laupäev, 28. november 2015

emajuure kiituseks!

Gentiana acaulis
Kui on nii soe sügis nagu tänavu, siis üksikud õied ei üllatagi väga, aga sellele taimele teeksin erandi.
Kui reisilt tulin avastasin kivilast emajuure õienupu ja olin kindel, et sel ajal kui mina mägedes kolasin, tegi tema õie ja mina ei näinudki. Täna hommikul aga avastasin, et oktoober oli alles algus.
Sellist sinist ei saa märkamata jätta. Olgu ta siis jäädvustatud. Kivila on ikka üks puhas rõõm!

Algus

Täna

natuke udune lähivaade








Kaks päeva tagasi ...


Selline november siis tänavu










kolmapäev, 25. november 2015

talveprognoosid 2015

 Kadripäevaks sai lumekirme maha. Esimene. Kui lumi, siis lumi.

Iga kord kui loen ilmaennustusi mõtlen, et peaks need kuhugile talletama, et valida üks ilmameister, kelle prognoose võiks edaspidi tõsiselt võtta. Allikaks 22.oktoobri Maaleht



2015/2016 talve ennustati 22.oktoobril nii:
“Tänavu on meeletult palju hiiri, naabri kass käib iga päev, hiir suus. Vanasti öeldi ikka, et kui palju hiiri, siis tuleb pehme talv,” räägib Maalehe ilmatark Ilmar Tiismaa Pärnumaalt Lõpe külast.
Mehe sõnul pole talvel veel pikka aega meie maale asja. Seda usku annab talle kas või haruldaselt kaua, juba kuu aega kestnud vananaistesuvi. See tähendab pikka sügist. “Tundub, et talv ei tule niipea, ja kardan, kas jõuludeks lumigi siinkandis maha jääb,” lisab ta.
Novembris võib veidi lund muidugi pudeneda, kuid see sulab. Sama lugu on detsembris. Ei paista Tiismaale külmagi kusagilt.

 Pole suvel sooja, pole talvel külma
Pikalt kestvast sügisest annavad ilmatargale tunnistust puud, mis veel üsna rohelised ega kiirusta lehtede langetamisega. Samuti surusääsed, keda aias siiani hulganisti lendamas näeb.
“Kahju, et mulle pole veel metsseapõrnasid toodud, need aitavad talve 70% tõenäosusega õigesti ennustada. Nii pean praegu vaid looduse jälgimisele tuginema,” kahetseb Tiismaa.
Ainsaks enam-vähem tõeliseks talvekuuks kujuneb ilmatarga meelest sedapuhku veebruar. Siis on vähegi rohkem külma ning lund. Suisa lumeuputust peljata ei maksa, kuid suusatamiseks peaks piisama. Samas pole lumelükkajatel ka suurt teenistust loota.
Kui alles veebruaris külmaks läheb, kestab tali vähemalt märtsi keskpaigani välja,” ennustab ta, lisades, et karmi pakast ei ole ka siis tarvis karta.


Margus Saaremaalt – nii laseb saarel elav ilmatark end nimetada – on täheldanud aastate 1986–1990 suvede-talvede rütmiliselt sarnast kordumist. Tänavune on sarnane 1990ndaga: soe talv, heitlikult jahe kevad ja suve esimene pool. Ka siis sadas juulis palju ning suvi tuli alles augustis. Kuigi see jäi kestma veidi lühemalt kui tänavu, oli ka siis oktoober soojapoolne, kuigi mitte nii kuiv. Mis saab edasi?
“Selle järgi tundub tulevat soe ja vihmane talv, erandiga jaanuari teine pool ja veebruari algus,” prognoosib Margus.
Saarlase sõnul algavad novembris sügisesed vihmahood, ja soojalained vahelduvad juba mõõdukamate külmadega. Kuigi kuu teises pooles teeb talv paar arvestatavat katset pidama jääda, ei õnnestu see. Atlandi soe pääseb jälle liikvele.
Detsembergi paistab soe ning suusad saab alla panna vaid Otepääl ja Mõedakul.
“Sarnaste olude puhul, võrdluses talvega 1991, läheb külmaks jaanuari keskelt alates, mil tuleb kuni 25 miinuskraadi, ja seda on ka veebruari esimesel poolel,” ütleb ta.

