Meie sügistalgud olid tuulised, aga seltskond tegus ja tore.
Hooaja lõpetasime Tagatalus. Mul muidugi tiksub hooaeg edasi, pööripäeva külv on veel tegemata.

Veebruaris kirjutasin:
Selline talv rikub nii ihu kui iseloomu. Miinus viis tundub äkitselt vastikult külm. Miinus viisteist tõmbaks hetkeks hinge kinni. Miinus kakskümmend on ilmselge eksootika. Ilm on vahelduv ja kaldub pigem soojakraadidesse.
Taimede ühistellimus Edromist väärib äramärkimist seetõttu, et nii vara pole kunagi sealt tellinud ja taimed pidid kevadeni aknalaudadel hakkama saama. Said ka.
Veebruaris jagus õhukest lumekihti vaid lohuaaeda, muidu aed suures osas lumekatteta.
Vabariigi aastapäeva olen ikka õues kerge kevadtööga tähistanud. 23. veebruaril ilm sajune, soe, pilvine. Koristasin aeda. Võtsin maha lohuaia nö väravast kaks vahtrahakatist, sest aed kasvab väiksemaks ja tagapool asuvad kuused katavad kõrghaljastuse vajaduse. Kui need kaks suureks lasta kasvada, siis midagi muud seal kasvada ei saaks. Maa oli külmunud, aga mutimullahunnikud juba sulasid.
Märts.
Ma olin märtsis uhtes üsna umbusklik, sest tundus ikka ilmvõimatu, et tali taeva jääb. Märtsi esimesel nädala olid lumikellukesed juba õitsema hakanud ning pikemaks veninud. Olin vaimu valmis pannud selleks, et tuleb veel lund. Samal ajal kui meie märtsi teises pooles Alpides olime, oli Eestis virmaliste laine. Reisilt tulles tegin pika tiiru aias. Kivilas hakkasid mägisibulad juba ärkama.
Need esimesed õienupud teevad ikka südame soojaks ja neid jõuad pildistada ka :) Kõige suuremat rõõmu tegigi see, et ma suvel potte tühjaks ei visanud ja ühest pistis nina välja talvine lumekupp. Lumeroosidel oli esimene õitsemise aasta, võrkiiristel ka. See tegi rõõmu. Kivilas talvekahjustusi praktiliselt polnudki.
Alustasin kännumatmise projekti lõpetamist ja leidsin maa seest uue müürijupi. Lühikeste päevade hommikuprojekt. 27. märtsil vihma lõhn! Märtsi viimasel päeval tuli välja esimene kevadine vikerkaar. Sinililled alustasid õitsemist.
Rändlindude saabumine. Mõned jõudsid juba märtsi lõpus. Tänavu olid jääpõrutajad üllatavalt hilised. 23.03 sooja +9. Haneparved. 21.03 koeraliblikas. 31.03. esimene kaevamine.
Aprill
Kevad oli tuuline ja 2014 aastaga võrreldes nädalapäevade jagu hilisem. Kevadsoe jõudis alles kuu lõpuks.
2.aprillil käisin Järvseljal okaspuude pookimist harjutamas. Kodune pookimine läks aia taha. Mis seal ikka, teen uuesti ja paremini. Aprillis saabusid mu unistuste okaspuud, nt sitka kuusk `Papoose`
Kas tõesti alles sel kevadel? Mul on tunne nagu oleks ta juba ammu olemas :) 15.04. tuli maha õhuke lumekiht, mis õhtuks ära sulas. Tiigi veetase muutus iga nädalaga kõrgemaks kuni maikuu teiseks nädalaks oli teravaotsaline paju poolest saadik vee sees. Rääkimata punanuppudest ja vesikanepist. Käisin botaanikaaias kaljuaia tegemist vaatamas, lubasin end appi, aga minu abi seal küll vaja ei läinud. Hea kogemus, suurte kivide paigutamise tehnika mõjus vabastavalt, sellest oli hilisemate projektide puhul kasu. Aiapäevikut sirvides - alustasin istutustöödega suhteliselt varakult. Sel aastal jõudsin lõpuks nii kaugele, et tõin tee äärest kaskede alt mõned võsaülased linnukasse ja istutasin hariliku kuuse vorme nõlvakule, et oleks rahulikku rohelist kui õitemölluks läheb. 27.aprill vahtrad õitsevad.
