juuline juunilõpp


Täna hommikul kasteheinas sahistades mõtlesin, et kuidagi juuline on see ilm. Aiale oleks nagu rahulikum samm sisse tulnud või on see hoopis minu samm. Üldiselt olen ma varjane ärkaja, kes on võimeline kohe krapsakalt liikuma, aga mõttetegevus magab mõnda aega edasi. Laupäeva hommikul tegin aias kohvitiiru ja peatusin, et uurida, kes siis mu kobarpeade lehti järab. Nii suured jõhverdajad ka olla ei saa! Kobarpea lehe küljes rippus miski moodustis ja esimesel hetkel oli vaatepilt veidi õõvastav, siis jagasin ära, et see peab olema kuidagi kiilidega seotud. Kui fotokaga tagasi jõudsin, oli sel moodustisel juba tiivad, alguses lühemad, hiljem juba pikemad.
 Veidi hiljem ...

ja läinud ta oligi. Mina lugesin vahepeal kiilide kohta ja mida kõike neil vaja on, et nad saaksid paljuneda. Siin aias on neile küll kõigiti sobivad tingimused. Minu kodukandis elab neid jõe kallastel rohkesti või nii ma mäletan. Kui ma veel luulehobu olin, siis meeldis mul suviti jõe ääres kividel istuda ja varbaid leotades kõiksugu maailmasid kokku panna. Kiilisuved.

Pühapäev oli pikalt lukku pandud ja nii otsustasin kulutada laupäeva soojalaineks valmistumisele, sest erinevalt pessimistidest olen ma kindel, et juulis tuleb pikemat sorti jama ehk siis Lõuna-Eesti "soe" ilm. Pojengid - vihmad, maasikad - soojalaine. Lihtne ju. See on muidugi lihtsustatud lähenemine, aga seni on töötanud päris edukalt. Võtsin ette turbaga multšimise ja olin päris hämmingus, kui palju aega sellele kulus. Meie kandis on päris kenasti sademeid tulnud, aga mõnes kohas otsustasin siiski kasta. No ja suur ning vägev nagu ma olen, ei pannudki voolikuga vehkides tähele, et üks linnupoeg sai ka üle kastetud, aga õnneks mitte põhjalikult. Siis tuli mul meelde küll, et kui aias liikusin, siis mingi lind tegi hädakisa, mis kõlas nagu hoiatushüüd.  Tavaliselt peavad nad mind ohutuks.




Ja siis tuli taevast sorts hoovihma, mis tegi mu töödesse väikese pausi ja linnupoeg kasteti ilmselt veelkord märjaks. Päris raske on on neid omapäi jätta, nad on ju nii väikesed, aga õnneks polnud õuel ei kasse ega lapsi. Ma loodan, et lapsevanemad kantseldasid teda edasi. Jagasin oma rõõmu KSJ-ga ja siis toimetasin edasi.
Mõtlesin laupäeval, et kas mu aed on suur või on väike. Kui multšimise peale nii palju aega läheb, siis on suur, aga kui ma Tagatalust või Muhedike juurest tulen, siis on väike. Kui põõsastele kohta valin, siis on ka väike. :) Päev ühes aiaosas on tegelikult üsna normaalne. Nii et on väga hea, kui neid aiaosasid nii palju pole. (veel?)





Kommentaarid

  1. Just nimelt: veel... :)

    VastaKustuta
  2. Jah,ka mina tunnen headmeelt,et aed on siiani päris viimase vindini paras.Rohkem enam üksi ei jõuaks.Mul ju puu-ja köögiviljandus ka lisaks oma kiiksudele ja päris paras ports niitmist.Kui Tea juurest tulen siis om mul aed suur-suur,kui Mukedikumaalt siis olen õnnelik,et nii pisike.Suuremaks minu aiandus enam kindlasti ei lähe.
    Mulle meeldib Sinu viimane lause-.... neid aiaosasid nii palju pole. VEEL!!!

    VastaKustuta
  3. Kirjutad, "üks päev ühes aiaosas on normaalne. S.t., et aias peab olema 7 osa ja ma tahan näha aedlejat, kes puhkepäeva aiast nõuab. No olgu peale, saagu siis oma puhkus, aga ilma 6 osata õiget aeda ju ikka pole :D

    VastaKustuta
  4. Meie jälgisime eile kuidas liblikas tekkis :D kiiresti igatahes. See linnupojuke, oh mis nummi :D Aga neid aiaosasid tekib Sul märkamatult ja endalrgi ootamatult juurde, sellest ei pääse :D

    VastaKustuta
  5. See 6 pluss 1 aritmeetika ajas mul küll pea sassi :) aga tööpäeva sisse käivad pausid ja mõtete mõlgutamine ja niitmine ja vaagimine ja pildistamine ning ongi päev läinud :)
    Nii põhjalikku ettevõtmisi õnneks iga nädal ette ei tule. Kuigi tõepoolest kipub nii minema, et kas kükitan kivilas ja linnukas või lohuaias ja selle ümber - täitsa piisab :D

    Mõtlesin, et äkki oleks hea tasakaalu pidada - ühe osa lood, teise lõpetad ? Loodus aga on imeline ja ma ei väsi imestamast ja olen iga sellise kogemuse üle rõõmus.

    VastaKustuta
  6. Aed on universum, ja viimane väidetavalt paisub valguse kiirusel.

    VastaKustuta
  7. Tekkib, tekkib juurde, isegi minu kasinatele ruutmeetritele lisandus eile veel üks - rodopeenar.:)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused