emajuure kiituseks!
Gentiana acaulis |
Kui reisilt tulin avastasin kivilast emajuure õienupu ja olin kindel, et sel ajal kui mina mägedes kolasin, tegi tema õie ja mina ei näinudki. Täna hommikul aga avastasin, et oktoober oli alles algus.
Sellist sinist ei saa märkamata jätta. Olgu ta siis jäädvustatud. Kivila on ikka üks puhas rõõm!
Algus
Täna
natuke udune lähivaade
Kaks päeva tagasi ...
Selline november siis tänavu
Ilus sinine ja kes see käpuline on lumele oma jäljerea jätnud?
VastaKustutaKiskjasiili oma jäljed.:)
VastaKustutaemajuuresinine on üks ilusaim siniste seas :) olgu nned jäljed seal kivilas kelle iganes, igatahes ennustavad need käigurajajatele kadu :D
VastaKustutaKui see hermeliin on, siis ilmselt küll.
VastaKustutaminu acaulis jäi kahjuks kadunuks. Niuks. Mulle emajuured hullult meeldivad, aga Koha Vaimule kahjuks mitte.
VastaKustutaJah, see gentiaansinine on alati äratuntav, igasugustes tingimustes ja igal ajal särav. Ju seepärast ta kunstnike hulgas nii hinnatud värvus ongi
VastaKustutaaednike hulgas ka hinnatud :D
VastaKustutajälgedest. Kui lumi maas, siis ma ikka vaatan, kes mu liigirohkes aias käib. Ma kahtlustan naabrite punanahka, ta käib siin jahil. Põhiline, et nirki nahka ei paneks, hiiri võib püüda kasvõi nelja käpaga. Huvitav on ka see, et ta nagu teaks, et mäe sees on elu. Õiges kohas kõnnib