pühapäev, 27. september 2015

septembris sahistades

Kui juuli ja august olid kohad vahetanud, siis september peab oma graafikust üsna kinni, nädala jagu on ehk suvisem olnud eelmise aastaga võrreldes. Küll aga kindlasti soojem. Täna nägin, kuidas  metsad on värviliseks muutunud, koduaias värvus esimesena korea vaher ja thunbergi kukerpuud läksid pärast augustisooja joonelt sügiseseks. Võpsik on varsti ühtlaselt pruun, mis leppadest ikka oodata.  Tuult on olnud vähem kui tavaliselt, seda on lihtne tähele panna, sest mu kodu jääb tuulte tee peale. Vikerkaar ja kaunid loojangud.

Eelmisel sügisel koristasin miinuskraadide hirmus kasvuhoone 24.septembril ja nagu praktika näitas, liigagi vara, tomatid oleks võinud rahus veel kesta. Tänavu olen saanud hea saagi ja taimed on püsinud tervemana kui eelmisel hooajal. Kurgid said maha hiljem nii kasvuhoonesse kui ka õue, nende saagi üle ma ka ei kurda. Seeneaasta läks ka lõpuks käima, metsa aga olen jõudnud häbemata vähe. Viimane saak sisaldas suveseeni ja kuuseriisikaid läbisegi, mis on mõnevõrra ootamatu nähtus.
Koduõues kasvab ka üksikuid kasepuravikke ja tõmmuriisikaid.
Istutustöödega peaaegu graafikus, ikka veel kolm paju ja mõned kuusekesed ootel. Kivilas ajab näriline jälle käike, see on masendav. Pinnas tuleb rohkem kive täis panna, et poleks laamendamise ruumi. Kassiliiv on ka veel testimata.
Linnukas on täis istutatud epimeediume, sõnajalgu, hostasid ja paar puud ning põõsast. Järgmine kevad on põnev, põnev, siis peaks see koht juba lopsakam olema. Piltidelt paistab puhas kribula.
Laupäeval pani KSJ esimese palgipeenra tappidega kokku ning paika ja oleks rohkemgi pannud, aga ma võtsin veidi mõtlemisaega. Ühe palgipeenra peaks kindlasti poolvarju panema, ma pole kohta veel välja valinud. Põllus on ju ikkagi lauspäike.  Veel tahaks põõsaid ümber panna, aga seda ehk varakevadel, näis, kuidas sügist jagub. Laupäeval kärutasin laudapõhja ja muud mulda, no seda kulus ikka üksjagu. Mulle see palgipeenra värk meeeldib, sirge ja selge vaade.
Nädala sees olin töö asjus päälinnas ja  käisin veel viimase ringi Kristiines, sain vajaliku hortensia juurde, loodetavasti on järgmisel aastal nende ilu juba nähtav.

Üks osa taimi on talvekorterisse seatud, üksikud vajavad veel ümber panemist. Õu on hunnikuid täis, aga nendega tegelen hiljem, siis kui muud enam teha pole. Potimajandus on ka ripakil. Talvepuud veel ladumata. Mõni koht on veel niitmata, aga oleks tarvis, muidu on kevadel hukas. Pole parata, töö teeb päeva lühikeseks ja vahel hõivab õhtud ka. Teen jõudumööda, iga valget hetke nautides. Pärast töönädalat tahaks olla pigem vaikiv troll :D ja selges sügises omaette sahistada keset ritsikaid, konnapoegi ja uimerdavaid sisalikke.




Õhtud on niiii lühikesed. September saab kohe läbi. Tulgu pikk oktoober.

reede, 25. september 2015

tagasivaade, uued 2015

Hakkan tasapisi kokkuvõtteid tegema. Enda huvides püüan süstemaatilisem olla.
Norulillest kirjutasin 2.septembri postituses
Uued 2015
 Uvularia perfoliata, (Liliaceae) kaelus-norulill. Looduslikult kasvab Kanada ja USA idaosas. Varjulise metsaaia taim - niiske ja jahe kasvukoht. Happeline kuni neutraalne pinnas.  Lehed enam vähem ovaalsed, 4-11 cm pikad, kergelt hallika tooniga.  Kahvatukollased kellukjad õied, alla 3 cm pikad, õitseaeg hiliskevadel või varasuvel. Sarnaneb suureõielise norulillega ent on vähem värvikas.  Kõrgus 25-50 cm, Z 4

  
Uvularia sessilifolia, (Liliaceae) - rootsutu norulill. Rootsutu norulill on väikseim liik, piklikud helerohelised lehed (7-9 cm ), mille alumised küljed on hallikad. Õied 1,5-2,5 cm. Z 4
Rootsutul norulillel on mõned huvitavad sordid, nt `Albomarginata`, `Gobblewood Gold`

 Fotod : http://www.southeasternflora.com/

Uvularia sessilifolia `Variegata`

Kolmelehine piiskenelas, Gillenia trifoliata (Rosaceae)  'Pink Profusion'

