kui õige ... teeks ühe plaani

Mõnikord ajastub uitmõte tervikuks. Teadupoolest olen ma Tartu Botaanikaaia suur austaja. See aed inspireerib. Sel kevadel pole ma sinna pildistama jõudnud, aga lihtsalt jalutama küll.

Vaatasin täna oma aia mulluseid pilte, et meelde tuletada, kus midagi maa seest välja tuleb, sest aprillis on aias ruumi lahedalt, maikuust alates läheb juba kitsamaks. Kui sa aias "palju" muudad, siis tekib tunne nagu oleksid sa seda teinud aastaid tagasi. Noore aia puhul on see kõigiti loomulik. Nii mõnigi vaade üllatas, lisandunud okaspuud annavad aiale parema ilme kui ma lootsin. Silm harjub ju kohe ja unustad, mis oli enne. Mõni känd vähemaks ja mõni koht ümaramaks (taimestamise mõttes) ja saad mingi hoopis teise tulemuse. See pole taimejooks, see on hoopis teise mõõtmega lähenemine.

Kivila juures on endiselt mingi näriv punkt, mis mind häirib, see õhus olemine ja muidugi ka väikesed kivid. Viimased ei häirikski nii väga kui suuremad annaksid tooni. Taimestus ju ka alles kosub. Ma rajasin selle ju alles eelmisel suvel! :) Midagi veel, aga see on minus kuju võtmas, oh, see on küll lahe tunne!

Botaanikaaia sügisesest retkest on terve kausta täis pilte mägiaiast ja kui siia lisada seik, et homme saabub koorem kive, mida ma küll pole veel näinud, siis ... ma saan kivilat jätkata allapoole kui ma tahan ja kui need kivid sobivad, siis sulandub kogu see kupatus kohaga paremini ja ei ripu nõlva peal.
Mastaabid on teised, aga lähenemine on kohandatav.
Haa! See on huvitav mõte!


Kommentaarid

  1. On tõsi, puud teevad aia :) Igaks aastaajaks ja ka kellaajaks
    Huvitav plaan, aga õigustatud. Palju pisikest teeb rahutuks, suured kivid lisavad rütmi ja jõudu, loomulikkust ja looduslikkust. Ootan päris suure huviga, mis saama hakkab

    VastaKustuta
  2. Ka mina olen väikeste kividega hädas olnud, kraanat pole ja palju see inimene ikka jõuab ja kust neid võttagi, aga kuidagi vingerdasin välja kui taimed hakkasid katma ja tekkis ka mõni suurem soolokivi. Proovi selle pilguga ka, et neli kuni viis solisti, nii püstist kui paar lapikut suurt, mis oleks...?

    VastaKustuta
  3. Uskumatu kui palju häid plaane kevadeti pähe mahub, mängi mõnuga, eriti kividega ja siis jälle taimedega :) kobistasin just enne suurt kivilat, imetlesin oma kive ja mõnda taimemätast ka :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. sinu kivila on väga inspireeriv, eks ma ju otse Tagatalust oma kivilat tegema hakkasingi ju :) Siia juurde Futu lahe kivilahendus ja Muhedike järvistust ei hakka rääkimagi. Ükskord peab see ju ometi külge hakkama :)

      Kustuta
  4. Kevadel on hää mõtetega mängida :) jah. Õnneks ei juhtu kohe veel midagi :) Ma tahaksin nüüd veel kivilaid vaatama minna enne kui rassima hakkan. Kaugemale ja lähemale ja homme näeb, mis nägu kivid tulevad.

    VastaKustuta
  5. Nii vahvad mõtted ja seda loomelendu on lahe kõrvalt vaadata. Kivid on tõesti tõelised imelisused, oleks jah neid. Ise otsin hetkel paekivi taga...
    Ps. ehk kunagi õnnestuks su aeda ka "päriselt" elusalt näha. Loodan küll kunagi...

    VastaKustuta
  6. Jõudu jõudu jõudu kivi veeretamusel! Kahtlustan, et selle suvega teed ja lood Sa veel rohkem kui möödunuga!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused