sporaadiliselt aga sihikindlalt

Aias. Kolmenädalane vihmapaus augustis pani kogu istutuse ootele. Reedel alanud hoovihmad on aeda nii palju kastnud, et sai lõpuks selle tööga tegeleda. Maapind aga on kõrgemates kohtades ikka veel kuiv, kuigi üleeilne sadu uhas rotid-mutid maa põhja, minu poolest võiksid nad sinna jäädagi.
Maha on vaja istutada kümmekond kuusekest ja kõik see kraam, mis põõsalaborist kippus välja valguma.

Päev on nüüd tublisti lühem ja ilmaolud muutlikud, sestap tuleb aega asjalikult kasutada. Pühapäeva õhtupooliku veetsin linnukas. Siin on mul huvitav ülesanne lahendada - toomingad tuleb tasapisi muude puude vastu välja vahetada. "Suurte" puude turbe alla on juba eelmistel hooaegadel istutatud sirmokas ja pärnvaher. Neil läheb väga hästi.  Paar soojalembelist vahtrat istutasin ka linnukasse, siin on soojemad olud ja kui peaksid ka välja minema - pole parata.  Siia istutasin ka kirsskontpuu (2013) ja peitõielise kuslapuu, viimane peab hakkama tubliks varjutekitajaks. Alpi kuslapuu peale selles küsimuses loota ei saa, enne nõrked ootamisest ära. Kolisin ümber kanada tsuuga, rotid ringitasid ümber juurte ja mul oli temaga uus plaan tekkinud. Ta peab nüüd ruttu kasvama hakkama. Linnuka tagakülg on veel asustamata, siin on tuulevaikne ja päikseline, aga õnneks mitte lauspäikseline. Tulbipuule sobiks, aga enne peab keegi naatidega tegelema ja no ja kändudega. Kui see ühel päeval on korda tehtud ja puud kasvama läinud ... saab see ilus nurk olema. KSJ kaasik tulbipuuga :)

Linnuka pinnas on saviliiv ja liivsavi ja savi ja õhuke huumuskiht. Et see kiht mööda kallakut alla ei libiseks, hakkasin astanguid tegema. Ma ei ole puurontidest väga vaimustet, sest sinna alla tekib kohe elu, aga väga valida ka pole. Kopatöödeni on veel aega. Kui rondilahendus mulle ikka üldse ei sobi, siis paneme kivi. Järgmisel hooajal. Linnukasse on istutatud epimeediumid, lumeroosid, mõned sõnajalad, küüvitsaid ja pirtsakamaid igihaljaid. Igatahes walteri kobarküüvits `Whitewater` muutus nädalaga ilusaks ja on seda siiani. Ma olen rahul, et ma suurema osa turbapeenrast aia peale laiali jaotasin. Hea otsus. 

Hulk kuusetittesid on vaja kardinateks maha istutada ja eriti kriitilisse kohta istutan raagremmelgaid `Bullata`. Selleks on vaja läbi murda teeäärsest jäätmaast, kasvõi meeter tunnis.
Mulle vihmavaba august pole kunagi sobinud, augustis olen alati ümberkorraldusi teinud kuni ma paigaga rahule jään. Parem augustis kui aprillis-mais.  

Ühel õhtul avastasin KSJ kurgitilli kõrval teistkordselt õitseva epimeediumi. Kevadine istutus, need õied tegid rõõmu. Epimeedium `Domino`cc

"ööpilt" ja päevane vaade

Selle nõlva liigirohkus jääb esimesel pilgul märkamata. Siia kolisin kolmiklilled ja uued epimeediumid, peitsin soldanellad ja uued Tsuga canadensise sordid. Varvasadiantumit sai jagatud ja lähiaastatel ma emataime ei liiguta ega jaga, las kosub. Lillehaldjalt sain lisaks kaks toredat Ameerika tulivõha taime. Säbar kurereha ning hõlmine tiarell on hakanud end külvama, see teeb rõõmu.
Hiina siidpöörist peab hakkama otsustavalt välja viskama, tema proprtsioonid hakkavad juba igasuguseid mõõte ületama.

Maasikapeenar vajab uuendamist ja laudapealne lauahunnik sorteerimist. Köögipõrand on ikka veel värvimata.

Augusti viimane nädal oli juba augusti nägu. Septembris on siis ilmselt kolm nädalat augustit.
Ahjaa, pühapäeval nägin kitse jalutamas. Jäin vaatama, et ongi päris või?! See tüüp käibki mul kärneriks? Nii ilus?

P.S. mõtlen küll, et nüüd teen süsteemi ja kirjutan varjutaimedest eraldi postituse ja kõrrelistest eraldi ja okaspuudest eraldi ja sütemaatiliselt ning ülevaatlikult jne
JÄI ÄRA
Aias on kordades mõnusam olla kui sellest kirjutada.