Mai algus oli jahe ning sajune, paraadpeenra pojengid muutusid aina lopsakamaks ja tugevamaks. Esimene niitmine 2.mail. Harilik tamm lehtis mai II nädalal, harilik saar mõned päevad hiljem. Maguskirsid õitsesid esimest korda (2.kasvuaasta), toomingakülmast jäid puutumata ja suvel sain esimesed murelid ära maitsta. .Harilik sirel õitses kaua ja rikkalikult. Uued epimeediumid istutasin kasvuhoonest välja suhteliselt hilja, pelgasin öökülma. Esimesed kurgitaimed ostsin, teise satsi külvasin ise. Jätsin kasvama paar isekülvist tekkinud tomatitaime.( Jahedate ilmade tõttu jõudsid need istutatud tomatitaimedest ette ja vähe sellest, viljusid ka varem).
Maikuus oleks hädasti puhkust vaja, sest ükskõik kui pikk ja jahe kevad ka poleks, mingil ajahetkel kasvab kõik ülepea, eriti veel siis, kui nädalavahetusel kodunt ära olla. Mõned käigud on aga hädavajalikud, mais tegid Muhedikud aiatalgud ja see oli üks töine ja tore päev sõprade seltsis. Mai viimasel pühapäeval käisime kivilõhkumise koolitusel. Väga huvitav oli ja pealtnäha kerge :)
Juunikuu esimeste nädalate jooksul oli 1,5 tuuletut päeva. See tähendab, et puhub kuivaks. Panime pumba tiiki, siiani polnud seda veel vaja läinud. Saabus minu sünnipäevakingitus kuues osas.( See oli lihtsalt uskumatu). Likvideerisin turbapeenra ja jätsin alles vaid mõne ruutmeetri suuruse peenraosa kalmiate, kanarbikkude, narbikute jm tarvis. Nii palju just kui kolm elupuud tuulevarju pakkuda suudavad. Visuaalselt sai ka parem, sest tammealune on istumiskohaks nagu loodud.

Juunis oli juba veidi rohem aega tähele panna, isekülvid siin ja seal. Nii massiliseks pole veel muutunud, et lisatööd tekitaksid, pigem on see tore.
Linnupojad.
Sisalikud ja muidugi vesilike puhul pidin jälgima, et ma neid jälle istutusaukudesse ei kallaks. Kõrvukrätside kiiksumine. Sel aastal nad õunapuude otsa ei tulnudki, hädaldasid kaugemal. Väiksemad linnud neid tamme otsa ei luba. Korraldavad kohe kambaka nagu ka varestele.Jaanipäeva tähistasime Aravetel, vahepeal sibistas uduvihma, aga lõke oli suur ja tantsida sai ka. Järgmisel hommikul sõitsime läbi paksu udulaama koju. Aed oli kastetud.
Põhjaosariikide tuur. Suured tänud Annele ja Futule ja Ahto Ruudule.! Nii palju erinevaid ja ilusaid aedu. Nüüd talvisel ajal on hea pilte vaadata ja veelkord kohal olla.
Juuli puhkus oli üle aegade üks mõnusamaid, sest ilm oli mõnus, ei mingit leitsakut, mis sunnib sind varjust varju liikuma. See oli vahelduseks väga hea.
Sul on tõesti hea aasta olnud ja loodan et ka uus aasta tuleb sama hea või veel parem.
VastaKustutaIlusat pühadeaega ja head uut aastat,nii isiklikus elus kui aias.
aitäh! Ma loodan, et satun koos sinuga veel reisima, sa oled väga tore reisikaaslane :)
Kustutajah, aasta oli ilus ja hea, mitmeski mõttes, mitte ainult aias. Lasen ka vaikselt aastalõpu rahulolunurru :) Ilusat jõuluootust ja kiiret näppu aastakroonika jätkamisel :D
VastaKustutaAastalõpu nurr on hää :) kroonika võtab ohkima, kui oleks teadnud, poleks alustanudki :)
KustutaTegus ja sisukas aasta on sul olnud, hea meel selle üle.
VastaKustutaSinu aasta oli tegusamgi veel :)
KustutaAasta oli ilus ja mõnus.
VastaKustutaAiaajakiri? Ilmselt mitte kõigile?
Ajakirjaga läks jah nii, et trükiti vaid autoritele. Seekord siis nii, aga egas keegi keela meid oma ajakirja kokku panemast :D
KustutaMulle meeldivad Su pildikompositsioonid. Tasakaalukad ja ilusad-kõnekad.
VastaKustutaTõesti-tõesti, mis aiaajakirja jutt? Ma telliks kohe ka! :P
Pildikompositsioonid tahavad veel harjutamist, aga see on päris mõnus, kõigepealt valid pildid ja siis hakkad kokku panema. Loodan edeneda.
KustutaAjakiri oli ühe grupi ettevõtmine, laiema avalikkuse ette see ei jõua. Vähemasti mitte veel.