esmaspäev, 22. juuni 2015

ja hommik

Reedene tööpäev lõppes Aiasõbras. Ma satun sinna enamasti hoovihmadega. Mulle meeldib teistele taimi osta, peaks kohe sellist ametit pidama hakkama. Muide, KSJ-l on väga hea nina nende puude ja põõsaste peale, millest ma esimese hooga mööda põrutan.
Aiasõbras oli sel aastal Pikk Ostupäev ja esimesed külastajad olevatki hommikul kell 6 saabunud. Teenindus on seal muide väga hea. Asjatundlikud neiud ja juhtumisi oli peremees ka platsil. Enda aia tarbeks ma suurt ei ostnudki - viljakat vürtspõõsast tahtsin, veel ühe söödava kuslapuu, dauuria emajuure ja uue tiarelli sordi. Päris pikalt vaatasin ühte vahtrat, aga kuna see oli põhiolemuselt kollane, siis loobusin, kollast on mul aias juba rohkesti, aga ilus oli ta küll.
Nädala jooksul tegin ääred puhtaks, sai selgem vaade küll. Paraadpeenrasse veel ei jõudnud, las kastab maa pehmemaks. Tänavu on see tore aasta, kui kõik pojengid õitsevad ja ma saan Muhedikult nende pojengide nimed üle küsida, mis eelmisel aastal ei õitsenud. Pojeng on ikka eriline lill, sordiga või sordita, ma mõistan pojengihullust nüüd juba päris hästi, aga esialgu ikka hoidun uusi juurde muretsemast. Pealegi minu paar vanaaegset ja Muhedikelt saadud sordid on juba piisavalt uhke. Hoovihmad, mida ma tegelikult väga armastan, tulevad ikka pojengide õitsemise aegu ja vajutavad lopsakad õied maa poole. Kunagi võiks pojengi allee teha ju? (Kuidas seda tegelikult nimetatakse ei tule praegu meelde, nii et hääd dendroloogid, ärge minestuge "allee" kasutamise pärast)

Tegelikult on muidugi niidetud heinamuru ka ilus. Hea kui kõike on parajalt ja sekka metsikumat ka, nt keldri ääres õitsevad tõrvalilled ja varsti madarad ja naistepuna. Pühapäeval piinasin niidumasinat ja rehitsesin tiiki, seda viimast ikka rehadega, mitte masinaga, eksole.  Kaldad jäid esialgu seda mudru täis ja korra läks käru ka kummuli, ikka külgepidi tiiki. Mul elavad seal muide kaanid, nii et mitte miski ei motiveeri mind sinna vette minema, aga taimedel on küll hää. Ega see tiigi rohtumine enne parane, kui kaldad kindlustet ja siis on ka mõne aasta pärast uus jama. Kalu ma pidama ei hakka. Looduslik veeauk peab ikka üsna suur olema, et kinni ei kasvaks.

Eelmisel aastal närisid mingid tüübid siberi iiriseid, tänavu imevad kobarpea lehti kortsu. No vaatame, kaua see pidu neil ei kesta. Teine nuhtlus on lepapoid. Soe talv. Eile aga oli imeline ilm ja täiesti kihulastevaba.
Hommikukohvi joon ma pigem kivilas, müra vähem ja kuhugile ei paista ka. Kempsuilmateade lubas eile vihma, loojang päikest ja sooja = nii lihtne valem oligi, öösel ladistas ja hommikut sai aias alustada.












Panen hiljem jutu (võib-olla) ja taime nimed (kindlasti). Igatahes oli oivaline nädalavahetus, mul oli kõigeks aega ja kõik mõõdeti üle.

5 kommentaari:

  1. Toredaid nädalavahetusi on mitmesuguseid, mina istutasin peaaegu kõik olemasolevad kivilataimed ära ja võtsin vastu sõpru ja viisin sõpru sõprade juurde ja...ei ole mul enam aega eriti aedlemisega tegelda, otseselt, sest kaudselt tegelesin ikka, sõbrad ju sama segased kui ise :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. no mõned jõudsid minu juurest ka läbi hüpata, hää, kui tee äärde jääd :D

      Kustuta
  2. :D Nädalavahetused peavadki toredad ja ilusad olema. Ja suve tulekul võib ja peabki veidi segane ka olema ja aega peab samuti palju olema. Aed ja aeg on seda väärt.

    VastaKustuta
  3. See on nii õige, et aia jaoks peab aega olema. Peab olema aega rajamiseks, harimiseks ja vaatamiseks ka. Töö kõrvalt kipub seda nappima, aga õnneks on pühad ja nädalavahetused.:) Noh...ja raamatuid läheb ka suvel kümme korda vähem kui talvel.:)

    VastaKustuta
  4. Su kivila tundub imeline.

    VastaKustuta