laupäev, 18. juuli 2015

tuleb neiu ... istub kivile ...

Ikka visandid, sest, et täppistöö tuleb hiljem. Nüüd, kus esimene elevus on möödas ja olen jõudnud paika pandud kivikohad üle käia ja esimesed suured augud ära siluda, läheb pilk juba kriitilisemaks. Kolepilte on palju. 
Tahaks korraga nii müüri lappida kui kivilat korrastada, vanas kivilas killustikku lisada ja toas ja kuuris ja ... aga päevadesse mahub just nii palju kui mahub.
Müüripealsele kulus pool esimesest päevast. Mul oli ettekujutus olemas, kuidas ma tahaksin kive panna ja teisalt oleks tahtnud veel teistes aedades ringi vaadata, aga oli nagu oli.

Suve esimeses pooles olin inimjõuga liigutatavad kivid ära paigutanud ja olemasolevad okaspuud ja roomav kirsipuu olid juba rohkem nähtaval, aga oli ka selge, et väikeste kividega siin midagi ei saavuta ja väikseid on mul kivilaski jalaga segada. See oli KSJ, kes arvas, et peaks ikka need betoonist jurakad välja koukima, kole on. Sellest kopp alustaski või õigupoolest alustas ta kändudest ja pinnase tõstmisest, et saaks millelegi toetuda.
Ka oli selge see, et ristkülikukujuline müürivahe on nii selgepiiriline, et kive paigutades tuli tekitada mingi liikumine ja rütm, mis seda ranget vormi lõhuks või vähemalt ei rõhutaks. Töö tegi keerulisemaks ka see, et päris tahaotsa kopp ei pääsenud ja seal olid mõnedki esialgsed paigutused üsna määravad. Esimesi kive oli lihtne valida, päris rahnud jäid ära, selleks oli ala liiga väike ja liiga palju ei saanud samal põhjusel lisada. Kohe alguses otsustasin alles jätta mõnemeetrise rohelise riba kuuskede juurde, sest seal oleks lõhkumine saanud saatuslikuks amuuri toomingale.

Kui olime töödega kusagil keskpaigas muutus kivide valimine äkki keerulisemaks ja vundamendis olnud auk muutus ka tööde käigus suuremaks ja siin tulebki minu jaoks õppetund, millele tagantjärele on muhe mõelda. Vundamendis oli auk, mille ühe osa tekitasin ma kevadel ise, suure agarusega. Selle augu lappimisele, varjamisele jne olin ma mitu õhtut mõelnud ja arvasin, et lahenduseks oleks üks ilus kivi. See juhtus olema päris suur kivi, sest mul oli vaja tagumise otsa kivikülvi tasakaalustada mõne suuremaga. Sõnaga kui sul on ainult haamer, siis hakkavad kõik asjad naela meenutama või umbes nii. Panime nagu paika ja siis see suur kivi rippuski seal ääre peal. KSJ käis vahepeal vaatamas ja ütles, et kõik on väga hea, aga see kivi pole heas kohas.Õigupoolest oli neid kaks, teate küll 5:3; 3:2 jne, väiksem oli lihtsalt nii suure külje all, et ei paistnud väga välja. Mina olin selle aja peale nii kaua seda kõike vahtinud ja endale ka juba pähe võtnud, et nii läheb ristkülik lõhki ja see on hea, aga väike kahtlus juba näris.

Saunamäel, kivila otsa juures oli mul selge pilt, mida ma tahan ja see teadagi pidi saama lihtsalt metsikus võtmes, suurelt ja kandiliselt ja ei mingit ilutsemist. Suured kivid paika ja siis hiljem saab väiksemaid panna. Selliseid, mida KSJ liigutada jaksab. Pealegi on mul kivilast see kogemus, et kui kivi on juba liiva sisse jõudnud, siis annab seda ka liigutada, kangiga vms, sest liiv aitab pöörata. See, et kivila I osa on kokku pandud väikestest, see jääb esialgu või vähemalt seni kuni mägisisbulad kosuvad ja väike-lahendus mulle närvidele käima hakkab.

Sai siis kividega mängitud. Valida oli ka lihtsam. Siia saavad kasvukoha mõned 1,5 meetristeks kasvavad mägimännid või mis iagnes muud okaspuu vormid. 1-2 mitte rohkem ja kadakad võivad ka laiutada. Esialgu jääb tühjaks. Kivi on ka ilus või umbes nii.  Üks suur on valitud istumiseks, et korjad viinamarju peo täis ja siis istud kivile neid nahistama, päike paistab, mõnus on. Viinamarjad alles kasvavad, ei õitse ega midagist, pigem on vaevu hingitsemas, aga küll nad lähevad ja siis ka kannavad. Ikka, et tuled saunast, mugid viinamarju ja istud kivi otsas. Mõnus. Sääski pole.

Mul ei olnud ega ole plaanis saunamäge kividega ümbritseda, see oleks liiga kunstlik ja mõjuks ebaloomulikuna. Nii pidi ka siin kivi "liikuma". See on minu ettekujutus liikumisest.
Tagasi suure kivi juurde. Tegin ohtralt pilte, mis olid kõik udused, sest manual oli peal ja mu käed väristasid kõik uduks. Vahtisin siis arvutis neid udukogusid ja ei suutnud otsustada, mis mind häirib. Kaebasin ära ja sain lapselt portsu näpunäiteid, kuidas sellele pihta saada, mis mind häirib ja siis kukkusin jala pealt voodisse ja magasin nagu mauk.

