neljapäev, 4. juuni 2015

hommik(ud) ja õhtu(d). metsik mai II. üks rappaläinud postitus

2.juuni. Kui ma hakkasin metsikust maist kirjutama:
Rasvatihane tegigi aiaposti sisse pesa, pojad taga :) Ma kuulsin küll iga kord mingit sidinat ja tihast nägin ka aeg-ajalt posti sisse sukeldumas, aga arvasin, et vaat kus lihtsameelne - eelmisel kevadel see küll prouale ei sobinud, põlati ära. Tänavu on ilmselt pesakohtadega kitsam ja postid lähevad loosi. KSJ oli muidugi see, kes seda toredust märkas. Mu keskmine lapsuke ladus sinna posti juurde riida ja küllap see tundus tihasele piisavalt turvaline, kuigi taevas teab, kuidas sinna vihma sisse ei saja? Varsti on siis aia otsa kõikuvaid kujusid oodata. Ma tunnen end juba peaaegu Sammalhabemena, sest linde on tõepoolest palju. Sinikaelpartide paar jalutab ka aias tähtsa moega, kui nad arvavad, et mind kodus pole või kui ma olen ohutus kauguses. Tiigikaldalt leidsin jänese jäljed ja KSJ ütles, et näed sa, kes kõik sinu tiigis ujumas käivad. Siis on hulk linde, kellest ma suurt midagi ei tea ja mesilinnukesed olid hakanud tõenäoliselt eelmisel suvel juba kärgi ehitama. KSJ kiikas tarusse, eksole. Siis pidime vanaisale helistama, et uurida mis ja milleks, sest mina ei ole mesilaste pidamiseks küll valmis. Nüüd peab KSJ mesinikuks hakkama ja siis nad võivad küll tulla ja siin oma kärgi edasi ehitada ja täita.

4.juuni. ikka maist :)
Mulle selline kevad sobib. Mõtlesin, et huvitav, kas tõepoolest oligi ainult neli suvise soojusega päeva, minu meelest oli neid veidi rohkem. Tõsi on see, et sadanud on küll ja rohkem, mai lõpus hakkas tiigi veetase alanema ja ilm soojenes nii palju, et vetikad ka vohama. Sääski ja kihulasi on vähe olnud, nood tulid esimeste soojade vihmadega. Päikest on olnud nii palju, et niitjale sulase päevitus tekitada. Kivila tulp õitseb juba neljandat nädalat! Võilille hooaeg oli võimas, aga nii on see vist igal kevadel. Õunapuud ja kirsid ja sõstrad, kõik olid õisis täis ja nii ilusaid sireleid pole ma oma aias veel näinud. Õu on lõhnast paks.

 Öökülmadest. Mõtlesin, et aed on jäänud sellest puutumata erinevalt eelmisest kevadest, kui paraadpeenras murtudsüdame sordid kahjustada said. Tänavu on näpistatud laugu lehti, mis on ka normaalne, sest need on varakult väljas. Paar külmakohta ongi lääneküljes, küllap paraadpeenra alumises osa on selline koht, kuhu külm pääseb. Pihta on saanud karuputkelehine elulõng, mitte väga hullusti aga kohati on lehed pruuniks tõmbunud. Sinine habeõis `Worrcester Gold` on mõne haruga talvest tulnud, liik lohuaias veel ei kõssagi, aga enne jaani ma kedagi maha ei kanna. Sordid tuleb siiski ümber istutada, sest kui tuleb külmem talv, siis seal nad vastu ei pane, see on selge. Rahet ja muid roppusi mais minu aia kohal ei sadanud.

1.juunil metsikust maist:
Lohuaeda istutatud tundmatu puishortensia hakkab tänavu õitsema ja ehk saab lõpuks tema nime ka teada. Olen vägagi elevil, sest see hortensia on juba praegu kõrgema põõsa mõõtudes ja haruneb hoogsalt. Lõiganud ma teda pole, olen päris kannatlik olnud. Muide, kui aias juba üht-teist on, siis on lihtsam ka kannatlik olla, esimestel aastatel oleks tahtnud ikka massistutust teha, et mingigi vaade kujuneks ja taimedki olid kiiresti paljunevad liigid, mida nüüd saab juba vähendada ja tekkinud ruumi põnevamatele tegelastele eraldada. 