Veebruari lõpp ja kõrgema päikesekäiguga märts kipub juba päevasele sulale. Märtsis öösiti külmetab, päeval päikesega on plussis.
Ka Maalehe vanim ilmatark, 1. oktoobril 85. juubelisünnipäeva pidanud Valter Voole Hiiumaalt Kärdlast ennustab pehmet talve. “Kui on suvel sooja, on talvel külm, aga suvesooja ju palju polnud,” põhjendab ta.
Kuna lehed on praegugi veel puus, ei tohiks ka niipea ega äkiliselt talveks keerata. Vähemalt novembris mitte. Ehkki valgete jõuludega võib minna nii või naa, kuid aastavahetus peaks Voole ennustuse järgi küll juba lumine olema.

Rohkem talve moodi kui eelmised kaks
Pehmet talve näeb ette ka Marko Kaasik Tartust, kes lähtub oma prognoosides rõhkkondade võimalikust käitumisest. Novembris ja detsembris toovad sagedased lõunakaarte tuuled meile keskmisest mõnevõrra soojema ilma, sajab nii vihma kui lund. Hingedekuul lumi maha veel ei jää, ent jõulukuul hakkab Kagu-Eesti kõrgustikel ja Kirde-Eestis kujunema püsiv lumikate.
Jaanuaris on Lõuna- ja Kesk-Euroopas õhurõhk tavalisest kõrgem ning madalrõhkkonnad liiguvad jätkuvalt üle Skandinaavia itta. Meile tähendab see Kaasiku sõnul õhuvoolu püsimist Atlandilt, mis toob pehme ja üsna sajuse ilma.
“Ida-Eestis peaks lumi maha tulema, kuid Lääne-Eestis ja saartel arvatavasti mitte,” pakub ta jaanuari kohta.


Veebruaris annavad madalrõhkkonnad Atlandilt veidi järele, kuid ilm jääb vahelduvaks ja valdavalt pehmeks. Sajab tavalisest rohkem. Sisemaal lumi püsib, kuid lääneranniku lähedal ja saartel ei pruugi õiget lund tullagi.
Märtsis on Atlandi madalrõhkkonnad kevadtalve kohta ebatavaliselt aktiivsed. Päikest on vähe, sajab palju. Märtsi teisel poolel laguneb ka Ida-Eestis lumikate.
Ülo Roosnurm Harjumaalt Kose vallast arvab samuti, et sel aastal ja ehk isegi kogu talve jooksul kõva külma ei tulegi.
“Vähemalt praegu mesilased külma talve ei ennusta, nad pole veel raamide vahesid kõvasti kittima hakanud. Aga mine tea, ehk hakkavad veel,” jääb ilmatark siiski pisut kahtlevaks.
Lähim külmem aeg võib tulla novembri keskpaigas. Seda ennustavad talle oktoobri algupoolel mitmel ööl Eestis veigelnud virmalised. Ta on oma vaatlustest tuge saanud, et üsna tihti peab paika vanarahvatarkus, mis lubab sügiseti virmaliste nägemisest 40 päeva möödudes külma saabumist. Seega novembri keskpaigast alates peaks mingi aeg meid külm kimbutama ja lumigi võib
lisanduda. Ent ilm ei jää kauaks selliseks. Ka detsembris on nii, et lumi tuleb ja läheb.
“Jõulud on siiski valged, aga lund üksnes nii palju, et must maa välja ei paista,” pakub ta.
Uude aastasse jääva talve ennustamist peab Roosnurm praegu veel liiga varajaseks. Ütleb vaid, et kui detsembri lõpus peaks vähegi paksem lumi tulema, jääb see ka ülejäänud talveks maha.
“Seegi tuleb pehme talv, kuid siiski rohkem talve moodi, kui olid eelmised kaks äbarikku,” alustab oma ennustust Aarne Ots Viljandimaalt Sürgaverest.

