kolmapäev, 29. juuli 2015

aedupidi põhjaosariikides ehk siin me oleme I

Vihmanädal. Mul on tore puhkus. Ilm nagu loodud aedlemiseks. Täna alanud vihm tuli õigel ajal, eile turgutasin kevadel istutet epimeediume. Esimesel aastal tuleb neil rohkem silma peal hoida. Eile käis mu aias killuke kursakaaslastest ja kui nad läinud olid - kõik särasilmad, oli korraks nagu auk, ei osanud esimese hooga seda energiatulva kuhugile maandada. Nokitsesin kivilas ja panin Futult saadud sibulatited juurduma. Siis tegin kaarditäie pooletoobiseid pilte. Pilte olen sel suvel palju teinud, vähe jaganud. Puhkus ju.
Põhjaosariikide sõprade aedu oli hädasti vaja vaatama minna. Kuna KSJ-i auto pidi juulis remonti minema, siis hakkasin aegasasti sõpru painama :) Iirisekasvataja, hea hing, oligi nõus mind pardale võtma ja Futu õhutusel saime reisikaaslaseks Lillehaldja. Kuidas meie piloodile reis meeeldis, saate lugeda Iirisekasvataja blogist: http://anneaed.blogspot.com/2015/07/reis-pohjaosariiki-esimene-paev.html.

Vaatamata hoolikale valmistumisel jäi maha kaamera laadija ja otse loomulikult on igal kaameral oma otsad, ei midagi universaalset, sest kuidas muidu nad raha teeniksid, eksole. Esimese päeva õhtuks sai aku tühjaks, nii pidin teisel päeval oma telefoni peale lootma. Ent sellest pole ka lugu, need aiad on mu hinges :)
Esimene peatus oli Tõnis Tenso juures. Tuuline peatus oli, puhus nagu minu aias. Reisile minnes oli mul plaan hankida ideid aedniku toa tarvis ja vaadata, kuidas teised aednikud on kivi kasutanud. Kuidas aednikud ühest mitu teevad ja mis salasõnu sinna juurde kasutavad :) Ka vajavad paar küngast haljastamist ja ma lootsin inspiratsiooni saada. Saingi :) Tõnise puukool säras nagu prillikivi! Peremees küll ütles, et sideraadid* sindrinahad, aga ega ikka ei paistnud neid küll. Mulle meeldis väga keldrimäe haljastus - kümnesse. Vabandan ette piltide kvaliteedi pärast, sest minu jaoks on endiselt keeruline püsida aedniku kannul, kuulata ja meelde jätta ja siis veel klõpsutada lauspäikeses.

* sel suvel leppisime omavahel kokku, et need pole umbrohud, mis aias kohati turritavad, need on sideraadid ;)


Ma olen ühe enela liigi suhtes ikka väga kriitiline olnud, pole osanud selle ilu näha. Jaapani enela roosaõielised sordid pole minus erilist huvi tekitanud. Tõnise juures hakkas silma Spiraea japonica `Japanese dwarf`. Just selline vorm nagu mulle meeldib - kääbusjas ning ümar.

Keldrimäe varjuküljes hortensiad, nende hulgas unistuste hortensia, mida kohtasin hiljem ka Sveta Polonskaja aias, Ahto Ruudu aias oli see ka istutuse ootel, etc nagu kiuste hüppas igal pool silma. Panime end järjekorda :D

Ja siis pajud! Väga suur ja põnev perekond,  mille udunummi esindaja on Salix hylematica, padjandpaju, mille lehtedel on meelõhn! Tegelikult ka.
Pildiloleva paju nimi on alles täpsustamisel, sest märkmikku mul veel kaasas polnud.

Kogu keldrimäe lahendus oli hea ja arenduses, lõunakülge tuleb kaktuste kasvukoht ja mis mulle kogu selle ala juures meeldis, oli see, kuidas "defektidest" on efektid kujundet. Mingi pisiasi, mis on lihtne, aga mille peale ma pole tulnud - kuidas astanguid tekitada, ilma kivideta loomulikult. Tõnise kogemused veel peale selle, kui ise oskaks küsida.

Osake prillikivist :D
Puukooli taimed olid kõik väga hää tervise juures, mis on ostjale oluline. Mina tõin koju veel Spiraea x arguta `Compacta`, mis on nagu nimestki järeldub kompaktsem ja väiksem ja ei pidavat nii võsusutuma. Aednikutuba polnud, oli hoopis maja :) Siis näitas aednik, kuidas ühest mitu tehakse s.t. kuidas seda oli tehtud. Väga hea sistem, muide. No ja siis ma kükitasin esimeste mägisibulate kohale ja valisin mõnuga ning targasti tegin :)

Mis aga kõige toredam, Tõnis soostus oma aega raiskama ja koduaeda ka näitama. Meil ikka vedas :)
Mul  on nüüd uus kaktus!
No on alles varandust seal aias! Rodovõsa :), kännasmustikaid nagu putru, mägisibulaid ja muid alpiaia varandusi.

 Neid kasvas nii horisontaalis kui ka vertikaalis.



Hortensiaid ja okaspuid ja kruusakive, läbimõõduga pool meetrit :D Ka meeldis mulle turbapeenra lahendus ja hiiglaslik tobiväät maja nurgas. Aitäh peremehele kulutatud aja eest!
Huvilistele: Tõnise puukool asub Karla külas

Edasi sõitsime juba Futu juurde. Olime kenasti graafikus püsinud ja Futulandiasse jõudsime u veerand tundi enne perenaist ja meil lubati lahkelt aeda omapäi hulkuma. Käisin siin aias eelmise aasta augustis ja kui palju oli nüüd teisiti! Väga palju! Pikema tiiru koos perenaisega tegime hiljem, tšehhi mägiaia stiilinäited on Iirsekasvataja blogis kordades paremini üles pildistet, aga need udupeened hiiglaslikud laugud kipslille pilves ...

muhe fauna


hulgaliselt hiiri, nagu hiljem selgus oli neid kari, kelle hulgas oli esindet ka kirikuhiir :) Pildil on küll hiire kõrvad. Minihostade seeria, kes ei tea veel :)


Futu oskab ehk nimed ka lisada. Aednik Futu kuulub taimepaigutajate meisterklassi :) Huvitav, miks küll liiliad teiste aedades nii vastupandamatud tunduvad? Kassid ka? Futu kassid on muidugi nii kuulsad ja klass omaette.

Mesilased olid vagurad ja keegi mu peale kurjaks ei saanud. Siin oli ka aednikumaja või rohkem mesinikumaja.
Koonuslauk ja kooslused.
Vahetasime pilooti ja sõiduriista ning  asusime Nõmme linnaosa poole teele ...

... järgneb

... kohe :)




11 kommentaari:

  1. Eeh, mis nüüd paigutus, pigem see on see, et kui ruumi on vähe, siis õpib kõigepealt pakkimise ära.:) Aga suur mouse on `Blue Mouse Ears`, õitsev hosta `Cat and Mouse`(tänud Muhedikule:), liilia on vanaaegne nimetu liilia, mille sain naabrinaise käest, aga koonuslauk on see aasta suht kummuli.

    VastaKustuta
  2. Ohh, need pisemad mägisibulad vertikaalis nagu herned! Mul ongi aalujate ehitet müür veel tuunimata ja sibulad kah ootel - võtame plaani.

    VastaKustuta
  3. Mmm, nii mõnusad kohad ja käigud

    VastaKustuta
  4. Jah, järgmine aasta lähen põhja südasuvel. Olen 2 aastat liiga ühele ajale sattunud ja kogu see lopsakus, mis nüüd piltidelt paistab...isegi kribalad on kuidagi kobedamat nägu südasuvises küpsuses :)

    VastaKustuta
  5. Oeh, kui huvitav ja põnev. Muutun juba kadedaks(tegelikult väljendab see pigem igatsust ka teiega rännata), aga noh...

    VastaKustuta
  6. Ükskord ma tulen ja vaatan ka seda kõike niikuinii. Need oranžid liiliad... ohhhhhhhh.

    VastaKustuta
  7. Teiste aedu on alati kosutav vaadata, ole sa algaja või edasijõudnu. Ikka leiad mingi põneva koha, mille lahendus õhku ahmima paneb. Need on väga vajalikud reisid.

    VastaKustuta
  8. Nendel hiiresarja hostadel on ikka ütlemata ilusad õied. Rääkides õitest, siis märkasin Iirisekasvataja blogist, et Sul buddleja juba õitseb. Kas ta ongi teistest sortidest varajasem või on Sul mingi nipp...? :P Mul kõik alles nuppus ja ootel.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on liik ja alustabki igal aastal umbes siis, kui astilbed lõpetavad. Tänavu kevadel ma seda põõsast tagasi ei lõiganud, nüüd on mul üle pea. Koht on ka võib olla parasjagu taskus. Sordid alustavad hiljem ja paarist sordist sain tänavu lahti ka :)

      Kustuta
    2. Pean ikka paluma paar pistoksa seda liiki! Kunas ja kuidas, aeg annab arutust! :)

      Kustuta
    3. Eelmise aasta potistatud isekülvid läksid talvel hingusele, taevas teab, miks :) Pistoks on ilmselt kindlam ja nad võtavad ju vaasiski jalad alla. Üks isekülv, tundub, et liik, kasvab mul kallaku all. Isegi õienutsaka on teinud, võin selle sulle broneerida :)

      Kustuta