reede, 7. august 2015

seda oligi arvata, et nad juuli ja augusti ära vahetavad

Kuumakriips. Ma loodan, et mitte jada. Eile õhtul kell 8 näitas kraadiklaas varjus +28. Kella üheksani polnud tuulepoegagi. Muide, ma oskan juba tuultel vahet teha, vihmatuul on isemoodi, ma saan aru, kui sadu on tulemas. Kuigi paljud kurtsid juulis, et vihm ei mahu enam ära, siis mul siin on miski oma mikrokliima tekkinud, jääks nagu puudugi. Epimeediumeid jagades avastasin, et niiskust on vaid mulla ülemistes kihtides, allpool suisa kuiv. Võimalik, et asi on alumises saviliiva kihis, mis on siin valdav.

Suur õitepalang lohuaias on sedapuhku läbi, nüüd algab rühmade soleerimine. Lõikasin astilbed, kurerehad ja peekerlilled tagasi, et musani abeelia, harilik nutipõõsas ja kellukad  nähtavale tuleksid. Harilik alang `Red Baron`muidugi ka, siiani oli peidus. Kolmest taimest talvitus kaks. Üks oli kehva koha peal ilmselt.
Sabadikud on üle aia laiali puistatud. Davidi buddleia õitseb juba nädalaid ja kohe alustavad sordid. Siilkübarad on kõrged ja sirged, `Hot Lava` on sama uhke kui liik, ei ole mingit vindumist täheldanud. Üks seemik on küll ülimadal, aga nupus alles, pole õrna aimugi, mis värvid sealt kooruvad. Liblikameetrile lisasin mõnuga vunki juurde ja istutasin kaks kaeralille `Lucifer`. Kui siin nüüd kõik õide puhkeb, siis ... naerame laginal*

Ühel päeval kõlgutasin jalgu ja mõtlesin, et mis siis kui ...
koliks buddleiad sealt ära ...
Jõuab ...
Saunavälja peenar oleks nagu väga vormist väljas. See esimene pool. Kui ma meetri jagu taimi üles võtsin ja poole meetri jagu tagasi panin, siis ... no ei ole hea. Istutasin sinihalli hosta, sai juba parem, aga ikka pole hea. Nipponi enelas sobis sinna hästi, aga nüüd sobib tiigikünka otsa. (Sestap see kuumus mulle ei meeldigi, juuli lõpu istutustel peab silma peal pidama). Eiran oma kärsitust, aga iga kord nagu nügiks, kui ma sealt möödun. Ebajasmiini `Snowbelle`harali võra ei meeldi mulle ka.  Ta peaks olema madalakasvuline, 1,5 m maksimum, aga minust pikem juba. Kurereha pügasin ise kogemata viltuseks, nüüd piinlik vaadata. Seda harali kraami on paljuvõitu. Sabadikud ka servataimedeks ei sobi, elementaarne. Üldse see nõlv, mille peal laiutas villane nõianõges on nüüd pausil. Sinna istutasin põõsaid, plaan on, taimi veel pole. Olgu siis nii.

Sale emajuur, esimene suvi. Peamiselt kõhutab, aga väga ilus sinine on.

Broodia. Tuleb vaikselt ja läheb vaikselt, aga nii kaunis ongi.


Kare päikesesilm ja tema sordid aga sobivad lohuaia lõpetuseks päris hästi. Meeter poolteist kasest ja aina kosuvast võpsikust.



Tembitud käokinga sinisega, aitäh Jaanale!



Virgiinia tonditupik on tänaseks juba valged õied avanud, see lööb sinise veel rohkem särama.
Sabadikke on, aga võiks olla palju rohkem. Mullused õitsevad ja avastasin ühe isekülvi ka.(sinise). Peaks vist ikka minema ja selle hariliku kukesaba kraavikaldalt välja kaevama :) Muidu osta teist raske raha eest :)

Kassisabasid võiks rohkem olla, sestap tõin põhjaosariikidest juurde, aga nirukesed alles nagu Penstemon watsonii, mis ei anna veel sabadiku mõõtu välja ja seda peekerlille oleks ikka rohkem vaja.