Kadripäeva paiku on öösiti oodata kümmet miinuskraadi ja ehk külmub sel ajal maagi korralikult ära. Detsembri esimeses pooles tuleb suurem torm, algul vihma ja lõpu poole lumega ning teeb siis ilma ka väliselt talviseks.
Jõulukuu on üleüldse üsna sajune. Kuigi sageli sajab lund, ei jää see püsivalt maha enne jaanuari algust. Siiski usub Ots, et jõulud tulevad valged.
Talve esimene pool, detsember ja jaanuar ongi enim talve moodi, sest veebruari teisest poolest saabub varajane kevad.
“Kõige külmem tuleb jaanuar, aga hästi ei usu, et 30 külmakraadi ka siis välja pigistaks, isegi 20 kraadi on läheneval talvel juba kõva sõna,” arutleb ta.
Kui talve esimene pool paraja krundi alla teeb, saab ka Tartu maraton peetud. Lund ja tuiskusid palju oodata ei ole, kuid see oleneb piirkonnast. Lumeaeg võib talvel üldse lühikeseks jääda, sest kevad tuleb vara peale.

Tartu suusamaraton ära ei jää

Teised Maalehe ilmatargad pehmet talve ei ennusta. Arvo Saidla Raplamaalt Koikse külast lubab, et ei tule ta pehme ega ka mitte karm.
“Mõnus hilissügis kestab novembri keskpaigani, pärast kadripäeva võib veidi küll lumega kostitada, kuid seegi sulab ära,” räägib ta.
Detsembri alguses teeb maa õrnalt valgeks, ent külma on veel napilt. Kuigi jõulud on valged, pole lund ka siis ülearu. Tõsisem talv 15–20 külmakraadiga algab jaanuari keskpaigast ja siis külmetab üsna õhukese lumekihi all oleva maa korralikult ära. Paksem lumi sajab maha alles kuu lõpuotsas ja küünlakuul tuleb lisa.
“Terve veebruar on tõsine talvekuu, mil 20–25 külmakraadi on üsna tavaline, aga 30 vaevalt tuleb – kui, siis mõne öö Ida- ja Lõuna-Eestis,” ennustab Saidla.
Küsimust ei tohiks olla ka Tartu maratoni toimumises, lund jätkub. Sulad ilmselt ei kimbuta, sest neid pole jaanuari keskpaigast veebruari lõpuni välja. Märtsi algus on veidi pehmem, kuid keskpaigas lajatab uue 15–20kraadise külmalainega, mis kestab kuu lõpuni.
“Talv varakult ei lõpe seega ja lumi püsib veel aprilli alguseski maas,” lisab ta.
Saidla kahetseb, et seakatku tõttu ei ole tal õnnestunud veel seapõrnasid näha – neid arvestab ta oma talveennustustes tavaliselt kõige enam. Ent ütleb seejärel, et ehk ongi parem, nüüd peab rohkem arvestama teiste loodusemärkidega. Näiteks ahvenauimed näitavad tõelist talve jaanuari keskpaigast veebruari lõpuni. Ka sipelgad ei ole oma pesakuhilates pikaks ja pakaseliseks talveks valmistunud.

