septembris sahistades

Kui juuli ja august olid kohad vahetanud, siis september peab oma graafikust üsna kinni, nädala jagu on ehk suvisem olnud eelmise aastaga võrreldes. Küll aga kindlasti soojem. Täna nägin, kuidas  metsad on värviliseks muutunud, koduaias värvus esimesena korea vaher ja thunbergi kukerpuud läksid pärast augustisooja joonelt sügiseseks. Võpsik on varsti ühtlaselt pruun, mis leppadest ikka oodata.  Tuult on olnud vähem kui tavaliselt, seda on lihtne tähele panna, sest mu kodu jääb tuulte tee peale. Vikerkaar ja kaunid loojangud.

Eelmisel sügisel koristasin miinuskraadide hirmus kasvuhoone 24.septembril ja nagu praktika näitas, liigagi vara, tomatid oleks võinud rahus veel kesta. Tänavu olen saanud hea saagi ja taimed on püsinud tervemana kui eelmisel hooajal. Kurgid said maha hiljem nii kasvuhoonesse kui ka õue, nende saagi üle ma ka ei kurda. Seeneaasta läks ka lõpuks käima, metsa aga olen jõudnud häbemata vähe. Viimane saak sisaldas suveseeni ja kuuseriisikaid läbisegi, mis on mõnevõrra ootamatu nähtus.
Koduõues kasvab ka üksikuid kasepuravikke ja tõmmuriisikaid.
Istutustöödega peaaegu graafikus, ikka veel kolm paju ja mõned kuusekesed ootel. Kivilas ajab näriline jälle käike, see on masendav. Pinnas tuleb rohkem kive täis panna, et poleks laamendamise ruumi. Kassiliiv on ka veel testimata.
Linnukas on täis istutatud epimeediume, sõnajalgu, hostasid ja paar puud ning põõsast. Järgmine kevad on põnev, põnev, siis peaks see koht juba lopsakam olema. Piltidelt paistab puhas kribula.
Laupäeval pani KSJ esimese palgipeenra tappidega kokku ning paika ja oleks rohkemgi pannud, aga ma võtsin veidi mõtlemisaega. Ühe palgipeenra peaks kindlasti poolvarju panema, ma pole kohta veel välja valinud. Põllus on ju ikkagi lauspäike.  Veel tahaks põõsaid ümber panna, aga seda ehk varakevadel, näis, kuidas sügist jagub. Laupäeval kärutasin laudapõhja ja muud mulda, no seda kulus ikka üksjagu. Mulle see palgipeenra värk meeeldib, sirge ja selge vaade.
Nädala sees olin töö asjus päälinnas ja  käisin veel viimase ringi Kristiines, sain vajaliku hortensia juurde, loodetavasti on järgmisel aastal nende ilu juba nähtav.

Üks osa taimi on talvekorterisse seatud, üksikud vajavad veel ümber panemist. Õu on hunnikuid täis, aga nendega tegelen hiljem, siis kui muud enam teha pole. Potimajandus on ka ripakil. Talvepuud veel ladumata. Mõni koht on veel niitmata, aga oleks tarvis, muidu on kevadel hukas. Pole parata, töö teeb päeva lühikeseks ja vahel hõivab õhtud ka. Teen jõudumööda, iga valget hetke nautides. Pärast töönädalat tahaks olla pigem vaikiv troll :D ja selges sügises omaette sahistada keset ritsikaid, konnapoegi ja uimerdavaid sisalikke.

Õhtud on niiii lühikesed. September saab kohe läbi. Tulgu pikk oktoober.