teisipäev, 5. mai 2015

ei saa me läbi Lätita. tulbieri

Sel kevadel otsustasin kindlasti Sigulda lillemessil ära käia, sest eelmisel aastal tõin sealt koju mitu kaunist okaspuu vormi. Toona jäid ka kontaktid üles kirjutamata ja kevadpühad olid just nii pikad, et ära käia. Ilma suhtes olin ma muretu, sest juba mitu aastat on vaatamata igasugustele prognoosidele Siguldas ikka päikseline olnud. Kohale jõudsime u 12 paiku ja selleks ajaks olid hordid kohal. Mõne leti juures ei pääsenud lihtsalt löögile. Väga palju pakuti suvelilli ja palju oli ka tomatitaimede pakkujaid.  Kui hommikul kell 9 kohal olla, siis on sortiment ilmselt põnevam, aga reisisihiks oli puhkamine ja mängimine. See sai täidetud.
Kaksteist kilomeetrit Valmierast Riia poole jääb Mazais Ansise külalistemaja, mis asub Vaidava järve kaldal. Siin antakse hästi süüa ja ma teen iga kord ka õues ühe ringkäigu, et vaadata, mida uut ja vana on välja pandud.  Otsustaval hetkel sai suure kaamera aku tühjaks ja kasutasin hädapärast varianti, vabandan ette pildikvaliteedi pärast!

Seinale ma panen ...

Võrestiku peal hakkavad suvel lilled ronima.

Treppi sai pildistet õppeotstarbel, et kas ja kuidas kasutada. Siin kasutatud segu ei sobi, praguneb ära.

Haljastus

 Nodi
Tool KSJ-le. Tegime siin mitu lõbusat pilti. Mõned jalad maha ei ulatunud ja sai end tunda pisikesena.

õuenodi, nt tuulekell




Taamal käis ehitustöö, paistab, et see koht uueneb ja laieneb. Ma väga kaugele muidugi ei jõudnud, sest kodus juba oodati ja nii pidime mõnevõrra kiirustama.
Tundub nii, et ma saan igal aastal uue infokillukese ja kuna ma endiselt sibullilli ei kollektsioneeri, siis seekord piirdusin ma küsimusega, et kes neil siin lillekasvatusega tegeleb. Sain vastuseks, et üks mees, kellel on üle 3000 sordi tulbi ... ja eelmisel suvel nähtud liiliapõld. Tegelikult oleks vist üsna lihtne läti aednikelt küsida, aga jätan selle nende hooleks, kes ilma kuidagi ei saa.

Tulbipõld oli võrratu. Süstematiseeritud ja puhas nagu prillikivi. Sordid ja liigid siltidega eraldatud, aga ühelgi nime peal ei olnud, küllap omanik teab ise, mis kus kasvab. Ma ei söandanud seal pikalt püherdada ka, mis sest et ühtegi keelavat silti polnud. See oli ju selge, et teise aedniku tööd tuleb austada. Lootsin, et ehk tuleb omanik õue ja saan juttu teha, aga ei ühtigi, ju kolab minusguseid seal hordide kaupa. Mõned kehvad pildid ka. Kahjuks moonutas kaamera punaseid toone nii, et seda sügavat tumepunast madalat tulpi (oo võhiklikkust) ma tema õiges toonis pildile ei saanudki. Tistou oleks seal põllul ilmselgelt pöördesse läinud :)

Tegelikult ei tohikski nii ilusatest tulpidest nii viletsaid pilte teha, aga vihjeks sobivad. Mõned alles alustasid õitsemist, nii et jõuab reisi ette võtta küll. Ma olin väga vaimustet, õite värv ja kuju, mõned olid nupus ja nägid välja kui tuustid, aga väga armsad tuustid - see pilt läks untsu :) Siis lehed ja tulbi kõrgus ja varre pikkus ja ... milline tööhulk selle kõige taga.









Nartsissid alles alustasid. :)


8 kommentaari:

  1. Ma ei ole ka tulbifänn, aga mõni oli küll huvitav...kui neil poleks neid lehti pärast kaks kuud. Aga selle tuulekella jaoks peab küll väga tugev tuul olema.:)

    VastaKustuta
  2. Hämmastav kui pisikeseks on need tulbipõllud jäänud.

    Õitsemise ajal kevadine värvisära, aga need hilisemad lehed....

    VastaKustuta
  3. Vaat selline hulk tulpe teeks õnnelikuks. :)

    VastaKustuta
  4. Mina olen küll tulbifänn :) Aga ma annan endale aru, et pisikeses aias peab nendega piiri pidama kui just professionaalseks tulbikasvatajaks ei taha hakata. Aga see väike madal punane tulp ajab pöördesse küll

    VastaKustuta
  5. Oh mis suur ja värvikas tulbikollektsioon!

    VastaKustuta
  6. See koht on kõvasti arenenud, palju asju, ma vaatan, et on juurde tehtud

    VastaKustuta
  7. Oi jaa, oi jaaa.. heheee!

    VastaKustuta