Enne astilbede pügamist

Siin on ka sabadikke. Istutasin Thunbergi kukerpuud ümber ja selle peale tõmbasid nad sügisvärvid selga. Huh, see ei meeldinud neile vist, aga ma ei saanud neid kopale jalgu ka jätta.

Tiigikaldal mühisevad longus metsvits ja punanupud.







 Siit otsast on päris mõnus vaadata, kui kolekohad käega ära varjata :)


Floksid peavad mu aias kindlasti olema, sest need on minu lõikelilled, mulle nende lõhn meeldib. Linnas said nad alalõpmata hallitusega pihta, siin kasvavad veel puhtalt. Üks osa on õunapuude alla istutatud, ma lihtsalt ei osanud neid mujale panna ja mingi osa õitseb akende all.  Nimedesse pole süvenenud, sest mõned on igivanad ja mõned uued ja mõned, mis kokkutulekule unustati.

 Korjasin väikesele sünnipäevalapsele igast värvist. Pole just palju, aga mulle piisab täiesti. (siiani)

Läänekülge ja linnukasse fotokaga ei jõudnudki ja üldiselt on õue peal kole, see külavahetee :D Majaesises peenras käib õitsemine muidugi lakkamatult. Minu meelest on see ikka erakordne kui koos õitsevad pojengid ja heleeniumid. Igatahes olid valgel pojengil veel viimased õienupud, kui  tundmatu heleeniumi sort alustas õitsemist. Juulis.

Linnukas on nii pooleli ja nii eklektiline alles, et ei taha siin midagi näidata :)

Kurki saab nii uutelt kui vanadelt, jäin külviga hiljaks ja nagu selgub, sellest oli kasu. Isekülvist kasvama läinud tomat on vilju täis ja isegi parikatel on paprikad küljes. Ma pole veel ogoroodina vaimustusse sattunud, aga vaikselt juba tiksub. Aedoad, mis said sideraatideks tipitud on kaunu täis ja kuidagi hästi kasvab see kraam v a kõrvitsad.
Õunu pudeneb nüüd juba pangede kaupa ja hea on, puud ei jõuaks neid ära kanda ju.
Valge Klaari jubinad on juba näritavad :)

Nii sinka-vonkaline jutt saigi, nii see on kui  juuli ja august vahetusse lähevad ja kellega siis september vahetab? Juuniga?!

6 kommentaari:

  1. peale seda kuumalainet võiks lihtsalt normaalne meiemaine suvi edasi lasta kuni novembrini aga siis olgu kohe suur sügis kah :D

    VastaKustuta
  2. Meil on see august pigem juuniga ära vahetatud, sääski on äkki meeletult, ma olen üleni ära näritud. Kuumalainet meil ka ei ole.

    VastaKustuta
  3. Kas lõikad astilbesid ainult selleks, et teised nähtavale tuleks või on muid põhjusi ka? Ma olen nad ikka talveehteks jätnud, aga vbl sellepärast nad mul nii nirud ongi?
    Muide, mul õitseb juba esimene krüsanteem - see tekitas küll kerge šoki.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui loogiliselt võtta, siis seemnete valmistamine pole niisama, nad muutuvad hõredaks. Põhiliselt lõikan siiski selleks, et teised taimed nähtavale tuleks. Nutipõõsale paistab see sobivat, sirutab ennast mõnuga välja. Kui veel kasvab, siis pean hakkama astilbesid vähendama või ümber tõstma, neil on ju juurestik täiesti arvestatav mätas. Mutid ja rotid nt nende vahele ei mahu trügima.

      Kustuta
  4. Suvi võtab viimast ja näitab, milleks ta võimeline on. Ma loodan ka südamest, et tuleks see põhjamaine, pisut kargegi suvi tagasi, pole siin mingeid ringitõstmisi.
    Kõigil taimedel, kellelt pole kavas seemneid võtta, on arukas õitsenud varred ära lõigata, ilmaasjata pole neil tarvis vaeva näha.

    VastaKustuta
  5. No küllap eile tuli vihma ka teil ja niisutas maad. Meiemaile ei prognoosinud sadu ei norrakad ega meie enda Paljakud-Meitlid, aga tuli ikka, korralikult kohe ja see on väga hea!

    VastaKustuta