kolmapäev, 29. juuli 2015

aedupidi põhjaosariikides ehk siin me oleme II (täiendet)

Tii. Temaga on selline lugu, et mul on selgelt meeles meie esimene kohtumine, kui ma olin alles aalujatega liitunud ja olime Hilise juures minu esimesel kokkutulekul. Ta ilmus kusagilt ja tutvustas ennast lühidalt ja samas pikalt ja mind valati momentaalselt sellise hulga infoga üle, et olin üsna hämmeldunud. No ma olin siis veidi tagasihoidlikum ka kui praegu :D ja veidi kartlik - kõik need aianduse gurud jne.
Tii on meie guugle, ainult et kordades täpsem ja selgem. Meie arvutinõunik ja taimepaljundaja ning külalislahke perenaine. Kui palju taimi tema aeda hooaja jooksul edasiandmiseks maha pannakse, seda ei jõua keegi kokku lugeda.

Teine lahe kogemus Tiiga oli siis, kui meil oli kokkutulek minu toores-noores aias. Enne ärasõitu näitasid Tii ja tema meheraasuke sellist taimepakkimise meisterklassi, mida minu silmad polnud enne näinud. Taimi oli kastide visi, sest nad nõustusid teiste taimed ka kohale toimetama. Nüüd kujutlege a la Aarne Üksküla häälel esitet : ja autosse ma panen ... ja kalamehe varustuse ja Helve :D

Tii blogi lugedes olin ma täiesti kindel, et tema aed on u sama suur nagu mul omal ajal Tartus. Võite kujutleda mu hämmingut, kui Futu ühe suure aia väravas peatus ja ütles, et me oleme kohal. Sa mu arm! See aed oli kõike muud kui väike :D Roosipeenar, mis pani mind mõtlema, et äkki õige ikka kasvataks roose ka või nii ... :) Mitte küll sellises koguses ja mitte veel tänavu.(Ma ütlen seda selleks, et ei läheks nagu kivilaga, lubasin loengus, et mina küll kunagi midagi sellist rajama ei hakka).

Mis mulle siin aias väga meeldis - kõik oli nii paigas ja sobis omavahel oivaliselt. Kõrged männid andsid sellele veel oma mõõtme. Aedniku kätt oli igas nurgas tunda, majandusosa oli praktiline ja mõnus. Jälle aednikumaja :) Väike, tarvilike riistapuude nurk, paljundusala.




Istumise koht jäi miskipärast pildistamata. Küllap sellepärast, et söök sai valmis ja oi, küll maitses hea.  Vahepeal jõudis kohale järgmine Tiia ja äkki läks kiireks taimekastide kompleteerimiseks ja minul hakkas küll pea ringi käima sellest, kellele miski mõeldud oli. Nelgid ja saxifragad ja jõhvikad, hortensiad ja pistikud. Ja mulle maasikad ning Trollius vaginatus, mis jäigi peenrasse. Tii porises küll, et mis kiire nüüd siis lahti on, aga kuna graafikus oli veel kaks aeda, siis suruti Tii Tiia autosse ja mina, kes ma pidin kastid peale panema, arvasin, et Tii juba pani ja nojah, me tulime siia aeda ikka tagasi üks aed hiljem.

järgneb...
siinsamas,
aga mitte kohe :)
Järgmine aed oli Tiia aed. Õnnelik pere, kellel kolme põlvkonna jagu aednikke. Mitte ühtegi *sideraati, aga mitte see pole oluline. Proportsioonid ja vormid ja armsad pisiasjad. Kooskõla. Aed algab juba värava tagant. Seda pildistasin küll viimasena, aga olgu siis esimene pilt.


Igasuguses vanuses okaspuid pikitud põõsaste ja püsikutega. Valitud kivid ja puhtad teerajad, iga käänaku taga uus üllatus. Muru! :) Servad! :) Hekid :)








Sain kingituse !

ja vaateid, hulgaliselt vaateid ning kaunis katusealune, kus õdusaid hetki veeta.




Kivilas oli tore salakoht lastele, kalliskividega ja puha :)



Kohvetasime ja sõime perenaise mustikakooki. Reis jälle ümaram :) Edasi autodesse ja sipsniuh Tabasalu poole. Väsimusest polnud juttugi :) Tabasalus sain Tiilt pragada, et ma unustasin lõunaosariikide taimekasti maha :) Ma ju keskendusin sellele, et Tii kaasa saaks. Igatahes pärast Tabasalu läksime uuesti Tii poolt läbi ja ma sain oma Trolliuse ja palju muudki. :) Tii on ikka armas :)

6 kommentaari:

  1. Sa oled kõik head mõtted Tii aia kohta ja Tii enda kohta kirja pannud. Väga armas ja hoolitsetud aed. Eeskuju mulle. Nii kahju, et ma üldjuhul alati pean sealt "läbi jooksma", ehk tuleb mõni parem hetk...

    VastaKustuta
  2. Oi sul nii täpne kirjeldus Tiist ja tema aiast. Kuna ma olen seal käinud alati koos Köögikataga, siis selleks, et mina, pikaldane, üldse sõna saaks, siis pean oma küsimused ette valmis koostama, et siis emba-kumba hingetõmbepausis strateegiliselt välja tulistada, sest muidu ma võingi terve külaskäigu tegeleda saadava info sünteesiga :D Kusjuures, Kata jõuab sealjuures veel pildistada - ma isegi ei ürita.

    VastaKustuta
  3. Tii on nähtus omaette, tark, lahke ja helde. Hirmkahju, et ma tema aeda näinud pole

    VastaKustuta
  4. Mulle tundub ka Tii aias ringi vaadates, et iga asi on nii õige koha peal ja sobib just nii nagu ta on. See on anne.

    VastaKustuta
  5. Tii aias on mingi eriline aura, ma ei oska seda seletada :) aga ma olen mõlemal korral mõelnud, et oeh jälle peab edasi liikuma aga ma istuks ja istuks ja...kusagil eemal Tii midagi kaevamas ja pobisemas aga ega keegi lauda ei kuule eriti midagi siis...ma armastan seda aeda kohe tõsiselt :) ja pererahvast ka

    VastaKustuta
  6. Tii "labor" on nagu Hermione käekott "Harry Potterist".:) ja aed on äärmiselt huvitav...kuidas värvid koos aastaaegadega vahetuvad, kõik need sibullilletrikid jne.

    VastaKustuta