Hommikuks oli meil plaan, et tervet päeva ei tee, sest vahepeal on vaja käsitsi mõned tööd teha ja mõttepaus on ka hea. See puudutas põhiliselt keldrimäge.
Minu suureks, ülisuureks kergenduseks otsustati, et kopp saab maa seest kätte suure betoonpaneeli, mis oli mu elu juba ammu keeruliseks teinud - seal ei saanud ei niita ega ka midagi istutada. Otsus oli paneel välja, kännud sisse ja asi vask. Mehed arvasid, et võiks kivi müüriga ühte ritta nügida. Mul oli ka plaan. Ikka see kivi oma. Sai teine nihutet kaugemale ja voila - oligi paigas, liikumine saavutatud ja mina rahul kui mutukas, sest vundamendi sisse sa midagi ei istuta küll. Hää küll, auk jääb, aga selle lapime ära või vaatame, mis saab. 


Järgmine töö pani mind tehnikat vägagi hindama, see kopp saigi paneeli kätte ja viis äragi ja siis tegi veel suurema augu ja mattis kõik kännud, mille põletamise peale olin mõttes juba päeva kulutanud, sügavale sinise savikihi sisse ära.




Siis nügisime kivi paika ja läksime kivila teist otsa lõpetama. Ma olin varahommikul pisut eeltööd teinud ja lõkkesöega kivid ära märkinud, et oleks lihtsam leida ja kuluks vähem aega, viimased kivid olid juba valitud olukorrast lähtudes


Taimestamisest ja kivila otsade viimistlemisest

järgneb ...











19 kommentaari:

  1. Ahsa raks!!
    Sul läheb seal ikka väga põnevaks!! Ja kui see kõik veel viimistletud saab, siis saab jupil ajal enesele õlale patsutada ja uhke olla! Oeh, on ikka tublisid siin maailmas!

    VastaKustuta
  2. Põnevaks läheb tõesti, kivid mu arm :)

    VastaKustuta
  3. Põnev aeg. Jälgin huviga, küll kaugelt. Aga imetlusväärselt toimekas oled küll.

    VastaKustuta
  4. Näe, kui tore, et oled leidnud kopamehe, kes on nõus kividega mängima, mõned on ju väga raamides kinni. Mul on ka õnneks üks selline :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kopamees ei osanud 1.päeval midagi arvata, kui küsisin, aga teisel päeval jagas juba ära ja tõi mulle sobiva kivi ka. Väga noor poiss oli.

      Kustuta
  5. No on vägevad kivid ja tean, et Sulle kivimængud meeldivad( ei pea silmas kivipalli:)) mul kallis kaasa teatas ükspäev, et aia taga, teeäärset kivikangrut on tüütu trimmerdada, et ta veab sinna suured kivid ja mulla, et tuleks täis istutada. Môte on huvitav, aga Kesse teeb?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. aga sina teegi, nii lahe ju :)

      Kustuta
  6. Nii hea, et masssina appi võtsid, teeb mõne tunniga inimese kogu suve töö. Mulle see müürindus meeldib, kui taimed seal ka oma elu elama hakkavad ja end siia-sinna kallutavad, pole ta enam midagi nii ristkülik ega raam. See müür on Sul juba iseenesest väärtus. Ja need kivila suured kivid on samuti väga tip-top. Tulen, vaatan üle ka, oma silm on ikkagi kuningas :)
    Kui aeg käes, leiab alati selle Kesse, kes teeb. Vaevalt, et Sul 3 aastat tagasi sellised mõtted peas ringi käisid. Supertulemus. Eks vaatame, mis Sa järgmise 3 aastaga korda saadad

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Täna olen endaga rahul ja tundub nagu oleks see enesestmõistetav, aga eks see on tubli praktika tulemus. Käin aedupidi ja muudkui talletan :D

      Hakkan kivilaid rajama :) Unistada ju võib

      Kustuta
  7. Ilmetlusväärne! Ja nii tore, et te koos toimetate ja et mees oma nõu, jõu ja kätega kaasa lööb! Jõudu Teile!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah, see on pagana hea tunne :)

      Kustuta
  8. Oh need Sinu mastaabid! Ma ei saa enam muhvigi aru, peab oma silmaga vaatama tulema :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. mastaabid on väikesed tegelikult, aga nimed suured :) Minu aed on sinu kujutluses vist küll hiiglaslik :D

      Kustuta
    2. Kui kõiki neid kive vaadata, siis tundubki hiiglaslik. See ei saa midagi väikest olla.

      Kustuta
  9. vahva....igasugune ehitus on selline...et vahest on kohe hea meel, kui ehitaja võtab vaba päeva....on aega mõelda, mis ja kuidas edasi! :)

    VastaKustuta
  10. Sellest siis selline pikk salatsev vaikus! :P
    Ootan järge ja tulemust!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olin lihtsalt nii hõivatud ja kui blogimine korra soiku jääb, siis vahepeal on nii palju aias muutunud, et nagu polegi mõtet.
      Üks postitus võtab mul nii palju aega, pilte on palju, aga nagu sa tead, näidata tahaks parimat :) ja nii ongi kas sisu vs vorm

      Kustuta