Maalehe ilmatark Enno Kalde Võrumaalt usub, et külm talv ei jää tulemata. Juba november ja detsember on talvised, kusjuures mardikuu algusest saati võib sageli lund sadada, kuigi suurt külma veel ei ole. Karmimad külmakraadid, vähemalt 15 miinust, algavad 20. kuupäevast. Kadrikuu lõpus ja detsembri hakul on mõnepäevane pehmem aeg, misjärel tasapisi külmeneb taas.
“18. detsembri paiku algab tugev külm, kuni 20 kraadi või rohkemgi, mis kestab ka kogu jõuluaja,” prognoosib Kalde, lisades, et tänavu ei tule jõulusula, mis valgeid jõule rikkuda võiks.
Lund ei ole pühade ajal palju, aga oma 10 cm ikkagi. Aastavahetuseks muutub ilm pehmemaks ja muutlikumaks. Kaugemale talvesse Kalde arvutused praegu veel ei näita. Selleks peab ta ära ootama esimese lume. Ent sellele vaatamata kipub ta arvama, et külm talv ei jää tulemata.
“Tuleb valmis olla külmaks talveks,” hoiatab ka Maalehe ilmatark Indrek Hein Soomaalt.
Heina arvates võib juba novembri esimeses kolmandikus ilm talviseks pöörata. Tuleb suurem külmalaine, kümme kraadi või enamgi, et puud lehtedest lahti saaks. Detsember on aga päris talvine, kusjuures jõuluaeg külm. Lumega võib pühade aegu Eesti eri paigus olukord vägagi erinev olla.
Kui talve esimene pool külm, siis vahel on talve teine pool pehme olnud. Seekord kaldub ta arvama, et teine pool on aga veelgi külmem, ning jaanuaris või veebruaris ei jää pakanegi vähemalt 30 kraadiga tulemata. Pigem kestab talv ka kaua kui vähe.

Lumi lubab lund ja külma

Maalehe noorim ilmatark, 22aastane Aleksander Lumi Põlvamaalt ennustab ilmatarkadest kõige krõbedamat pakast.
“Jaanuaris ja veebruaris võivad tulla korralikud külmalained, kus lausa 30 kraadi ligi või mõnel üksikul hommikul veidi enamgi välja venitab,” arutleb ta, lisades, et äärmuslikku ehk 35 kraadi siiski karta pole.
Kuna esimest lund nägi ta 8. oktoobril, siis vanarahvatarkusele tuginedes pakub, et sellest 40 päeva hiljem peaks ilm talviseks keerama. Tasahilju külmenedes on novembri keskpaigaks stabiilsed miinuskraadid käes ning kuu lõpus või detsembri alguses jääb ka lumi maha, ennustab ta.
Jõulukuu tuleb lumine ning mõõduka külmaga. Pole muret, et suusatada ei saaks.
“Talv kestab kaua, ka märts on talvine, no ikka tõeline talv on tulemas,” usub Lumi.

Praeguseks on selge, et oktoober tuleb 55 aasta pikkuses vaatlusreas üks sademevaesemaid. Samas ei saa kurta õhutemperatuuri üle, mis keskmisena annab küll pikaajalisest keskmisest madalama tulemuse, ent seda tänu valitseva kõrgrõhkkonna selgetele pikkadele öötundidele, mil õhk sisemaal tublisti jahtus. Oktoobri lõpp tuleb sajusem, tuuline ja üsna soe.
Juba oktoobrikuule oli raske analoogaastat leida, sama on seis ka novembriga. Nii sademete hulga, temperatuurirežiimi kui ka sünoptiliste protsesside poolest on kõige sarnasemad aastad 2014, 1965 ja 1975. Tsüklonite ja antitsüklonite paigutuse ning liikumise poolest sobiksid hingekuu analoogiks ka aastad 1968 ja 1983, kuid siis olid viinakuud palju sademerikkamad.
Analoogaastatele toetudes võib pakkuda kuivapoolset või normilähedase sademete hulgaga novembrit. Temperatuuri osas jään sügisprognoosi juurde, mis lubas soojapoolset novembri algust ning siis järsku külmalainet kuu lõpus. Talvenäolist ilma jagub veel ka detsembri algusesse. Jõulukuu teine pool peaks tulema keskmisest soojem ja sajusem, kuid ilmtingimata ei pea vihma sadama. Sademed võivad valdavalt tulla lume ja lörtsina.
Jaanuari teise poole ja veebruari koha pealt jagunevad analoogid kahte. Kolmel juhul viiest on meil oodata üsna külma talveilma, kahel ülejäänud juhul aga sooja, eelmise aastaga sarnast talve.
Samas on nii Euroopa ilmamudel kui ka globaalmudel ühte meelt, et kõik talvekuud tulevad keskmisest ühe-kahe kraadi võrra soojemad ja veidi sajusemad. Samas teame, et need mõlemad mudelid arvutasid ka käesoleva viinakuu temperatuuri keskmisest paar kraadi kõrgema, kui tegelikkus näitab.
Lähtudes Euroopa Keskpika Ilmaprognooside Keskuse (ECMWF) mudelist, on ka novembris ülekaalus kõrgrõhkkondade mõju, mille vahele aeg-ajalt kiiluvad madalrõhulohud. Ilm on kuivapoolne, õhutemperatuur normi piires või isegi madalam – seda just tänu öistele külmakraadidele.
Sama keskuse pikem talveilma arvutus näitab, et novembrist jaanuarini on meil 60–70% tõenäosusega õhutemperatuur keskmisest 1–2 kraadi kõrgem. Detsembrist veebruarini keskmine temperatuuri näitaja langetab veidi sooja talve tõenäosusprotsenti. Selle järgi tuleb 50–60% tõenäosusega õhutemperatuur Lääne-Eestis 0,5 kraadi, Kesk- ja Ida-Eestis 1–2 kraadi võrra kõrgem.
Samas USA ookeani- ja atmosfäärinähtuste instituut (NOAA) arvutab kõik talvekuud (eraldi võetuna) ühe kuni kahe, jaanuari lausa kahe kuni kolme kraadi võrra keskmisest soojemaks.

 Artikli autor Rein Raudvere, Maalehe ajakirjanik.

Maaleht: "Ootamatu tulemus: milline ilmaportaal ennustab kõige täpsemini?"

esmaspäev, 23. november 2015

vembrist novembrisse

Oli soe, paar päeva on ilmad külmemaks ja tuulisemaks pööranud ent harjumatult tuuletu on. Mitte, et ma seda igatseks, lihtsalt panen tähele.  Pärast pikka vihmapausi sadas mõnevõrra, tiigi veetase on veidi tõusnud.
Keha on loodud liikumiseks. Nii ma olengi õuetööd hommikute peale ära jaganud. Neljapäeva hommikul nägin keldrimäel valget ja vilgast vorstikest, leekis teine üles-alla ja kadus lõpuks suurte kivide vahele. Sain teda pikalt vaadata.  Kui ma suvel arvasin, et mul elab aias kärp, siis nüüd ma arvan, et see on  nirk. (Kärbil on sabaots must ja ta on veidi suurem) Igatahes on mul hiirepüüdja! Ilus hetk oli, mu koduaed on liigirikas igas mõttes :)
Nädalavahetus oli meil ka kindasoe, ei raatsinud mina seda puude ladumisele kulutada. Lõpetasin kivila otsa, see töö oligi sügisesse plaanitud. Andsin endale ülesande kivila arendusega tegeleda ja nii see käibki, igasuguseid ideid tuleb, kui teema vabaks lasta. Tean, mida tahan, nüüd on jäänud vaid - kuidas.  Kevadeks on kivila "uude" osasse killustikku vaja, siin on veel pinnad katmata ja kõik tahab veidi viimistlemist.
Seemnekasti sorteerimisel tuli välja peotäis laugusibulaid, millal ma need sinna poetasin, ei ole meeles. Panin maha.Häbemata hilja küll, aga ega nad karbis ka edene.
Epimeediumid on nüüd üle loetud ja tulgu see talv neile kerge, et uuel kevadel oleks kelle ette kummardada :) Kokku 42 erinevat taksonit. Kõige rohkem on esindet muidugi Epimedium grandiflorum, eks ta ole ka üks külmakindlamaid liike ja tema sorte on rohkem saadaval. Kuidas õrnemad hübriidid talvituvad, saame näha.