Gillenia trifoliata `Pink Profusion`
Kolmelehine piiskenelas on pärit Põhja-Ameerika idaosast, iidsetelt indiaanlaste asualadelt. Kasvab ta seal nii kaljustel lagendikel kui hõredates metsaalustes ning põõsastikes.  Punaste varte ja kolmetiste raotute, kuni 10 cm pikkuste lehtedega puhmik. Väikesed tähekujulised õied on kuni 2,5cm läbimõõduga, neil on viis tahapoole kalduvat kroonlehte. Õied asuvad hõredates õhulistes pööristes varre ülemises kolmandikus. Kauneid puhasvalgeid õisi raamivad punased tupplehed. Kasvab ühtviisi hästi nii täispäikeses kui poolvarjus, lepib kuivema ja niiskema mullaga. Parimad on tema jaoks siiski parasniisked, neutraalsed või nõrgalt happelised, huumusrikkad ja vett hästi läbi laskvad mullad. Päikeselises kohas kasvades tunneb ta end siiski paremini, kui päeva kõige kuumemal ajal langeb puhmikule kerge vari. Alusmetsa taimena on ta tänulik kerge multšikatte eest, mis hoiab maapinna kuumal ajal veidi jahedama. Tal puuduvad spetsiifilised haigused ja kahjurid, kaitset vajab vaid tigude eest. ("E.Ahse. Hapra iluga piiskenelas. Maakodu").
Piiskenelasele otsisin oma aias kohta kaua, ei edenenud kuidagi aastaga, (naerab), lõpuks paigutasin kolm taime tiigikaldale kobarpeade külje alla ja seal neile sobis, nüüd on juba tugevad ning ilusad taimed, keda ma ei söanda nihutada. 
`Pink Profusion` eristub liigist oma roosade õite ja kevadel pronksjate lehtede värvuse poolest. Aeglasekasvuline.

Hosta (Liliaceae) `Hacksaw` ja `Cherish`. Hostasid on mu aias vähe, kuna nende sortiment on nii üüratu, siis olen valinud pigem madalakasvulisi ja nn pisihostasid.
 Meenutab veidi `Stilettot`, leht on veidi lokilisem.



pühapäev, 20. september 2015

septembritalgud

Talgute korraldamine pole just minu tugevaim külg, aga vahel läheb sõprade abi hädasti tarvis. Üldiselt ma ilmaprognoose nii teraselt ei jälgi, eelmisel nädalal lugesin prognoose üsna murelikult. No ja osalejate arv hakkas ka päevade kuludes vähenema. Talgute aega ei saanud ümber ka tõsta, nii ärkasin laupäeva varahommikul ja läksin õue ilma uurima. Lubati tugevaid tuuli ja hoovihma. Hommik oli soe ja tuul pikali ei puhunud. Sõelusin õue ja toa vahet ja valmistusin köögitoimkonnaks, sest sinna ma vabatahtlikke ei leidnud :)
Kell 11 punkt saabusid Ülo ja Hillar, vaatasid objekti üle ja asusid katust maha võtma. Neil oleks see veel kiiremini läinud, kui Ülo poleks ühe plaadi alt nahkhiire leidnud. Mul oli selleks ajaks ülesannete rida ees ja esimese hooga ei saanud arugi, miks kaamera kästi tuua ja sellel sindril oli muidugi kaart täis. Nihelesin jalalt jalale ja ootasin, et saaks pildistama hakata, nahkhiir aga hakkas ärkama, tegi krigisevaid häälitsusi, et aru saada, kus ta on. Kindlates kätes oli. Seni, kuni ma kaameraga sehkendasin silus Ülo modelli kasuka ka läikima :)
ei ta ei kisa sellepärast, et silutakse, ta häälitses parasjagu
Mõne nurga alt päris kohutava moega, aga üldiselt pigem ilus loom. Mul nahkhiirtega muid kogemusi pole, kui et näen neid õhtuhämaruses, siis kui linnud on vaiki jäänud,  lendamas. Küllap neid elab siin rohkemgi. See kohtumine oli aga tore. Ülo viis ta savimaja katuse all ja sinna ta krigisedes kaduski.






Siis saabus ülejäänud meeskond KSJ, Veljo ja Margot tirtsudega ja Karl ja Maria ning Priidu. See oli uskumatu, kui kiiresti kõik käis, kui mina trepi peale läksin, oli katus juba maha võetud, plaadid tervelt ritta laotud. Isegi karusmarjapõõsas jäi terveks :)
Laut ise seisis vist küll ainult tänu katusele koos, sest seinad olid tehtud palgijuppidest ning paigatud millega juhtus. Nagu me pärast arutasime, ilm oli sobiv, sest tuul viis kogu selle tolmu minema, aga tolmu oli rohkesti. Mütsita oleks saanud vabalt simpsoni soengu. Lõkketoimkond jäi aga ilma tööta, sest selle ilmaga oleks see töö liiga tuleohtlik ettevõtmine olnud.