Harilik kitseenelas on varsti halli nulu pikkune, uskumatu taim :) Keegi seda piltidel ilmselt märganud pole, aga lohuaia sissepääsu äärest võtsin varakevadel maha kaks noort vahtrat, sest et mul on vaja sinna teised puud istutada, aga mitte veel. Ka kolisin lõpuks ümber lookleva forsüütia, sest maacki kuslapuu hakkab juba selliseid mõõtmeid võtma nagu lubatud ja iga meetri tagant üks uus pusa on liig, mis liig. 

Veel mõned väikesed rõõmud. Maguskirsid, üks on `Meelika` ja teine kollaseviljaline tolmeldaja, on viljunud, pelgasin küll öökülmasid, aga õnneks läks. Ma armastan mureleid hullupööra, KSJ-i aias kasvab suur murelipuu ja igal kevadel söön lindudega võidu. Kirssidel pole ju viga, aga murelite vastu nad ei saa. Maasikapeenras, mis on lootusetult rohus toimub metsik õitsemine nagu oleks keegi neile väetist pannud. Suur saak saab olema  või ehk nii palju, et õhtuti KSJ-ga esimene isu täis süüa.

must kuusk `Aurea` 1.päev
Lääneküljes. Okaspuude kevad on vaatamisväärsus omaette. Mõned on väga muhedad . Ümarused :)

harilik kuusk `Cranstonii`


 
must kuusk `Aurea` 2.päev

 Linnukast ei ole veel midagi kirjutada, siin ma istutan hoolega.
Kokkuvõtlikult oli mul plaanis malbelt kõik uhked ja lopsakad ette näidata ja igaühe juures peatuda, aga selleks ei ole aega ja see juuni, see juuni tuhande ja ühe sünnipäevaga käib juba esimest nädalat.


9 kommentaari:

  1. Maikuu ongi alati üks suur rõõm. Kõige nende nupsude, häälte, ärkamiste, värvide, kasvamise ja muuga, mis ainult kevade juurde käib.
    Maasikapeenar kata paksu multšiga, küllap siis umbrohi peagi kaob.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. on jah, ma kujutan ette kuidas Eestimaa kohal hõljub aednike rõõmupilv ja aeg-ajalt viskab pahvakutena juurde.

      Maasikapeenar on mul tegelikult meelega rohtu jäetud, lagedal põllul paneks linnud muidu kõik nahka, aga kõrge rohu sisse nad ei lähe :) sügisel teen korda ja kevadel lasen jälle rohtu minna :)

      Kustuta
  2. huvitav jah, et mida ilusam kuu ja toredam aeg, seda kiiremini see kaob :) sel aastal ongi meeletult linde, seda kostab siit-ja sealt ja see on nii tore :D

    VastaKustuta
  3. On jah rappaläinud postitus sest see esimene pilt on nii mõnusa värvi ja valgusega, et ma jäingi ainult seda vaatama ja tükk aega ei raatsinud allapoole kerida :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. lihtsad lilled ja maiõhtu

      Kustuta
  4. Kas ma sain õieti aru, et lisaks teistele põõsastele ja puudele on sul nüüd ka mesipuu?:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah, see on tegelikult juba paar aastat, panime kärjeraamid sisse, et kui mõned rändmesilinnukesed soovivad ... aga õnneks nad ei soovinud kuni ...
      nüüd läheb vist mesipuuks kätte ära :)

      Kustuta
  5. Ilus mai läks sulniks juuniks ära, nii et ei saanud arugi.
    Kuuskede võrsed on imelised. Väiksed tulnuksiilid.

    VastaKustuta