kivila. nimetud, aga imetletud mägisibulad
Alguses oli ju lihtsalt huvi ja juhus. Ühelt sõbralt peotäis, teiselt näpuotsaga üht teist. Nii nad mul Tartus ühe pooliku ruutmeetri peal alustasidki. Olgu nad siinkohal siis esitletud kui lihtsalt mägisibulad.
Mägisibulate jõgi, mis koosneb peamiselt S. tectorumist ja S. marmoreumist, algab aga liivsibula ja S. arachnoiddeum´i pesakondadega. Seda voolavat kooslust olen ümber tippinud ja pikemaks istutanud, materjalist puudust ei tule vaatamata sellele, et igal suvel see jõgi õitseb.
2015, aprilli II nädal.
Kui muu aed veel magab, hakkavad mägisibulad end vanast kestast tasapisi välja kerima.
Mõni tuleb välja sellisena
suvel on hulgaliselt rohelisi varjundeid
ja oktoobris on sellised toonid. Ostetud kui lihtsalt Sempervivum.
Sel aastal püüdsin veidi enam värve eraldada ja "jõest" uusi niresid tekitada
sügisvärv
suvevärv
Kooslus, mida ma lõhkunud pole, sest nad moodustavad ilusa kontrasti
ja vahel võtavad sõgedad mõõtmed
õitsevad
Suve teises pooles tekib siin tõsine trügimine. Kavatsen paari lähima aasta jooksul liivsibula ümber paigutada kohtadesse, kus ta ei saaks teistesse sibulatesse veereda. Kui neid on juba sellises koguses, et saab ka suurema pinna katta. Esimesed veerejad ongi kolitud saunamäele, kus neil on vähem võimalusi liikuma minna. Müüripealsel on kohti ja üks katsetus on mul plaanis.
August
Oktoober
Minu eriline lemmik
ja siis nimetud hübriidid, millest ma pole suutnud külmalt mööduda. Üks neist on enamasti sünkjas.
Fantastiline värv, iseasi kas selle pildi peal.
Enamasti on mu nimetud hübriidid punaste toonidega, sel sügisel aga valisin Kristiinest viis uuekest , pildid lisan hiljem.
Võrkmägisibulad helendavad ja tekitavad mõnusaid kuhjakesi. Neid olen kivilasse valinud just selle rõõmsa helenduse pärast. Edenevad suhteliselt kiiresti.
Mägisibul, väidetavalt `Elisabeth` on ostetud 2014.a. Jardinist. 2015 aastal tõin uue `Elisabeth´i`. Kes neist nüüd õige on, seda mina ei tea. Ütleme nii, et see Elisabeth I või nimetu?
Puhas kiviroos ju :)
Selle lühikese ajaga, mil ma neid jälginud olen, on mul mõistagi mingid eelistused tekkinud. Seni, kuni ma tegutsen suuremates mastaapides ja pole veel tšehhi alpiaia stiili kasutama hakanud, meeldivad mulle liikidest enim S marmoreum ja S.tectorum, neis on reljeefsust. Samas S.montanum on huvitav muutuja.
Kindlasti katsetan ülalnimetet alpiaia stiili ka ära, ruumi mul selleks on ja kivi ... need ehk leiab ka.
... järgneb
Mägisibulate jõgi, mis koosneb peamiselt S. tectorumist ja S. marmoreumist, algab aga liivsibula ja S. arachnoiddeum´i pesakondadega. Seda voolavat kooslust olen ümber tippinud ja pikemaks istutanud, materjalist puudust ei tule vaatamata sellele, et igal suvel see jõgi õitseb.
2015, aprilli II nädal.
suvel on hulgaliselt rohelisi varjundeid
ja oktoobris on sellised toonid. Ostetud kui lihtsalt Sempervivum.
sügisvärv
Kooslus, mida ma lõhkunud pole, sest nad moodustavad ilusa kontrasti
Oktoober
Fantastiline värv, iseasi kas selle pildi peal.
Võrkmägisibulad helendavad ja tekitavad mõnusaid kuhjakesi. Neid olen kivilasse valinud just selle rõõmsa helenduse pärast. Edenevad suhteliselt kiiresti.
Kristiinest pärit nimetu mägisibul 2014 a sügisel, septembris
ja 2015 sügisel, oktoobris
Kindlasti katsetan ülalnimetet alpiaia stiili ka ära, ruumi mul selleks on ja kivi ... need ehk leiab ka.
... järgneb
*ootab huviga järge*:)
VastaKustutahuvitav on see, et ma arvasin, et mul on rohkem nimetuid nimetusi :) aga mõned liigid löövad massiga :)
Kustutasee jõgi on võrratu ja muidugi sibulikud täies tükis ka, minu selle aasta masshamsterdus on ka paljunenud aga mitte veel silmnähtavalt, vähemasti on kõik elus peale ühe aga see oli väga pisike ka ja üldse vist jäi nokka varesele, ootan ka järge :)
VastaKustutajärgmisel hooajal on juba usin laienemine, põhiline, et vares endale uue objekti leiaks. Olen kuulnud, et võivad palju pahandust teha.
KustutaOotan ka järge ja olen võlutud!
VastaKustutaSee teema ajab mind kihevile(kollasin uuesti sempervivumgarten leheküljel),Olin juba rahunemas ja tegelesin ainult kivide kokkuajamisega kevadprojekti tarbeks.
ennustamine on tänamatu tegevus, aga ilmselt on su kivila paari aasta pärast suurem, kui sa siiani kavatsesid :) ja sinu mändide alla sobivad nad ülihästi.
KustutaVägev jõgi tõesti! Ja kui põnevad muutumised seal toimuvad.
VastaKustutaMägisibulate muutumine on igaveste lahe jah. Isegi kui mõne puhul piirdub see kuju kasvamise ja kahanemisega.
KustutaOhjah, ma tean, mida tunned, sest need sibulikud olid ka meie ühed esimesed. Neid peabki imetlema ja armastama, aga kahjuks on ruum me müüris piiratum kui Sul ja nad ei saa enam sääraseid jõgesid ja ojasid moodustada.
VastaKustutategelikult on teie müür endiselt minu lemmikum, kuigi ma olen nüüd juba üksjagu kivilaid näinud. Ikkagi esimene ahhetamise koht :)
KustutaFantastiline! Ootan järge!
VastaKustutaSibulikud on nummid, aga ka mul on neile piiratud ruum, ei saa eriti laamendada.
VastaKustutaMulle on samuti kõik minu sibulikud ühtviisi kallid, olgu siis nimelised või nimetud. Ja see muutumise-muundumise mäng ei muutu ealski igavaks!
VastaKustutaVäga ilusad :)
VastaKustuta