Tubastel töödel on mõned tähtajad, millest on vaja kinni pidada. Kokkuvõtte hooajast venib mul igal aastal ja blogisse ei jõuagi. Peaasi, et aiapäevikusse kirja saab. 
Ennist sadas akna taga midagi lörtsi moodi. Veab sel nirgil, varsti pole teda nähagi.




 



neljapäev, 19. november 2015

meie Madeira. laskumised ja tõusud. mäed. I

Nagu ma eelmises postituses juba mainisin, rentisime auto. Tahtsime jõuda Rabacalli, aga saatuse tahtel me sinna ei jõudnud. Hommikusöök hotellis (huvitav küll, miks võõrsil hommikuti isu kasvab?), GPS valmis ja asusime teele. Rendikas oli tubli CLIO vms, aga mõnes kohas see masin juhtnööride järgi sõita ei saanud, see poleks meid lihtsalt püstloodis tänavat pidi suutnud üles viia. Päris õõvastav kogemus. :) tagurpidi alla jõnksutada.
Sõiduõpetajad autokoolist oleks kindlasti Madeira linnateede fännid - alalõpmata üks käikudega mängimine, ikka I ja II ja võib-olla kunagi ka III.  Lisaks veel väga huvitavad kurvid, põhiliselt pimedad. Mul oli siiralt hea meel, et KSJ on roolis vana kala. Mina poleks seal küll sõita julgenud.  Muidu oli tore. Ükskord põrutasime pidulikult linnakasarmu õuele, kus meid vaatas mitukümmend hämmastunud silmapaari. Üks põik läks lihtsalt nihu. Pöörasime ringi ja sõitsime vaguralt minema.

Kui linnast välja saime ja Pico de Arreiro poole suundusime, läks tee üles. Ma olin siiani veel üsna muretult sügavikku vahtinud, aga nüüd hakkas küll halb. Mingil hetkel sattus GPS segadusse ja kui kaardil näitas vasakule, soovitas hääl paremale pöörata, kusjuures vägagi tungivalt soovitas, otse kuristikku. See oli üksjagu õõvastav, nii et esimene peatus tuli teha selleks, et ma korraks autost välja saaksin.
Pico de Arreiro on Madeira kõrgematest tippudest kolmandal kohal ja ühtlasi on see kõige kergemini ligipääsetav, sinna viib üsna korralik maantee. (25 km). Kohale saab u tunniga, mägedes pole lihtsalt mõistlik kiirust arendada, kui sa just kohalik pole. Selle tipu külastamiseks on vaja teele asuda võimalikult varastel hommikutundidel, sest hilised hommikutunnid on siin juba pilvised ja nähtavus vaid meeter kuni poolteist. Meil vedas, ilm oli seni selge, kuni me tagasiteele asusime.
Rahvast oli palju.
Teine tähtis asi on oludele vastavad jalanõud ning riietus. Mägedes on enamasti jahedam ja mõnevõrra tuulisem, hea, kui on kaasas mõni tuultpidav riideese. Mägisaapad on sobilikud, nendega nii kergesti ei libastu. Kui ilm on sombusem, võivad rajad üsna libedad olla. Pico de Arrero rajad olid enamasti kindlustatud ühelt poolt käsipuudega. 




maantee










Pilved siinsamas.


Esimene vaateplats jäi selle kalju otsa, mis on paremal.






Vaateplatvorm. Käsipuud olid küll sellised, et väga toetuma ei kutsunud :)



Rada oli trepine









Pico de Arrereirolt läheb rada saare kõrgemasse tippu: Pico de Ruivo de Santana (1861m), see on umbes neljatunnine teekond, kaks sinna, kaks tagasi. Oma raskusastmelt veidi karmim.  Kuna meil oli plaan Rabacalli levadadele jõuda, siis meie asusime tagasiteele. Tipud meie taga olid juba paksus pilveudus ja nähtavus tõepoolest vaid meeter.

 järgneb ...