Tarvilikku palki siit eriti ei saanud, sestap said need vähesed ladustatud ja ülejäänud läks kütteks ja mingi osa uueks hooajaks. Mul on lihtsalt üks väike plaan, mille visand on siin.

Kui mu ema ja isa Palamuse laadalt meile jõudsid, oli enamus talgulisi juba lahkunud. Mulle tundub see ikka veel nii uskumatu, sest kui me eelmist logu lammutasime, läks ikka rohkem aega. Tegelikult arutasime KSJ-ga eelmisel õhtul, et kui jääb pooleli, siis mis me edasi teeme :) Kõik sai tehtud, mis vaja ja edasi on juba uus algus. Nüüd on muude sügistööde kõrval vaja veidi korrastada ja projekteerida ja unistada :) Ma tänan kõiki südamest ja pean ütlema, et on mille pärast tänulik olla. Isegi vihm ootas täna hilisõhtuni, et sadama hakata.
Eile õhtuks olin nii väsinud nagu oleksin ainuisikuliselt lammutustöödega tegelenud. :) Pärast sauna kukkusin voodisse ja uinusin enne kui pea patja puudutas.
Pühapäev oli tuulevaikne ja vikerkaareline. Panin sõbra tarbeks taimed valmis (lubadused, lubadused) ja hakkasin otsast soga lõkkesse ajama. Vahepeal tegin kaameraga mõned käigud.




Natuke veider on ka, et astud uksest välja ja seal on midagi õuelala moodi ja plaan, kuidas edasi ja muutunud tuulesuunad ja kuidas see mõjutama hakkab. Objektid paistavad ka nagu peopesal, keldrimägi ja saun.

Õhtu tuli vikerkaarega. Ma olen selle septembriga väga rahul.

Olge te veelkord tänatud oma aja ja jõu panustamise eest!

P.S. pildistasid Maria ja Margot ja köögitoimkond :D

kolmapäev, 16. september 2015

kivila septembris

Kivila asukaid võiksingi vaatama jääda. Teine aasta alles, aga eelmise aasta taimed edenevad jõudsalt. Tasapisi nokitsen, uued otsad vajavad veel killustikku ent sellega ei põle.

Picea sitchensis `Papoose` (2015). Tõesti alles sel kevadel?


Tukk tema kohal on Carex tenuifolia TÜB ostetud Püsikute päeval 2015. Istutasin kahte kohta lootuses, et elab talve üle. Alla ja üles. Väga graatsiline ja kaunis mistahes valguses, õhtul või hommikul.



Kui külmaõrnadega edasi minna, siis Orostachys iwarenge talvitub minu esimese talvise kogemuse põhjal kivipraos üliväikese titena, kõik, mis suurem, saab külmaga siloks.


veebruaris oli pilt u selline

No ja siis tavalist kraami, kivikresse ja kivirikke, nõmmkanne ning mauklehti ning muud mudru



Tegelikult on see mudrujutt muidugi puhas peenutsemine. Olen neid siin sügava hardusega istutanud :)

Salix serphyllifolium
Teist hooaega kõrreline, talvitus kivilas, aias läks välja. Laialehine haikhein `River Mist`
Chasmanthium latifolium      
2015 september


2015 juuni

Pildistamiseks raske objekt, küll fokuseerub kaamera lehtedele, küll pähikutele. Laivis udupeen roosa. Aastaga veidi laienenud. Ma ei katnud, panin kive tuulekaitseks.

Veel üks silmarõõm, Daphne cneorum `Variegata`. Sellel taimel oli ilmselgelt augusti kuumalaksu vaja, hakkas otsustavalt kasvama. Midagi on puitunud ka, loodan, et läheb edukalt talvele vastu.


Daphne cneorum `Alba` õitses juunis, viljus ja siis kadus see vili kuhugile ära. Linnud?

2015 juuni

2015 september
Leviisia ajab märkamatult oma rida, välja eriti ei paista, õitseb, viljub, õitseb, ei mingit kära ega värvilaiku


nõmmkann
Nimetu kevadik on end külvanud. Huvitav on see, et rohimisel õpidki vahet tegema, mis umbrohi ja mis mitte. Karukella rohisin küll esimesel aastal usinalt välja, sest pidasin seda millekski muuks :)


Tundmatu isekülv kasvab. Põnev igal juhul, hetkel ei leia pilti üles.
Septembriks on kivila asjad maha istutatud, viimastel saabujatel võib veidi keeruliseks minna, aga ehk sügis annab aega.



Kivila katusest kirjutan eraldi postituse. Vedasin portsu väiksemaid kive valmis, tahaks võpsikupoolse külje ka korda teha. Kui jõuan.


Futu kingitus :)  harilik santoliin
Jah, need on väikesed pinnad, mis mahutavad palju liike. Puhas rõõm.